Kõik Anneli Huuse'i postitused

Eesti kirjanduse päeva kooslugemine

Igal aastal tähistatakse 30. jaanuaril eesti kirjanduse päeva, mis langeb kokku kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäevaga. Selle olulise päeva puhul kutsusid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Keele Instituut inimesi üle kogu maailma ühiselt head eesti lastekirjandust lugema. Kooslugemise raamatuks oli seekord valitud Ellen Niidu „Onu Ööbik Öösorri tänavast“

 

1.b klassil toimus koolugemine tavapärase klassiruumi asemel raamatukogus. Lugemisrühmad selgusid loosipurgi abil. Kui rühmad olid moodustatud, sai iga rühm endale paljundatud pala raamatust. Rühm valis endale meelepärase lugemiskoha raamatukogus ning peagi algas usin lugemine rühmades. Pärast pala läbi lugemist jutustas iga rühm oma loo ka kaasõpilastele. Nii sai kogu klass ülevaate onu Ööbiku kummalistest tegevustest.

 

6.a klass osales kooslugemises teistsuguse ülesandega. Õpetaja oli raamatust valinud palad, mis olid jaotatud lõikudeks. Paarides töötades tuli lõigud õigesse järjekorda seada nii, et palast moodustuks terviklik tekst.

 

Kui tekstilõikude kokku sobitamine kulges ladusalt, siis kaasõpilastele pala jutustamine enam nii hõlpsalt ei läinud.

 

Kooslugemine pakkus nii rõõmu, avastamist kui ka üksteiselt õppimist. Vaata pilte.

Õppeprogramm “Jõulupuu lugu”

2. detsembril käisid 1. klassid Kiidjärve külastuskeskuses ja osalesid õppeprogrammis „Jõulupuu lugu“.

 

Külastuskeskuse juures kohtuti kahe lõbusa päkapikuga, kes viisid õpilased metsa matkale.

 

 

 

Matka käigus uuriti põnevat päkapikurada ning kuulati lugu kuusepuust. Rajalt korjati käbisid ja uuriti neid. Saadi teda, kes või mis on Tahma-Toomas.

 

Peale metsaskäiku kosutati oma keha lõkkel küpsetatud viineritega, pisteti põske piparkooke ja joodi maitsvat marjateed.

 

Edasi mindi külastuskeskusesse, kus tutvuti meie metsade loomadega ning meisterdati endale jõulumeene. Vaata pilte.

 

 

Esimene õppekäik

Mihklipäeval, 29. septembril oli 1.a, 1.b ja 1.v klassi õpilaste elevus suur, sest toimus esimene õppekäik Kiidjärve Külastuskeskusesse. KIK-i õppeprogramm “Milleks meile puud?” hõlmas endas matka mööda põnevat matkarada. Teel tehti tutvust erinevat liiki puudega ning saadi teada, kuidas neid puid metsas ära tunda.

 

Matkarajal sai näha pilte erinevatest loomadest, kes nendes metsades elavad. Tuli nuputada vahvaid sõnamänge ning eriti põnev oli mööda kõrgeid künkaid üles ja alla ronida.

 

Täname kaasas olnud vanemaid ja vanavanemaid.

3.b klass Tartus Jõe- ja Järvehuntide Akadeemias

Kas teate, mis on valgala või milline jõgi on Eesti pikim või milline Eesti järv on kõige sügavam?

 

Neile ja paljudele Eesti veekogude kohta käivatele küsimustele käisid 3.b klassi õpilased vastuseid otsimas Tartus Jõe- ja Järvehuntide Akadeemias.

 

 

Selle KIK-i programmi raames otsisime kaardilt Eesti veekogusid, nimetasime neid ning kuulsime nende kohta palju huvitavat. Samuti saime teada, mis on delta ning kes olid viikingid.

 

Eriti meeleolukaks oli sõit mööda Emajõge. Jõel sõites määrasime voolusuunda, uurisime veetaset, vaatlesime kaldataimestikku ning nimetasime mööda lennanud või ujunud linde.

 

Eesti kirjanduse päev

3.b klassi õpilased võtsid 30. jaanuaril osa eesti kirjanduse päevast, tutvudes kirjaniku Kadri Hinrikuse raamatuga “Taks ja Dogi”.

 

Lugesime raamatust palasid “Matk” ja “Lõhnad”. Enne lugemist tutvustas õpetaja kirjanik Kadri Hinrikust ning tema loomingut.

