8. aprillil külastasid meie kooli Tartu Ülikooli tudengid, kes viisid õpilastega läbi digiturvalisuse mänge ja meediaõpetuse töötubasid. Õppimine toimus läbi eakohaste liikumis- ja rollimängude.

Esimese kooliastme õpilastega käsitletud teemad olid privaatsus ja parool, digitaalne jalajälg ning kuidas internetis ette tulevate ebameeldivate olukordadega hakkama saada (küberkiusamine, võõrastega suhtlemine ja isiklike andmete jagamine, hirmutav digisisu, internetipettused ja peidetud reklaam).

Teise kooliastme teemadeks olid kahjulik ja kiuslik internetisuhtlus, loata pildistamine ja filmimine ning privaatse info jagamine internetis, valeinfo tunnused ja internetis nähtu kriitiline hindamine.

Kolmandas kooliastmes käsitleti sotsiaalmeedia algoritme, valeinfo eri liike, vandenõuteooriaid, ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia toimemehhanismide erinevusi ning informatsiooni kontrollimist.

Õpilased osalesid aktiivselt õpitegevustes ja tagasiside neilt oli positiivne. Meeldisid mängud, mitmesuguste probleemülesannete lahendamine rühmades ning arutelud elust enesest pärit juhtumite üle.

Aitäh tudengitele mitmekülgselt hariva päeva läbiviimise eest. Projekti rahastab Saksa Liitvabariik.

17. märtsil toimus Võru Kesklinna Koolis 2025. aasta üldtantsupeo esimene repertuaariseminar. Traditsiooniline ühine tantsuõppimine annab tantsuõpetajatele võimaluse enne pingelist ettevalmistusperioodi omavahel kokku saada, kohtuda peo liigijuhtide, lavastajate ja tantsuloojatega ning teha tutvust peol esitamisele tulevate tantsudega.

Tuleva aasta suurpidu on ülesehituselt erinev kõikidest eelmistest. Kui varasemalt on täitnud tantsuväljaku oma tantsudega üleriigilised rühmaliigid, siis sel korral on tegevus valdavalt regioonipõhine. Kogu Eesti on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, kes kõik tulevad järgemööda platsile oma eriilmeliste tantsuseadetega, eristuvate rahvarõivastega ning annavad edasi oma paikkonna pärimuslikku eripära.

Põlva- ja Võrumaa moodustavad Kagukandi ning peol saavad õiguse osaleda täiskasvanute ja laste segarühmad ning pererühmad. Ootame tantsima laste ja täiskasvanute segapaare.

Räpina Ühisgümnaasiumi pererühm asub teele teise suurpeo poole. Oleme taas ainus pererühm Põlvamaalt. Repertuaariseminaril osalenud pererühma tantsijad Ethlyn ja Joel said uue tantsu õppimisega väga hästi hakkama ning kutsuvad huvilisi pererühma vahva seltskonnaga liituma.

Seoses emakeelenädala üritustega kohtusid põhikooli õpilased 12. märtsil Räpina valla Keskraamatukogus Ketlin Priilinnaga, kes on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile.

Ainetundides vaadati EKI sarja „Keelekillud“, mis näitas humoorikalt eesti keeles läbi ajaloo toimunud muutusi ning lahendati keeleviktoriini ülesandeid.

Algklasside emakeelenädala põhisündmus oli kohtumine Piret Pääriga lasteraamatukogus. Seni, kuni sa pole kohanud elukutselist jutuvestjat, on raske ette kujutada, et kellegi igapäevatöö ongi juttude ja lugude jutustamine. Kohtumine Piret Pääriga kinnitas, et kui seda tööd teha ilmekalt ja põnevate lugudega, siis kuulajatest puudust pole. Meie kooli õpilased moodustasid tänuväärse publiku, sest kuulati tähelepanelikult ning loodetavasti läks täide ka jutuvestja soov, et keegi kuuldud lugusid edasi jutustab.

Emakeelepäeva tähistati klassides erinevate õpitegevusega. 1.b klass arutles ühiselt loetud “Sipsiku” raamatu üle ja joonistas raamatu nimitegelast. Loetud raamatutest muljetasid ka 3. klassi õpilased. Klassiõpetajad Marika ja Anneli seadsid koolimaja koridoridesse temaatilise viktoriini, kus oli küsimusi kirjanike, raamatute, raamatutegelaste, aga ka õpitud keelereeglite kohta. Viktoriini sai läbida liikudes ja lahendada paaris.

