Eriline kooliaasta on varsti lõppemas. Leidsime end olukorrast, mis oli kõigile uus.

Suur aitäh kõikidele lapsevanematele, kes järsku sattusid õpetajarolli. Teie abi ja toetus oma lapse edukaks toimetulekuks on hindamatu.

Head, püüdlikud ja õpihimulised õpilased!

Aitäh, et olite kaasarääkijad ja -mõtlejad selles uues olukorras. Distantsilt õppimine on olnud uus ning nõudnud meilt kõigilt erilist pingutust.

Oleme ääratult tänulikud õpetajatele nende märkimisväärse panuse eest uues õpisituatsioonis.

Mai viimasel nädalal toimub õppimine projektitegevuste kaudu.

5.-8. ja 10.-11. klasside õpilased valivad ühe tegevuspaketi seitsmest võimalikust:

1. Elu ühel ruutmeetril
2. Loodus läbi kaamerasilma
3. Maakunstimandala
4. Maitsev ja tervislik Peipsi toit
5. Meisterdamine
6. Praktilised tegevused
7. Sel aastal tuleb kevad teisiti

Nädala jooksul täidavad õpilased valitud paketis antud ülesanded ja saavad seeläbi rohkem tegutseda  õues ning märkama looduses toimuvat oma kodukandis.

Algklasside projektitegevused on seotud Peipsi järvega.

3.klassi õpilane Marleen Punnisk osales aasta orhidee 2020 joonistusvõistlusel ja sai tunnustuse osaliseks. Joonistusvõistluse info sai Marleen ajakirjast Täheke.

https://youtu.be/QCKKGMfFa9c

4.-12. maini toimus meie kooli õpilastele viktoriin “Keda näed minu linnumaja juures?”, millest võttis osa 63 õpilast ja üks õpetaja.

I koha sai 5.b klassi õpilane Laura Rõbakova, kes määras kõik linnud õigesti.

Tänukirja pälvisid järgmised õpilased:

Karola Raudberg 5.a kl

Anna Zaharova 12. kl

Harri Talvik 2.a kl

Robin Sõukand 2.b kl

Jakob Raudberg 3. kl

Karoliina Raudberg 9. kl

Karl Kristjan Loog 4.a kl

Suur tänu kõigile osalejatele!

Õiged vastused: leevike, musträstas, suurnokk-vint e suurnokk, linavästrik, suur-kirjurähn, salu- e sootihane, hallpea-rähn e hallrähn, siisike, pasknäär, rasvatihane, orav e harilik orav e punaorav.

Merili Kirjuškin (5b) “Lind on kala ära söönud”

Peipsi järv oma võimsuses mõjutab Räpina piirkonna loodust ja inimtegevust. Inimene omakorda mõjutab järve ökosüsteeme. Millises suhtes on järv ja inimene, seda uurivad Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased seoses projektiga „ Koolide ja mitteformaalsete haridusasutuste koostöö Peipsi-Pihkva järve piirkonna kultuuri- ja looduspärandi säilitamisel ja edendamisel“.

Projekti raames viib kool mais 2020 läbi õpilasvõistluse, mille eesmärk on Peipsi piirkonna inimeste elustiili uurimine, õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine, järve ökostüsteemide mõjutajate uurimine, järve tähtsuse mõistmine ja järve kui kultuuripärandi väärtustamine.

Õpilasvõistluse teemad jagunevad kooliastmeti:

*Algklassid tegelevad Peipsi järve loodusliku mitmekesisusega. Õpilased tutvuvad kala- ja taimeliikidega, muistendite tekkimise ja koomiksite loomise reeglitega. Võistlustöödena valmivad joonistused kalade elukeskkonnast, Peipsi järvega seotud omaloomingulised muistendid ja koomiksid.

* Põhikooli õpilaste teemaks on „Peipsi järve ilu ja valu“. Keskendutakse järve ökosüsteemide tundma õppimisele. Jälgitakse inimtegevuse mõju järvele ning leitakse üles järvega seotud keskkonnaprobleemid. Õpitakse fotokunsti põhimõtteid. Võistlustöödena valmivad fotod järve kaunist loodusest ning murekohtadest.

*Gümnaasiumi õpilased koguvad meenutusi ja  fotosid, teevad intervjuusid teemal „Peipsi järve lood“.  Võistluseks valmivad perekonnalood, millel on seos Peipsi järve piirkonna kultuuri, ajaloo ja siinse keelega.

Võistluse žürii moodustavad Räpina kandis (loodus)fotograafia, kunsti ja kirjandustegevusega silma paistnud inimesed. Ene Tigas (hobifotograaf, koolitaja), Maiu Vares ( kunstnik, kujundaja) ja Andrus Karpson (hobifotograaf, IT-spetsialist) hindavad fotosid ja joonistusi. Mari Kala (loodushariduse spetsialist), Aapo Ilves (poeet, muusik, kunstnik), Helena Koch ( Eesti lastekirjanduse spetsialist) hindavad õpilaste omaloomingulisi kirjutisi.

Juunis tehtud kokkuvõtteid ja hindamisi tulemust näeb avalikkus 2020. a. suvel-sügisel. Kool loodab, et kriisiolukorra leevenedes saame korraldada ühisnäituse Petseri 3. Keskkooli õpilaste töödega, kes samuti osalevad projektis.

Kevadine tervitus, mille esitab Karl Markkus Rebane.

Muusika ja sõnad Allan Kasuk “Kevademees”

Esitaja Karl Markkus Rebane

Video Reti- Karlota ja Sille Rebane