Lugemise tegi toredamaks võimalus loosida endale pala ja leida Räpina Lasteraamatukogus mõnus paik lugemiseks. Peale palade lugemist oli võimalus kaaslastelt loetu kohta küsimusi küsida.

 

Lõpuks lahendasime töölehte, kus tuli ära tunda eesti lasteraamatute tegelasi. Aitäh Räpina Lasteraamatukogule lahke vastu eest.

#loemekoos2024

Kuidas me seekord klassivälist lugemist vastasime

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, peab alustama sellest, et alates sügisest on 3.b klassi õpilased vastanud oma klassivälist lugemist lugemiskohvikuna. Iga kord on koos istutud ümber laua ja küpsiseid krõbistades vesteldud loetud raamatust.

 

Seekordse raamatu “Väike nõid” vastamine oli aga teisiti – tegime „Pärlimängu“. Enne mängima asumist tuli klassis täita väljapääsupilet. Vajalik oli teada, missuguseid tegelasi väike nõid aitas. Pileti lunastamisel sai edasi minna mängima koridori, kuhu õpetaja oli peitnud küsimused. Kui olid küsimuse lugenud, lippasid õpetajale vastama ja nii said liigutada oma pärlikaardilt ühe pärli edasi.

 

Mängu lõppedes tegime klassis kokkuvõtte ja iga õpilane sai natuke kasutada ka nõidumiskunsti. Nõidudes sooviti, et igal lapsel oleks oma kodu, et maailmas poleks sõdu; et iga loom leiaks armastava kodu ja et lastel oleks alati kõht täis. Õpilaste arvates võiks ka järgmist raamatut vastata sellise vahva mänguna.

 

E-külalistund „Kui ohtlik võib Eesti ilm olla?“

Reedel, 22.septembril osalesid 2.b ja 3. b õpilased e-tunnis, mille viis läbi tuntud sünoptik Ele Pedassaar.

 

Enne tunni algust arutleti, milline võib ilm olla nii Eestis kui ka mujal maailmas ja missuguseid ilmastikunähtusi on õpilased näinud.

 

 

 

E-tunnis tutvustas ja näitas Ele Pedassaar erinevaid ilmastikuga seotud märke. Õpilased said teada, et oluline on jälgida märkide äärevärvi. Kõige ohtlikum äärevärv on punane, veel võib olla äärevärviks oranž ja kõige leebem kollane äärevärv. Sünoptik selgitas, missugused ilmastikunähtused kaasnevad nende märkidega. Peale videotundi täideti koos töölehte ja juttu jätkus veel pikalt erinevatest ilmastikunähtustest.

Kohtumine lapsevanemaga

4. klassidel toimus kohtumine Robini emaga, kes töötab Räpina Haigla jalakabinetis.

 

Robini ema selgitas põhjalikult, kui tähtis on jalgade hügieen ja kui vajalik on sobiv vahetusjalats. Loengut ilmestasid fotod, mis võib juhtuda jalgadega ning varbaküüntega, kui jalahügieen on puudulik.

 

4. klasside ekskursioon Rakverre

Reedel, 3. juunil külastasid 4. klassid Rakveres Eesti Politseimuuseumi. Õpilased said huvitava ja kaasahaarava ülevaate politseitööst.

 

Seejärel suunduti Rakvere linnusesse, et tutvuda keskaegse elu-oluga. Külastati piinakambrit koos erinevate atraktsioonidega ning suurtükitorni.

 

 

Saadi ülevaade, kuidas tehti keskajal püsirohtu ning harjutati vibuga laskmist. Päev oli põnev ja elamusterohke. Vaata pilte.

Hariv õppepäev AHHAA-s

Kas teate, milline aine on kõige suurema tihedusega või kuidas tekivad lained või mis on pindpinevus?

 

Seda kõike said teada 4.b klassi õpilased 18. mail, kui külastasid Teaduskeskus AHHAA õppeprogrammi „Vesi“. Õpilaste jaoks oli päev täis põnevaid tegevusi: praktilised ülesanded vaheldusid uurimuslike ülesannetega ning elamusterohke teadusteatriga.

 

Pärast õppeprogrammi oli õpilastel võimalus mõnusalt aega veeta Teaduskeskuse eksponaatidega ning neid katsetada. Vaata pilte.