20.–21. septembrini toimus Luual Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli eesti- ja üldkeeleteaduse instituudi korraldatud üle-eestiline koolinoorte keelelaager “Tekstist sünnib tähendus“. Kohale oli kutsutud mõnikümmend emakeelefanaatikut 8.–12. klassist üle Eesti. Osalejate valikul lähtuti registreerumisel esitatud motiveerituse põhjendusest. Laagri õppepäevade loengud ja majutus olid Luua mõisahoones.

 

 

Esimene päev algas üksteisega tuttavakssaamisega. Loengutes räägiti keele kasutamisest siltidel ja keelest kui märgisüsteemist. Saime teada, et inimene loob tekstile tähenduse ja et TI ei loo teksti, sest ta annab edasi varasemaid mõtteid ja ei mõtle ise. Lisaks lõime ise silte ja paigutasime need mõisas erinevatesse kohtadesse. Seejärel näidati meile mõisahoonet ja räägiti selle ajaloost. Õhtul tegime eestikeelseid meeme, millest enamik olid laagri varasemate tegevustega seotud.

 

Teine päev algas kosutava hommikusöögiga, millele järgnesid uued loengud. Esimeses loengus õppisime märkama kõhklusi kirjatükkides ja uurisime erinevaid tekstipehmendajaid.

 

Teine loeng keskendus akadeemilise teksti mõistmisele ning pakkus nippe, kuidas muuta keeruline tekst arusaadavamaks, meeldejäävamaks ja nauditavamaks. Meile tutvustati kahte lähenemisviisi: teaduslik tekst kui ringreis ja teaduslik tekst kui muinasjutt. Loengu lõpetas rühmatöö – plakati koostamine, mille käigus oli vahva kuulata mitmekesiseid vaatenurki.

 

 

Seejärel tunnustati kõiki aktiivselt osalenud noori diplomiga ning peale lõunasööki oli aeg asjad pakkida ning sammud kodu poole seada.

 

Laager andis palju uusi teadmisi ning tutvustas viise, tänu millele saab hõlpsasti tekstidesse süveneda ning neid teise nurga alt vaadata ja uurida.

 

Keelelaagris toimunust said eesti keele tunnis ülevaate ka 9.a klassi õpilased, kellele Marleen tutvustas loengutes käsitletud materjali ning andis täita ülesande, mis oli seotud sildi koostamisega.

 

Artikli autorid Marie Jürgen ja Marleen Punnisk.

 

10.–11. aprillil toimus Lääne-Virumaal Rakkes GLOBE kevadkool. Kevadkool tõi kokku õpilasi üle Eesti: Räpinast, Kääpast, Rakkest, Paldiskist ja Narvast.

 

Jõudes esimesel päeval kohale, saime kohe tutvuda selle väikese, kuid omanäolise kohaga, millest paljud meist polnud varem midagi kuulnud. Meile oli korraldatud orienteerumismäng, mis lõppes Pandivere kõrgustiku kolmanda kõrgeima mäe tipus.

 

Muuhulgas saime teada, et just Rakkes alustas Oskar Luts 1910. aastal “Kevade”, Eesti ühe tuntuma tüviteksti kirjutamist.

 

Tagasi koolimajja jõudes ootas meid järgmine põnev ülesanne – pidime loosi teel saadud teemade põhjal looma sotsiaalmeediasse GLOBE-t tutvustavaid reklaamvideoid. Valminud videod olid lahendatud väga loominguliselt ja fantaasiarikkalt.

 

Õhtupoolik möödus sport- ja seltskonnamängude saatel, mis lõid mõnusa ja lõbusa meeleolu.

 

Teist päeva alustasime kosutava hommikusöögiga, seejärel suundusime Rakke lubjavabrikusse. Kuulasime harivat loengut lubjakivi kasutusvõimalustest ja töötlemisest ning meil oli hea võimalus rakendada hiljuti keemiatunnis omandatud teadmisi. Pärast loengut tutvusime tehase tööprotsessidega ning nägime, kuidas lupja töödeldakse.

 

Viimaseks sihtkohaks oli Karinu karjäär, kus kahjuks lõhkamist me näha ei saanud, kuid see-eest oli huvitav kuulata, millega karjääris tegeletakse ning kuidas sealset loodusvara kasutatakse.

 

Kevadkool oli väga meeleolukas ja sisukas. Kuigi ilm oli kohati heitlik ja muutlik, ei lasknud keegi end sellest häirida, sest seltskond oli äge ja elamustest jäi alles palju häid mälestusi.