16. jaanuaril käisid 10. klassi õpilased ja “Kultuuriranitsa” raames 9.a, 9.b ning 8.b klass Ugalas vaatamas rokkmuusikali „Prints ja kerjus”.

Etendus räägib kahest poisist, kellest üks sünnib kuningakotta ja teine kerjuse perre. Edward Tudor on Inglismaa troonipärija, Tom Cantyle pole tema lindpriist isal muud pärandada kui pikanäpumehe kutse. Nad kasvavad üles erinevates maailmades, kuni juhuse tahtel nende teed ristuvad – prints ja kerjus vahetavad kohad.

Lavastuse tegi eriti põnevaks pidevalt muutuv lavakujundus, näitlejate meisterlik pillimäng ja laulmine ning tantsulised etteasted.

Üle aastate tõeliselt hea etendus noortele, mida soovitame ka täiskasvanutele!

Õpilastega olid kaasas õpetajad Karin Tuul ja Marika Ääremaa.

Reedel, 19. jaanuaril toimus gümnasistide bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor.

Meie koolist saavutasid häid tulemusi järgmised õpilased:

11. klass

Agathe Erik II koht

Hanna-Marleen Oras III koht

12. klass

Heleri Kruusamägi I koht

Reio Tootsman II koht

Lenna Haamer III koht

Erle-Mai Pabusk IV koht.

Palju õnne õpilastele ja õpetaja Karin Tuulele!

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, peab alustama sellest, et alates sügisest on 3.b klassi õpilased vastanud oma klassivälist lugemist lugemiskohvikuna. Iga kord on koos istutud ümber laua ja küpsiseid krõbistades vesteldud loetud raamatust.

Seekordse raamatu “Väike nõid” vastamine oli aga teisiti – tegime „Pärlimängu“. Enne mängima asumist tuli klassis täita väljapääsupilet. Vajalik oli teada, missuguseid tegelasi väike nõid aitas. Pileti lunastamisel sai edasi minna mängima koridori, kuhu õpetaja oli peitnud küsimused. Kui olid küsimuse lugenud, lippasid õpetajale vastama ja nii said liigutada oma pärlikaardilt ühe pärli edasi.

Mängu lõppedes tegime klassis kokkuvõtte ja iga õpilane sai natuke kasutada ka nõidumiskunsti. Nõidudes sooviti, et igal lapsel oleks oma kodu, et maailmas poleks sõdu; et iga loom leiaks armastava kodu ja et lastel oleks alati kõht täis. Õpilaste arvates võiks ka järgmist raamatut vastata sellise vahva mänguna.

10. jaanuaril toimus Põlva Kultuurikeskuses Põlvamaa “Tähtede lava” finaal, kus meie koolist esinesid Grettel Talv 1. b klassist (õp Marika Aruküla), Elizabeth Randma 2. a klassist (õp Margot Suur) ja Karl-Markkus Rebane 5. b klassist (õp Margot Suur).

Grettel esitas laulu ”Tige tigu” (P. Rips, H. Vilep), Elizabeth laulu “Tiigritüdruk” (H. Hindpere / J. Kõdar) ja Karl-Markkus laulu “Tee-ehitaja” (H. Karmo ja U.Naissoo).

Kõik solistid olid väga julged, ilmekad ja esitasid oma laulu suurepäraselt. Tihedas konkurentsis pääses televooru Karl-Markkus Rebane.

19. detsembril peeti koolis jõulupidu, mille korraldajaks oli 12. klass. Õhtut juhtisid Gerda Pruus ja Matfei Razik.

Lisaks särtsakatele ministaaride esitlustele 10. ja 12. klassi poolt viidi läbi palju elevust tekitav jõuluteemaline viktoriin ja laulude äratundmise võitlus. Parimat tantsumuusikat pakkus kooli vilistlane DJ Karl Tereping.

Aitäh korraldajatele!

20.detsembril toimus koolis kaks jõulukontserti.

Lauludega esinesid mudilas-, laste- ja poistekoor, 1.b, 3.a ja 2. klassi ansambel ning 5.b klass.

1.b klass esitas tantsu „Aisakell“, Tantsutirtsud „Jõulujänku“ ja Rosinake hingelise tantsu „Kodu“.

Solistidena astusid üles Erle-Mai Pabusk, Grettel Talv ja Arhanna Sandra Arbma. Vaheteksti lugesid Meryl Talv ja Sandra Kahu.

