Rebaste ristimise päev

Täna jooksevad koolimajas ringi töökad rebased.

 

Rebaste ristimise teisel päeval oli rebastel rannariietus.

 

Algas orienteerumine Räpinas, kus neid ootas ees palju põnevaid tegevuspunkte.

 

Võistlused vanal staadionil

 

Lõhnatundmise võistlus rannas

 

 

Viktoriin kooli kohta bussijaamas

 

Rebaste tantsu esitamine

Vande andmine meie kooli vilistlasele Mari-Liis Vosmile.

Algklasside marjanädal

Septembri kolmas nädal oli algklassides marjanädal. Kogu nädala õppetundidesse lõimisid õpetajad marjateema. Õpilased koostasid ise ja lahendasid marjateemalisi matemaatilisi jutukesi ja ülesandeid, lugesid ja kirjutasid temaatilisi tekste, kunsti- ja tööõpetuse tundides valmisid loovtööd, lauldi sellest, kuidas mardikas kord marjul käis.

 

Tegevused olid ea- ja jõukohased: kui 1. klass vaatas marju tutvustavaid esitlusi, siis 3. ja 4. klassi õpilased koostasid informaatikatunnis ise esitlusi. Ka viktoriin toimus eraldi: 1.–2. klassile oli koostatud küsimused söödavate ja mürgiste marjade kohta, 3.–4. klassil oli teemaks “Marjade tervendavad omadused” ning viktoriiniküsimused olid esitatud QR-koodidena.

 

Teemanädalate üks eesmärk on olnud õpilastele kohalike ettevõtjate ja asutuste tutvustamine. Marjanädalal võttis huvilisi lahkelt vastu Figuraata OÜ. Õpilastele tutvustati ettevõtte ajalugu ja tänapäeva tegemisi.

 

3.a ja 3.b klass tegid ringkäigu ka aianduskooli õppemajandi aias. Nägime, kuidas kasvavad sõstrad, vaarikad, mustikad, astelpajud ja viinamarjad.

 

Üleskutsele tuua näitusele marjadekooriga kodutarbeid reageerisid lisaks õpilastele ka õpetajad. Näitusele jõudsid marjapildiga kaunistatud nõud, kodutekstiil, kirjatarbed, maiustused, karbid ja korvid.

 

Nädala kokkuvõttena korraldasid klassid marjahoidiste ja -küpsetiste degusteerimisi ja maiustamisi.

 

Aitäh kodustele, kes nädala tegemistes kaasa lõid ning meie tegevusi toetasid. Vaata pilte.

5.b klassi õppekäik Tartu Lodjakotta

21. septembri hommikul kiirustas uudishimulikke õpilasi ja lapsevanemaid täis buss Tartu Lodjakoja poole. Bussisõit oli nõnda kiire, et olime suviselt soojas Tartus kohal oodatust varem ning saime veeta pooltunni päikseküllases linnaujulas. Meie tähelepanu köitsid mänguatraktsioonid ja erinevad treenimisvahendid. Ilmselt oleksime ujunudki, kuid selliseks võimaluseks polnud me valmistunud.

 

Pisike võimlemispaus andis energiat õppetegevusteks, mis toimusid nii maal kui ka veel. Maa peal õppisime kaardil võrdlema Eesti jõgesid nende pikkuse ja laiuse järgi ning järvi suuruse järgi. Kordasime üle ilmakaared ning kompassi kasutamise põhimõtted. Järgnes tempokas maastikumäng, kus sai rakendada teadmisi nii orienteerumisest kui ka jõgedest-järvedest.

Lodjakojas kuuldud faktid Peipsi, Võrtsjärve ja Emajõe kohta, leidsid kinnituse ka laeva pardal. Tõsiasi Emajõe aeglasest voolust ja voolusuunast, sai Jänese matkaraja kõrval kulgedes tunnetatud. Lisaks räägiti pardal põnevaid lugusid viikingitest, nende laevaehituse traditsioonidest ja laeva juhtimisest.

 

Õppetegevust väärtustab ja ilmestab püüd leida vastuseid lihtsatele küsimustele. Selle õppekäigu sügavamad arutelud keerlesid küsimuste üle “Miks jõgi voolab?” ja “Kuidas jõgi teab, kuhu poole minna?”

