8.a klass külastas 1. veebruaril KIK-i programmi raames Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeprogrammi „Igavesti vihmane suvi ehk kes jääb ellu vihmametsas. Loodusvööndid ja kohastumised 3“. Õpilased said tutvuda vihmametsas ja kuumakõrbetes valitsevate tingimustega, seal kasvavate taimedega ja nende kohastumustega. Kasvuhoonetes vaadeldi ja analüüsiti ümbritsevat keskkonda ja taimedel tekkinud kohastumusi antud loodusvööndis ellu jäämiseks. Tutvuti vihmametsadele iseloomulike liaanide (nt monstera, kannatuslill) ja epifüütidega (nt troopilised orhideed) ning kuumakõrbes kasvavate sukulentidega (nt erinevad kaktused).

Väljasõidu lõpetasime Kultuuriranitsa toetusel kinos Apollo filmiga „Wonka“.

Kohtumine toimus 5. klassidele majandusõpetuse tunni raames reedel, 15. detsembril. Kohtumise teemaks oli ettevõtja kohustused töötajate, klientide ja kohaliku kogukonna ees. Ettevõtja esmane kohustus on tagada töötajatele töö ja vastavalt kokkuleppele selle töö eest tasu ning vajaduse korral ka kaitsevahendid ja spetsiaalsed tööriided. Oluline on ka tagada hea töökeskkond ja töötajate koolitamine. Klient ootab ettevõtjalt kokkulepetest kinnipidamist, kvaliteetset toodangut ja avatud suhtlemist. Kohalikku kogukonda toetab ettevõte maksude näol.

Eraisikuna organiseerib ja sponsoreerib Toomas Heering mitmeid kogukonna sündmusi ning on aktiivne volikogu liige.

Täname Toomas Heeringut sisuka kohtumise eest!

Villatoode OÜ juhatuse liige Sander Veskimeister külastas reedel, 8. detsembril 5. klasside majandusõpetuse tunde. Teemaks oli ettevõtte rajamine ja tootearendus.

Õpilastel oli võimalus kaasa rääkida ja arutleda, kuidas rajada ettevõtet siis, kui kõiki vajalikke ressursse ei ole.

Sander Veskimeister rääkis ka kaubamärki MÄÄ kandvatest innovaatilistest ja ökoloogilistest lambavillast tehtud toodetest. Tema juttu ilmestasid slaidid ja tootenäidised.

Täname Sander Veskimeistrit huvitava ja sisuka vestluse eest.

19. oktoobril külastas Räpina ÜG-d Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projekti „Meister kooli“ raames seto kunstnik ja ehtemeister Evar Riitsaar. Kunstnikuna on Evar Riitsaar maalinud tahvelmaale, kujundanud raamatuid ja restaureerinud hooneid. Ta peab Obinitsas galeriid Hal’as Kunn. Riitsaar kuulub ansamblisse Lõkõriq ja on esinenud koos seto meeskooriga Liinatśuraq. Seto kuningriigipäeval on ta valitud kolmel korral Setomaa ülemsootskaks.

Meistriklassis räägiti Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eesmärkidest ja tegemistest ning tutvustati tunnustatud Eesti Käsitöö märki. Õpilased said vaadata filmi hõbedast sõle valmistamisest ja seto kultuurist.

Meistriga kohtumise huvitamaks osaks oli praktiline tegevus, kus õpilased said oma T-särke pakutrükiga omanäoliseks kujundada. Meistriklass lõpetati ühise seto lauluga.

Täname Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu ning Evar Riitsaart hariva ja huvitava kohtumise eest.

Reedel, 13. oktoobril said 8.a klassi õpilased teaduskeskuses AHHAA vaadata ja proovida erinevaid eksponaate, katsetada oma võimete ja julguse piire. Elevust pakkus sisenemine AHHAA meeltelabürinti, kus ainulaadses hämardatud keskkonnas võimendati tajusid, iga kogemus oli õpilaste jaoks eraldi elamus.

5.a ja 5.b klassi tüdrukute õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega (umbes 130-aaastased) Süvahavva villavabrik-muuseumisse, mis asub vanas Viia veskikohas Võhandu jõe kaldal, toimus 25. septembril.

Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis villavabriku ajaloost. Et villast saaks kliendi jaoks tokkides lõng, tuleb läbida 7 tööprotsessi.

Esimene protsess on pestud villast prahi eemaldamine, milleks kasutatakse masinat, mida kutsutakse villahundiks. Edasi toimub villa kraasimine, milleks kasutatakse villakraasi. Sellest masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Järgmine protsess on villavaibast heide tegemine, milleks kasutatakse heidemasinat. Järgmine protsess on heidest ühekordse lõnga valmistamine, milleks kasutatakse ketrusmasinat, mis oli kõige põnevam ja tekitas väga tugevat müra. Kuna ketrusmasin asub teisel korrusel, siis kasutatakse heidepoolide transportimiseks spetsiaalset lifti. Ketrusmasinaga töötamine nõuab jõudu ja tähelepanu. Sellel saab korraga kedrata 126 pooli ühekordset lõnga. Mitmekordse lõnga saamiseks kasutatakse korrutusmasinat. Kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid tokkideks.

