Kolmapäeval, 30 oktoobril kogunesid 2.b klassi õpilased Räpina Noortekeskuse ette, et osaleda matkamängul.

Osalejad jagati rühmadesse, seejärel selgitati rühmasiseseid reegleid ja tänavatel liikumise ohutusreegleid.

Rühm pidi uurima Räpina kaarti ja lugema töölehelt ülesandeid. Retke jooksul tuli leida neli tähtsat kivi ja otsida vastuseid küsimustele.

Kokkuvõtet tehes leidsid õpilased, et neil oli matka jooksul vaja kasutada eesti keele, inimeseõpetuse, loodusõpetuse, matemaatika- ja ajalootundides õpitud oskusi ning nad said palju liikuda.

Matkamängu jooksul saadi teada palju uusi teadmisi Räpina kohta. Oli põnev ja huvitav päev.

Aitäh Sillele ja Ingale meie juhendamise ja koos matkamise eest. Vaata pilte.

3. juunil tuli 1. klasside õpilastele külla Räpina päästekomando meeskond, kes viis läbi veeohutuse koolituse.

Õpilastega arutati, millised ohtlikud olukorrad võivad tekkida veekogu ääres, vee peal ja vees. Koos arutleti läbi, kuidas sellistes olukordades käituda ja abi kutsuda.

Õpilased said selga proovida päästevesti ja visata päästerõngast.

Aitäh päästetöötajatele!

28. mail tutvus 1.b klass KIK-i projekti raames Ülenurmel asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi taluloomade ja -lindudega.

Sõbralik poni lasi endale pai teha ja end harjata, kitsed ja lambad tekitasid elevust oma häälitsustega. Saime teada, et Kihnu lambad on üht vanimat tõugu.

Lemmikuteks olid erinevad küülikud. Meie giid rääkis, mille poolest erinevad küülikud ja jänesed, miks nad peavad pidevalt närima ja kuidas nad toituvad. Ta tõi näiteid toredatest juhtumistest loomadega.

Lindudest olid tutvumiseks erinevad kanad, haned, pardid ja Eestis aretatud vutid. Vaatlesime erinevate kodulindude munade suurust ja värvi, võrdlesime neid maailma suurimate lindude munadega. Saime teada, kuidas poes mune valida ja proovisime järgi, kuidas tunnevad end puurikanad. Mõnigi laps imestas, kui kerge on kanasulg. Julgemad said kanadele peo pealt teri sööta.

Muuseumitoas saime teada, millised olid hobuse talutöödega seotud vahendid. Milliseid toite tehti lehmapiimast. Kuidas pügati lambaid ja mida tehti lambavillast. Igaüks sai proovida kraasimist ja lõnga kerimist. Saime teada, et lambarasva kasutati küünalde valmistamisel.

Teadmiste kontrolliks tuli kokku panna lind ja tema muna ning koduloomade pusled.

Enne koduteele asumist saime piknikuplatsil keha kinnitada ja mänguväljakul lustida. Tagasi bussi juurde tulles läbisime lõbusa liikumisraja. Vaata pilte.

26. mail osalesid 4. klasside õpilased Palamuse muuseumiprogrammis „Koolitund teise talve lastele“.

Osalejad said ülevaate kooliskäimisest Oskar Lutsu kooliajal. Lapsed said osa usuõpetuse, rehkendamise, lugemise, laulmise ja kodumaateaduse tunnist. Mälestuseks kirjutas igaüks endale sule ja tindiga tunnistuse. Mõnelgi said näpud tindiseks ja tunnistusele tuli tindiplekk.

Pärast sai tutvuda koolipoiste magamistoa, sahvri, õpetaja ja köstri eluruumidega.

Muuseumi uues ja kaasaegses peamajas sai ülevaate Oskar Lutsu lapsepõlvest ja kooliajast. „Kevade” raamatu kaudu sai ülevaate 19. sajandi Eesti talurahva koolielust, proovida viiulimängu, leida vastuseid maakeralt ja uurida Tootsi taskuid, proovida reageerimiskiirust, avastada. Jõe kaldal ootas parvgi põhjalaskmist.

Edasi kulges tee Elistvere loomaparki, kus kohtusime juba tuttavate loomadega. Looduslähedastesse tingimustesse on asustatud kodumaised metsloomad: karu, rebased, kitsed, ilvesed, hunt, põder, piisonid jpt. Huviliste jaoks on avatud ka pisinäriliste keskus.

Toreda giidi abil saime palju uut ja huvitavat teada loomade käitumisest, elust ja kuidas nad loomaparki on sattunud.

Päev oli päikesepaisteline, põnev ja uute teadmiste rohke. Vaata pilte.

15. detsembril käisid 4.b lapsed Mooste jõulumaal.

Päkapikkudest teejuhtidega valmistati päkapikupostkontoris jõulukaarte, tantsiti pillipäkapikuga lõbusaid ringmänge ja krõbistati suuri piparkooke.

Lapsed said palju uut ja huvitavat teada Mooste mõisa ajaloost, tutvuti mõisa erinevate hoonete vajalikkuse ja ehituskunsti saladustega, saadi teada, miks oli mõisas karutall.

Mõisa vana katuse kiltkivitükile sai iga laps trükkida akrüülvärvidega oma jõulupildi. Lapsed said päkapikult kiita oma ilusate ja fantaasiarikaste piltide eest. Üks laps leidis, et see on nagu tükk ajalugu, mille sai Moostest koju kaasa.

Veskiteatri jõuluetendus tutvustas vanaemade jõulukombeid ja kooselu majahaldjatega.