Traditsioonilisel „Kauni käekirja“ konkursil osalesid 1.–6. klassi õpilased. Praegu on kirjatööd kõigile vaatamiseks ja hindamiseks veel üleval.

Loomulikult lauldi muusikatunnis ilusaid emakeelseid laule ja mängiti rahvapille.

Täname Evi Tiigimäed meeldiva koostöö eest. Vaata pilte.

Osalesin 26. veebruarist 4. märtsini õpirändel Hispaanias. Kursuse teema oli “Innovative teaching method´s” (uuenduslikud õppemeetodid) ning seda korraldas Plus Project European Academy. Koolitus toimus Malaga linnas.

Malaga on üle poole miljoni elanikuga Andaluusia autonoomse piirkonna suuruselt teine linn. Linn asub populaarse päikeseranniku Costa del Soli südames. Linn tervitas õpirändele saabujaid päikesepaiste ja ligi 20-kraadise soojaga.

Koolitusgrupis olid õpetajad Itaaliast, Poolast, Horvaatiast, Bulgaariast ja mina ainsana Eestist.

Õppepäevad olid tegevusterohked: tutvustasime üksteisele esitluste kaudu oma maad ja kooli, tegime koos palju praktilisi mänge ja rühmatöid, tutvusime videote vahendusel eri maade koolide projektide ja teemaüritustega. Üks koolituspäev toimus eukalüptimetsas, kus põhirõhk oli õuesõppe tegemistel.

Õppetööst vabal ajal oli võimalus omal käel kuurortlinnas ringi vaadata: külastada huviväärsusi ning nautida päikest.

Koolitus oli pingeline ja sisutihe. Sain õpetajatööks kaasa mitmeid väärt mõtteid ja ideid ning teadmise, et tänapäeva mõistes uuenduslik võib olla juba äraununenud tegevuste taaselustamine. Õpiränne avardas silmaringi ning andis väärt kogemuse. Vaata pilte.

Fotod erakogust

Räpina valla Keskraamatukogu lasteosakond kutsus taas algklasside õpilasi temaatilisse meisterdamistundi. Esmalt kuulasime ajakirjast Täheke vahvat vastlapäevateemalist lugu.

Seejärel meisterdasime lasteraamatukogu töötaja E. Tiigimäe juhendamisel sõbrapäevateemalisi paberkaunistusi.

Töö kulges ladusalt ning valmis kaunistused rõõmustasid loojaid. Südamekujulised pärjad jäid silmailuks klassi või viidi koju. Heade soovide ja tervitustega lepatriinukaardid leidsid tee sõbrapäeva postkasti.

8. veebruari koolipäeva veetsid 3.a ja 3.b klassi õpilased tänu Kultuuriranitsa projekti toetusele Tartu Teaduskeskuses AHHAA. Tutvuti püsiekspositsiooni, dinosauruste näituse ja teadusteatriga “Särisev elekter”.

Kuna loodusõpetuses oli lõppenud elektriteema, siis teadusteatris nähtud katsed kinnistasid õpitut.

Õpilasi, kes külastasid AHHAA-d esimest korda, oli vähe, aga ka neil oli palju uudistamist, sest pidevalt uuenev ning täienev püsiväljapanek ja külalisnäitused pakuvad avastamisrõõmu ja rahuldavad uudishimu.

Õpilased pälvisid kiitust aktiivse osalemise eest teadustunnis. Vaata pilte.

3.a klass korraldas detsembrikuu teise nädala lõpus jõuluhõngulise raamatukohviku.

I trimestri klassivälise lugemise raamatud said õpilased oma huvist ja soovist lähtudes ise valida. Nüüd kippusid tublid lugejad oma lugemiselamust kaaslastega jagama ning et asi mõnusam oleks, tegime seda raamatukohviku stiilis.

Õpilased tõid kaasa piparkooke ja õpetaja keetis teed. Klass täitus mõnusa jõululõhnaga. Raamatute tutvustamiseks oli tehtud põhjalik ettevalmistus ja kaaslased kuulasid huviga. Õpilased lugesid ette meeldejäävamaid katkendeid raamatust, jutustasid lühidalt sisu, kuulajad esitasid küsimusi ning avaldasid arvamust. Oli asjalik olemine.

„Pähklipureja“ on üks tuntumaid jõululugusid maailmas. Kõigepealt ilmus see saksa kirjaniku E. T. A. Hoffmanni sulest raamatuna, kuid paljude maade kirjanikud on seda lugu omamoodi ümber jutustanud. Sama jutu ainetel on tehtud teatrilavastusi ja filme. Kuulsaim neist on P. Tsaikovski muusikale loodud ballett “Pähklipureja”.