Tüdrukud said ka ise mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev.

Suured tänud Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest.

Neljapäeval, 9. veebruaril külastasid 7.a klassi õpilased KIK-i projekti raames Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskust.

Meid võttis vastu Järvemuuseumi juhataja, kes tutvustas koolituse päevakava. Kõigepealt räägiti erinevatest kaladest ja nende elust talvel. Saime uudistada ka Võrtsjärve kalandusajalugu ning kaasaegsete ja vanemate püügivahendite väljapanekut.

Enne, kui läksime Võrtsjärvele talvist kalapüüki tegema, kinnitasime keha ja õpilastele näidati, kuidas sikuskaga kala püüda ja millele tähelepanu pöörata. Kui kõhud täis, läksime teoreetilisi teadmisi praktikas proovima. Õpilased said ise auke puurida, konksu otsa sööta panna ja kala püüda. Kahjuks ei jätkunud õpilastel kannatust kala püüdmiseks, kuid juhendaja sai siiski mõned särjed, mis pärast akvaariumis olevatele haugidele söödeti.

Järvelt tagasi tulles pakuti kosutavat teed ja arutleti kogetu üle.

Oli tore ja huvitav kogemus.

Reedel, 3. veebruaril käisime 5. klassi majandusõppe raames Räpina vallamajas, et vallavanemalt saada infot Räpina valla majandusliku olukorra kohta.

Kõigepealt tutvustas vallavanem ennast ning rääkis lühidalt oma kooliteest ja tööst vallavanemana, seejärel arutles koos õpilastega valla eelarve teemadel: kust raha saadakse ning kuidas ja milleks seda kasutatakse. Õpilased said teada, kui suur on valla eelarve ja milleks raha kasutatakse ning kuidas riik toetab vallale pandud kohustuste täitmist. Õpilased ei osanud arvata, et valla eelarvest peaaegu pool kulub haridusele. Saime teada ka seda, kuidas vald abistab ja toetab vallas rajatavaid ettevõtteid.

Õpilased esitasid vallavanemale huvitavaid ja asjakohaseid küsimusi.

Täname meeldiva vastuvõtu eest!

6., 5.a ja 5.b klassi tüdrukute õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega Süvahavva villavabrik-muuseumisse toimus 15. septembril ja 16. septembril. Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis kõigepealt villavabriku ajaloost huvitavaid fakte. Siis läksime tutvuma villavabrikus töötavate masinatega, mida kasutatakse villast lõnga valmistamisel.

Esimene masin oli villahunt, mille ülesandeks on pestud villast prahi eemaldamine ja samas muudab ka villa kohevamaks. Villahundist lastakse villa läbi kaks korda, et kõik praht saaks eemaldatud. Järgmisena liikusime puhastatud villaga villakraasi juurde, mille eesmärgiks on villa kraasimine, masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Kolmanda masina nimi on heidemasin, mille ülesandeks on teha villavaibast heie. Kõige põnevam ja mürarikkam masin on ketrusmasin. Selle masinaga töötamine nõuab jõudu ja tähelepanu, kuid selle eest saab korraga kedratud 126 pooli ühekordset lõnga. Kui soovitakse mitmekordset lõnga, siis tuleb kasutada korrutusmasinat, kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid, et neid oleks mõnus transportida.

Tüdrukud esitasid huvitavaid küsimusi ja said ise ka mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev. Kingituseks saime kaasa villavaiba rulli.

Suur tänu Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest!

9. juunil käis 6.a klass KIK-i programmi raames Karula rahvuspargis Peräjärve ääres matkamas.

Saime matkajuhiga kokku Karula rahvuspargi külastuskeskuses, kus Helen Kivisild rääkis Karula rahvuspargi kujunemisest ja looduses liikumisest. Külastasime aidahoones avatud Karula kihelkonna 20. sajandi esimese poole rahvakultuuri ja elulaadi tutvustavat näitust.

Õpilased said teada, millisest puidust erinevaid tööriistu tehti ja miks. Soovijad said proovida käsikiviga jahu jahvatamist, mis nõudis päris palju jõudu. Peahoones sai vaadata erinevate metsloomade nahku, väljaheiteid ja topiseid ning tutvuda rahvuspargi territooriumil asuvate järvede looduskooslusega.

Siis oligi aeg asuda matkarajale teele. Rada algab Karula rahvuspargi suurima järve, 176 ha suuruse veepeegliga Ähijärve äärest ning kulgeb mööda Ähijärve kallasrada ja vanu taluteid ning tutvustab piirkonna loodust ja ajalugu, muuhulgas ka kohalikku rahvapärimust. Rajal on 15 infotahvlit, 2 laudteelõiku, sild ning puidust suunaviidad ja värvimärgid puudel. Vaadeldi erinevaid puurindeid ja taimeliike ning prooviti nende järgi ära määrata metsade tüüpe. Toimus arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ja metsade kaitsmise vajadusest.

Oli väga tore ja tegus õppekäik. Vaata pilte.