Kontserdi lõpus tänati Arhanna Sandra Arbmat, kes esindas Eestit Noorte Eurovisiooni lauluvõistlustel. Ta kantakse Räpina Ühisgümnaasiumi auraamatusse.

Aitäh kõikidele juhendajatele: Merle Kingla, Külliki Arjokesse, Tiina Kadarpik, Marika Aruküla, Anu Silm ja Räpina Muusikakooli õpetaja Margot Suur!

27.-28. detsembril olid õpetajad õppereisil, kus tutvusid Aluksne ja Gulbene vaatamisväärsustega.

Esimesel päeval külastati Gulbene Keskkooli, kus juhtkond ja valla haridustöötaja tutvustasid Läti haridussüsteemi, läbiviidud reforme ning korraldasid ringkäigu koolimajas.

Õhtul meenutati Gulbene mõisas huvitavamaid hetki ja tegemisi möödunud aastast.

Ootame kevadel külla Gulbene Keskkooli kollektiivi.

Jõuluaeg algas 2.a klassis 1. advendiküünla süütamisega. Rääkisime, miks jõule peetakse, missugused on jõulukombed, kuidas jõulude ajal teistele head teha ja mida soovida.

Detsembri esimesel nädalal hakkasime hoolega jõuludeks valmistuma. Õppisime jõululuuletusi, kuulasime jõulujutte Lasteekraani jõulukalendrist, lugesime ise jõulujutte ja nuputasime matemaatikatundides jõuludega seotud ülesandeid.

Tööõpetuse ja kunstitundides meisterdasime jõulukaarte, akna- ja seinakaunistusi. Suure hoolega valmistasid õpilased rühmatöödena päkapikumaju, mis olid meie aknakaunistusteks. Joonistasime päkapikke ja voltisime ning lõikasime kauneid lumehelbeid. Valmis said ka imelised seinakaunistused fooliumist.

Esmaspäeval, 11. detsembril külastasime raamatukogu. Kuulasime tädi Evi loetud jõulujuttu ja meisterdasime tema juhendamisel päkapiku kindad, mille peal oli ruumiline lumememm.

Teisipäeval osalesime ostjatena jõululaadal, et järgmiseks aastaks osata laadaks valmistuda.

13. detsembril toimus loomemajas küünlavalmistamise töötuba, kus meisterdasime kingitusteks meekärjelehtedest küünlaid. Vaatasime huviga loomemajas välja pandud näitust ja loomemaja erilist kuuske.

14. detsembril käisime Varbusel maanteemuuseumis ja osalesime jõuluprogrammis „100 aastat Eesti jõule“. Meile tutvustati, kuidas ehiti kuuske 100 aastat tagasi. Lapsed said teada, et sel ajal käisid taludes hoopiski jõulusokud, tuppa toodi õled ja mängiti õlgedes võistlusmänge. Nii said meie poisid ja tüdrukud vägikaigast vedada ja võrrelda, kes on tugevam. Uudistasime eelmise sajandi alguse peamist sõiduvahendit – saani, millega inimesed käisid kirikus. Seejärel tegime õues toreda sõidu hobuse ja saaniga. Eriti armsad olid ponid, kellel olid päkapikumütsid peas ja keda sai paitada. Edasi proovisid õpilased, kuidas saab sõita tõukekelkudega ja kui kõrge on kelgumägi Varbusel võrreldes meie mäega. Külma peletamiseks pakuti lõkkel valmistatud taimeteed ja piparkooke.

Järgmisena mindi uudistama, missugused olid jõulud 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel, milline tegelane oli näärivana ja mismoodi ehiti kuuske sellel ajal. Õppeklassis õpetati meile, kuidas meisterdada vahukommidest lumememme. Kõige lõpuks saime proovida ja katsetada maanteemuuseumi õppemasinaid ja teha poes sisseoste.

15. detsembril küpsetasime kodunduse klassis piparkooke. Omaküpsetatud piparkoogid olid väga maitsvad, aga neid jätkus ka kaunistamiseks.

Kui kõik ettevalmistused olid tehtud, võisid jõulud tulla. Järgmisel nädalal oligi jõulupidu, kus vaatasime toredat etendust jõuludest. Meie klassi tuli sel korral päkapikutüdruk, kellele esitati rõõmuga kõik õpitud luuletused ja laulud.

Suur aitäh loomemaja, raamatukogu ja maanteemuusemi töötajatele, õpetaja Tiia Mäele, Martini ja Marite emadele. Vaata pilte.