1. juunil külastasid mõlemad klassid ühiselt Otepääl seiklusparki, kus õpilased said oma võimeid ja oskuseid proovile panna. Julgemad läbisid kõik rajad.
Pärast seiklusraja läbimist pidasime lõunapausi ja tähistasime Roberti sünnipäeva. Ja et ka teadmisi juurde saada, siis seadsime sammud Talispordimuuseumisse.
Giid rääkis muuseumi saamisloost ja tutvustas muuseumi väljapanekuid. Pärast said õpilased muuseumis vabalt ringi liikuda, uudistada ja erinevatel atraktsioonidel tegutseda. Vaata pilte.
7. klassi ja 8. klassi käsitöötunnis taaskasutusmaterjalist käsitsi õmmeldud ja arhailise tikandiga kaunistatud mänguasjad. Vaata pilte.
5. klassi meisterdatud päkapikke saab vaadata siit.
6.a ja 6.b klassi tüdrukete õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega Süvahavva villavabrik-muuseumisse toimus teisipäeval, 14.09.
Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.
Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis kõigepealt villavabriku ajaloost huvitavaid fakte. Siis läksime tutvuma villavabrikus töötavate masinatega, mida kasutatakse villast lõnga valmistamisel.
Esimene masin oli villahunt, mille ülesandeks on pestud villast prahi eemaldamine ja samas muudab ka villa kohevamaks. Villahundist lastakse villa läbi kaks korda, et kõik praht saaks eemaldatud. Järgmisena liikusime puhastatud villaga villakraasi juurde, mille eesmärgiks on villa kraasimine ja masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Kolmas masin on heidemasin, mille ülesandeks on teha villavaibast heie.
Kõige põnevam ja mürarikkam masin on ketrusmasin. Selle masinaga töötamine nõuab palju jõudu ja tähelepanu, kuid selle eest saab korraga kedratud 129 pooli ühekordset lõnga. Kui soovtakse mitmekordset lõnga, siis tuleb kasutada korrutusmasinat. Kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldaamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid, et neid oleks mõnus transportida.
Muuseumis oli võimalus tutvuda ka Eestis kasvatatavate erinevate lammaste villa näidistega. Tüdrukud esitasid huvitavaid küsimusi ja said ise ka mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev. Kingituseks saime kaasa villavaiba rulli.
Suured tänud Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest! Vaata pilte.
Reedel, 4. juunil toimus 5.a klassi õppeekskursioon Maanteemuuseumisse. Esmalt läksime liikluslinnakusse, kus õpilased said kinnistada oma teadmisi liiklusmärkide tundmises sõites erinevate sõidukite ja jalgratastega. Kui osa ülevoolavast energiast oli maandatud, tegime giid Tiina juhtimisel tutvust muuseumi ja selle erinevates hoonetes paiknevate eksponaatidega.
Pärast kiiret tutvumisringi oli vaja natuke keha kinnitada, siis saime veel omal käel muuseumis ringi liikuda. Poistele pakkus huvi masinahallis pikemalt peatuda, sest seal sai simulaatoril autojuhtimist proovida ja veel nii mõndagi põnevat uurida. Tüdrukud tegutsesid samal ajal hoopis lastemuuseumis, kus proovisid hanesulega kirjutamist.
Õppereis oli igati hariv, huvitav ja lõbus. Vaata pilte.
21. mail käisid 5.a klassi õpilased KIK-i projekti raames õppekäigul Jõe- ja Järvehuntide Akadeemias.
Õppekäigu teemaks oli „Eesti veekogud kaardil ja looduses“. Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia koondab enda alla Emajõe Lodjaseltsi senised keskkonnahariduslikud tegevused ja palju uut. Looduskooli põhitegevuseks on Eesti sisevete loodusväärtuste ja laevanduspärandiga seotud loodusteaduse- ja tehnoloogialase mitteformaalhariduse pakkumine ja arendamine.
Kõigepealt uurisime kaardilt Eesti tähtsamaid veekogusid, kuid rohkem tähelepanu pöörati Emajõega seonduvale. Saime teada huvitavaid fakte erinevate veekogude tekkimise kohta. Õppisime kasutama kompassi ning määrasime ära ilmakaared ja saime ühtlasi teada, kuhu voolab Emajõgi. Kui olime kindlaks määranud Emajõe voolusuuna, saime teada ka, millisel jõe kaldal me seisame.
Edasi liikusime Lodjakoja juures sadamas seisvate laevade juurde. Kõigepealt tegime tutvust viikingite laevaga ja siis läksime reisilaevaga Emajõele sõitma. Sõidu ajal saime teada, et Emajões elab üle 30 kalaliigi. Kõige huvitavam aga oli see teadmine, et Emajões elab selline kala nagu vingerjas, kes ei kasuta hingamiseks lõpuseid, vaid hingab taguotsa kaudu.
Koolituse lõpetasime Lodjakojas. Tutvusime näituse ja Lodjakojas olevate erinevate ruumidega. Vaata pilte.
4. klassi töökad ja tublid tüdrukud valmistasid käsitöötunnis varem kunstitunnis joonistatud piltide järgi villamaali. Kõik tulemused on omanäolised ja kaunid.