Teatris Vanemuine etendub “Pähklipureja” juba viiendat korda. 3. klassi eesti keele õpikus on lugemiseks katkend raamatust “Pähklipureja ja hiirekuningas” ning Estonias lavastunud balleti sisu kokkuvõtte, 3. klassi muusikaõpetuse programmis on ballett kui üks tantsukunsti vorm õpilastele tutvustamiseks. Et teemat elulisemalt käsitleda, otsustasime balletietendust külastada ning Kultuuriranitsa projekt toetas meie ettevõtmist.

3.a ja 3.b klassi õpilased käisid “Pähklipurejat” vaatamas teise advendi pühapäeval. Et eelnevalt oli ühiselt tutvutud sisukirjeldusega, kuulatud muusikapalu ning vaadatud videoklippe erinevatest etendust, oli lihtsam kogu (tantsu)lugu mõista. Veel peale etendustki pühendasime terve eesti keele tunni nähtu ja kogetu kommenteerimisele.

Tuntud lastekirjaniku Venda Sõelsepa luuletus “Rõõmus supp” inspireeris I kooliastme õpetajaid köögiviljanädalat korraldama. Nagu üks värviline köögiviljasupp sai erinevate tegevuste poolest kirju novembrikuu kolmas nädal, mil toimuski algklasside teemanädal “Köögiviljad”.

Nädal algas tegevuskeskustega, kuhu õpetajad olid ette valmistanud temaatilised õpiülesanded: mõistatused ja ristsõna, praktilised ülesanded meeltele, lauamängud ja pusled, Kuldvillak, muusikaline tegevus ja tants, karaoke, funktsionaalne lugemine.

Köögiviljateema oli põimitud kogu nädala õpitegevustesse: valmisid joonistused ja meisterdused, inglise keele tunnis vaadati keeleõppe videoid, mille abil õpiti uusi sõnu. 4. klassi õpilased kirjutasid köögiviljast ingliskeelse teabelehe, muusikatundides lauldi köögiviljadest ning mängiti mänge. Koostöös raamatukoguga toimus raamatukogutund, kus õpilased tutvusid nädalateemaliste luuletuste ja juttudega ning said neid üksteisele ette lugeda. Parajat elevust tekitas koolisöökla menüüs oleva köögiviljasupi koostise tuvastamine: tuli välja, et kümneköögivilja supi sees oli köögivilju kõvasti rohkem. Kiitus 2.a ja 3.a klassile ning 4.a tüdrukutele, kes supikoostist eriti hoolega uurisid. Aitäh õpetajad Irmen, Maie, Kristi T., Egne, Külliki ning Annika ja Tiiu, et üleskutses osalesite!

Nädal lõppes mitmes klassis üsna pidulikult, kus koduste abiga sai kaetud rikkalik suupistelaud. Kaasa toodi erinevaid hoidiseid, tooreid köögivilju krõmpsutamiseks ning erinevaid küpsetisi, milles koostises võis vaid õrnalt köögivilju aimata. Väga maitsvad olid porgandimuffinid, porgandikeeks, kõrvitsaküpsised ja punapeedi-sokolaadi kook. Vaata pilte.

27. septembril külastas 3.a klass Tartu Ülikooli loodusmuuseumi. Osalesime KIK-i õppeprogrammis “Põnev loomariik – vaatleme ja uurime”.

Õppetöö toimus muuseumi klassiruumis. Õpilased lahendasid erinevatel teemadel uurimis- ja vaatlusülesandeid: liikide määramine piltide, nahkade, sarvede, teokarpide ja tegevusjälgede (näritud käbid, pähklid, puukoored) järgi; mikroskoobiga uuriti liblikat ja vapsikut; skeemide ja mudelite abil õpiti konna, lepatriinu ja liblika arengut. Ülesanneteks olid erinevate objektide nimesiltide ja kirjelduste vastuseks rühmitamine ja järjestamine. Tegevus toimus paarides ja kokku tuli läbida 12 tegevuskeskust.

Pärast tegusat õppetööd said õpilased lähemalt tuttavaks klassi elavnurga asukatega. Silitati küülikut, suuri prussakaid ja julgemad said isegi maole pai teha.

Õppepäev lõppes loodusmuuseumi näitusesaalide külastusega. Enne kojusõitu osteti muuseumi müügiletist kaasa suveniire, harivaid õppemänge ning uurimis- ja meisterdamiskomplekte.
Vaata pilte.