Meeleolukale õppekäigule järgnes lõbus kojusõit, mille ajal õpilased tegid õhinal plaane uuteks väljasõitudeks.

Õppereis Süvahavva villavabrik-muuseumisse

5.a ja 5.b klassi tüdrukute õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega (umbes 130-aaastased) Süvahavva villavabrik-muuseumisse, mis asub vanas Viia veskikohas Võhandu jõe kaldal, toimus 25. septembril.

 

Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

 

 

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis villavabriku ajaloost. Et villast saaks kliendi jaoks tokkides lõng, tuleb läbida 7 tööprotsessi.

 

Esimene protsess on pestud villast prahi eemaldamine, milleks kasutatakse masinat, mida kutsutakse villahundiks. Edasi toimub villa kraasimine, milleks kasutatakse villakraasi. Sellest masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Järgmine protsess on villavaibast heide tegemine, milleks kasutatakse heidemasinat. Järgmine protsess on heidest ühekordse lõnga valmistamine, milleks kasutatakse ketrusmasinat, mis oli kõige põnevam ja tekitas väga tugevat müra. Kuna ketrusmasin asub teisel korrusel, siis kasutatakse heidepoolide transportimiseks spetsiaalset lifti. Ketrusmasinaga töötamine nõuab jõudu ja tähelepanu. Sellel saab korraga kedrata 126 pooli ühekordset lõnga. Mitmekordse lõnga saamiseks kasutatakse korrutusmasinat. Kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid tokkideks.

 

Tüdrukud said ka ise mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev.

 

Suured tänud Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest.

Liiklusviktoriini lahendamas

Lasteraamatukogu kutsus õpilasi 15. septembril liiklusviktoriini lahendama. Transpordiameti koostatud küsimustik sisaldas küsimusi, mis olid seotud vajaliku jalgratta varustuse, helkuri kandmise ning tänaval ja ühissõidukis käitumisega. Õpilased said vastata valikutest õigeid väiteid valides, pilte täiendades ning avatud küsimustele ise vastuseid leides.

 

 

Liiklusviktoriini lahendasid 2.a ja 3.a klass ja mõned 4.a klassi õpilased. Keerulisemaks osutusid küsimused tõukerattaga sõitmise reeglite kohta, lihtsamad olid küsimused jalgratta varustuse ja helkuri kohta.

 

Kõik osalejad said lahendamise eest tänukirja ja kingituse.

E-külalistund „Kui ohtlik võib Eesti ilm olla?“

Reedel, 22.septembril osalesid 2.b ja 3. b õpilased e-tunnis, mille viis läbi tuntud sünoptik Ele Pedassaar.

 

Enne tunni algust arutleti, milline võib ilm olla nii Eestis kui ka mujal maailmas ja missuguseid ilmastikunähtusi on õpilased näinud.

 

 

 

E-tunnis tutvustas ja näitas Ele Pedassaar erinevaid ilmastikuga seotud märke. Õpilased said teada, et oluline on jälgida märkide äärevärvi. Kõige ohtlikum äärevärv on punane, veel võib olla äärevärviks oranž ja kõige leebem kollane äärevärv. Sünoptik selgitas, missugused ilmastikunähtused kaasnevad nende märkidega. Peale videotundi täideti koos töölehte ja juttu jätkus veel pikalt erinevatest ilmastikunähtustest.

Sisalikuretk Meenikunno rabas

18. septembril osales 2.a klass keskkonnahariduslikus õppeprogrammis „Sisalikuretk Meenikunno rabas“. Õppeprogrammi juhendas keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala.

 

Alustasime retke Päikeseloojangu metsamaja juurest, kus alustuseks tutvusime arusisalikuga. Õpilased uurisid sisaliku välimust ja eluviisi ning täitsid selle kohta töölehti.

 

Edasi liikusime raba avastama. Tutvusime sootaimedega, mõõtsime õhutemperatuuri, uurisime rabavett, koostasime miniherbaariumi sootaimedest ning imetlesime rabajärve. Põneva matka lõpetasime Liipsaare matkapunktis, kus sai vaatetorni ronida ja näha raba kõrgemalt. Lõpuks mängisime puude bingot ja tegime õpitust kokkuvõtte.