Lõpuks said kõik jõuluvanalt kingituseks Mooste jõulumaitselise šokolaadi.

Oli tore ja meeleolukas päev. Vaata pilte.

11. oktoobril osalesid 4.b õpilased KIK-i projekti raames Teaduskeskuse AHHAA õppeprogrammis „Vesi“.

Õpilastele tutvustati päevakava ja reegleid. Seejärel jaotati õpilased rühmadesse. Katse abil tuli leida selleks valitud vedelike ja esemete tihedus.

Kõik rühmad pidid katseklaasi tegema kihilise samba, mis koosnes erinevatest värvilistest vedelikest. Seejärel prooviti, millised esemed jäävad pinnale, vajuvad põhja või ujuvad mingis kihis.

Pärast pausi tuli uurida teaduskeskuse saalis eksponaate ja vastata küsimustele, mis olid töölehtedel. Täidetud töölehega läksid rühmad vastama ja said kohe AHHAA- õpetajatelt tagasiside, kas ülesanne oli õigesti sooritatud. Uuriti Punase mere elusorganisme, veekeerise silindrit, veesamba rõhku, mulle mullitorudes, laineid, udu jne.

Pärast õppeprogrammi oli õpilastel võimalus mõnusalt aega veeta teaduskeskuse eksponaatidega ning neid katsetada.

Oli põnev ja sisukas õppepäev.

31. mail külastasid 3.a, 3.b ja 3.v, 3.t, 4.t, 5.c klassi õpilased Teaduskeskust AHHAA.

Paljudele tuttav AHHAA keskus pakkus avastamisrõõmu ja põnevust. Suurt huvi pakkus spordihuvilistele näitus „Ahhaa, sport!“, teadusteatris tehti tutvust helilainete levimisega. Elevust tekitas veemaailm ja õhupallifotode tuba.

„Seebilaboris“ saadi teada, et vanasti pesti end tuhaga. Katse abil selgus, kuidas seep eemaldab mustuse. Seejärel said lapsed ise seepi valmistada. Valiti meelepärane vorm, kaaluti sobiv kogus seebiainet, lisati kõige enam meeldinud lõhna- ja värvainet ning jäeti külmkappi hanguma. Enne kojusõitu said kõik oma seebikesed kätte ja uudistamist ning võrdlemist jagus veel bussiski.

Oli tore päev täis põnevaid tegevusi. Vaata pilte.

5. okt osalesid 2.b õpilased KIK-i projekti õppeprogrammis „Sisalikuretk rabas“.

Meie sisalikuretk algas kaardi juures, kus otsisime oma asukohta.

Vestlesime Päikeseloojangu maja juures rabast, seal elavatest lindudest ning loomadest, tegime tutvust sisalikega ja saime retkejuht Mari Kalalt teada sisalike elust.

Igaüks leidis endale paarilise, kellega koos mõõtmisi teha, taimi uurida ja töölehte täita.

Rabataimedega tegime tutvust mööda laudteed käies. Õpilased said teada, millised marjad on söödavad, et turbasammal hoiab vett ja aastas tekib 1mm turvast ning rabamännid on kidurad. Rabajärve ääres mõõtsime temperatuuri, kordasime rajal õpitud uusi rabataimi.

Mitmete taimede nimes oli sees linnunimetus: kuremari, kukemari, hanevits, kanarbik.

Ühises lõpuringis sai iga laps öelda, mida uut ja huvitavat ta õppis. Lõpuks nautisime vaatetornist kaunist vaadet sügisvärvides rabale.

Oli ilus päikesepaisteline päev retkeks rabas, õppisime palju ja saime uusi teadmisi. Vaata pilte.

Teisipäeval, 15. septembril käisid 2. klasside õpilased KIK-i projekti raames Pokumaal.

Pokumajas räägiti Edgar Valterist ning sai näha tema kirjutatud ja illustreeritud raamatuid, maalinäitust ja tutvuda tema toaga. Lapsed said teada, kes on pokud ja soovijad said ise pokudeks kehastuda. Saadi tuttavaks lindudega, kuulati nende huvitavaid häälitsusi. Kratimetsa matkarajal kohtuti erinevate krattidega, õpiti tundma erinevaid taimi, seeni, saadi teada, mis on kuusepahk. Leiti puudelt tähekujusid. Lapsed tegid tutvust vanade taluhoonetega, nuusutasid suitsusauna lõhna, harjutasid pritsimehe tööd. Elevust tekitasid kitsed, kalkunipere ja kirju kukk.

Tagasiteel käisime Eesti jämedama puu Tamme-Lauri tamme tüveümbermõõtu mõõtmas. Ka uhke põder näitas end metsaserval. Oli väga huvitav ja põnev päev. Vaata pilte.

7. juunil käisid neljandate klasside õpilased Tartus.

Kõigepealt tutvusime Tartu Botaanikaaiaga, kus giid jagas meile teadmisi erinevate taimealade kohta.

Lapsed said teada, et ka kaktused võivad meie kliimas õues talvituda. Silmailu pakkusid õitsvad iirised. Lisaks õues valitsevale kuumusele saime tunda troopilist kuumust troopikamajas.

Edasi külastasime Loodusmuuseumi, kus saime teadmisi elu algusest maal kuni praeguste looma- ja linnuliikideni. Eriti huvitav eksponaat oli rotipundar.

Paljudele tuttav AHHAA keskus pakkus uut avastamisrõõmu ja põnevust teadusteatris. Vaata pilte.

Kaja Runthal, Maris Aruküla ja Merle Kingla