 

Suur aitäh Mari Kalale õpetliku matka eest ja Martini emale abiks olemise eest!

 

KIK õppeprogramm Lodjakojas

Räpina Ühisgümnaasiumi 5.a, 5.v, 7.c ja 8.c õpilased külastasid 12. septembril Tartu Lodjakoda. Programmis oli lodjaga sõitmine ning õppemäng, kus õpilased pidid kompassiga orienteeruma ja saama kokku lahendussõna.

 

Lodjakapten Linda tegi õpilastele sõidu Jõmmuga ning rääkis lodja ajaloost ja Emajõest. Lodi on arhailine puust kaubapurjekas. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest ning suubub Peipsisse. Kui kunagi oli Emajõe pikkus 118 km, siis tänaseks on see 100–101 km pikk, seda kõike laevanduse pärast. Kaubapurjekaid hakati tegema 600 aastat tagasi ning üha laiemaid, et need suudaks mahutada rohkem kaupa. Ühele purjekale mahutati umbes 40 tonni kaupa. Peale maailmasõda lodjad kadusid.

 

Sõitsime lodjaga viie silla alt läbi, neil olid märgistused tähistamaks laevateed ning sildade kõrgust. Õpilased nägid ka hõbehaigrut. Saadi teada, kuidas hoida jõge omas kohas ning ära hoida üleujutusi. Selleks on üks jõepool betoneeritud ning teisel pool kaldavall, kus kasvavad berliini paplid, mis oma juurtega ühendavad üksteist ning hoiavad nii kallast koos. Praegusel ajal on Emajõe veetase rekordiliselt madal ning sõidu ajal oli tunda, kuidas vesi kisub lotja. Veetase võib aasta läbi kõikuda 2–3meetrit.

 

Samuti said õpilased teada, et Emajões elutsevad haug, latikas, nurg, ahven ja angerjas. Selgitati ka poide olemasolu tähtsust veekogudes ning seda, mida tähistavad punane ja roheline poi.

 

Järgmisena tehti õppekäik Lodjakojas, kus nägime 2-mastilise lodja ehitust, mis on maailmas suurim teine lodi. Jõmmu on maailmas hetkel ainuke lodi, säilitamiseks tõrvatakse teda igal aastal üle. Õpilastele koostati orienteerumismäng, kus tuli kasutada kompassi ning igas punktis oli täht. Kokku oli vaja saada lahendussõna, milleks oli jõehunt, mis on haugi rahvakeelne nimetus.

 

 

Õpilased kuulasid suure huviga ning võtsid õppekäigust aktiivselt osa.

 

Õpilastega olid kaasas õpetajad Margit Mathiesen ja Kristi Paulson.

 

Fotode autor Kristi Paulson

 

Lugemistund raamatukogus

8. september on UNESCO rahvusvaheline kirjaoskuse päev. Selle tähistamiseks algatati Soomes 2019. aastal ReadHour, mille eesmärgiks on propageerida lugemist laste ja noorte hulgas. Lugemistind toimus Eestis sellel aastal kolmandat korda.

 

3.a klass käis lugemistunnis lasteraamatukogus. Eelnevalt olid huvipakkuvad raamatud laudadele välja pandud, aga mitmed õpilased võtsid kodust poolelioleva või alles lugemist ootava teose kaasa.

 

Õpilastele meeldis võimalus leida lugemiseks mugav koht ja asend. Tunnike vaikset tegevust kulges kiirelt. Pärast tegime loetust kokkuvõtte. Lugejad tutvustasid oma raamatuid, tekitasid huvi kaaslastes ning enne kojuminekut toimuski aktiivne laenutamine. Kes lahkus oma juba alustatud raamatuga, kellel tärkas huvi klassikaaslase valitud ja soovitatud teose vastu.

 

3.b klass luges raamatukogus Ilmar Tomuski raamatut “Tere, Volli!”. Lugemishuvi äratamiseks käis lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäe esimestele klassidele raamatut ette lugemas.

 

Lugemistunnist võtsid osa ka 8.a, 8.b ja 9.a klassi õpilased.

 

Aitäh koostöö eest lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäele.