Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika sisendikorje üritus

Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimus 1. juunil Öpiku konverentsikeskuses avaliku poliitika sisendikorje üritus, kus meie kooli õpilasesindusest osales Sten Saksing.

 

Ümarlaudades arutleti erinevatel teemadel:

· Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimised;

· eksamite kuupäevad;

· koolivõrgustiku ümberkorraldus;

· õpilaskodud;

· õpilasesinduse kaasamine;

· ja muud tekkinud küsimused.

Õppeprogramm Pokumaal

24. mail külastasid 2.a, 3.t, 4.v, 5.t, 5.c ja 6.t klass KIK-i programmi raames Pokumaad. Esmalt mindi uudistama Pokumaa külastusmaja Pokukoda, milles on väljapanekud Edgar Valteri raamatutest, maalidest ja tegelastest. Giidid jutustasid Pokumaa saamisloost ning Edgar Valteri elust. Slaidiprogrammi abil tutvuti Pokumaal elavate loomade, lindude ning taimedega.

 

 

Seejärel matkati Pokumaa matkarajal ja tutvuti metsas elavate „pokudega“, uuriti loodust ja kuulati linnulaulu.

 

Matkarajal kohtuti taluloomadega ja uudistati vanu taluhooneid: elumaja, suitsusauna, aita ning püstkoda. Vahepeal mängiti lõbusat „Tibude ja kanade“ mängu. Kõigile pakkus huvi tiigi ääres olev vanasti tule tõrjumiseks kasutatav veepump, mida kordamööda pumbati.

 

Püstkojas oli lõke. Iga laps sai endale taignatüki, mille keerutas kepi otsa ja seejärel hakkas lõkkel keerusaia küpsetama. Soe keerusai maitses värskes õhus eriti magusalt.

 

Pärast matka sai uudistada ja osta Pokukojas müüdavaid meeneid ning maiustada jäätisega. Vaata pilte.

Taluloomadega sõbraks

28. mail tutvus 1.b klass KIK-i projekti raames Ülenurmel asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi taluloomade ja -lindudega.

 

Sõbralik poni lasi endale pai teha ja end harjata, kitsed ja lambad tekitasid elevust oma häälitsustega. Saime teada, et Kihnu lambad on üht vanimat tõugu.

 

 

Lemmikuteks olid erinevad küülikud. Meie giid rääkis, mille poolest erinevad küülikud ja jänesed, miks nad peavad pidevalt närima ja kuidas nad toituvad. Ta tõi näiteid toredatest juhtumistest loomadega.

 

Lindudest olid tutvumiseks erinevad kanad, haned, pardid ja Eestis aretatud vutid. Vaatlesime erinevate kodulindude munade suurust ja värvi, võrdlesime neid maailma suurimate lindude munadega. Saime teada, kuidas poes mune valida ja proovisime järgi, kuidas tunnevad end puurikanad. Mõnigi laps imestas, kui kerge on kanasulg. Julgemad said kanadele peo pealt teri sööta.

 

Muuseumitoas saime teada, millised olid hobuse talutöödega seotud vahendid. Milliseid toite tehti lehmapiimast. Kuidas pügati lambaid ja mida tehti lambavillast. Igaüks sai proovida kraasimist ja lõnga kerimist. Saime teada, et lambarasva kasutati küünalde valmistamisel.

 

Teadmiste kontrolliks tuli kokku panna lind ja tema muna ning koduloomade pusled.

Enne koduteele asumist saime piknikuplatsil keha kinnitada ja mänguväljakul lustida. Tagasi bussi juurde tulles läbisime lõbusa liikumisraja. Vaata pilte.

Võrokeste laulupidu Uma Pido

Räpina Ühisgümnaasiumi laste-, poiste- ja mudilaskoor osalesid 1. juunil Põlvas toimunud võrokeste laulupeol Uma Pido, mille keskmes olid mäng ja mängurõõm. Peol astus üles rekordarv esinejaid:  pea 3900 inimest Vana-Võromaalt ja mujalt maailmast, kes kandsid ette 17 täiesti uut võrukeelset, just peo jaoks loodud lugu. Peol kõlas ka luuletaja Contra loodud võrukeelne räpp mängust ja mängimisest. Mäng oli järjekorras kuuenda Uma Peo peateema, sest see seob meid meie juurtega ja aitab hoida traditsioone.

 

Õpilasi juhendasid dirigendid Marika Aruküla, Anu Silm. Meie lastekoori dirigent Tiina Kadarpik juhatas peol segakooride esituses laulu ,,Mõtõlus“.

 

Õpilasi saatsid peol Annika Šturmov, Kristi Talvik, Helen Zupsmann ja Silvia Maidla.

Täname kõiki peol esinenud lauljaid, saatjaid ja lauljate peresid, kes käisid Põlvas pidu vaatamas. Vaata pilte.

 

Uma Pido lühivideo leiad:

Sisekaitseõppe stipendium

Siseminister Lauri Läänemets kinnitas tänavused sisekaitseõppe stipendiaadid. Stipendium antakse välja Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia koostöös.

 

Stipendiumi eesmärk on toetada ja innustada gümnaasiumiklasside õpilasi, kes on valinud sisekaitseõppe valikaine.

2023/2024. õppeaasta sisekaitseõppe kümne stipendiaadi hulgas on ka meie kooli 12. klassi õpilane Maris Otsing.

 

Palju õnne!

Räpina valla tantsupidu

Räpina hea kodu päevad toimusid sel aastal Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 egiidi all 23.–26. mail. Räpina valla tantsupidu peeti 24. mail tuletõrjeväljakul just päikeseloojangu eel. Tantsupeo lavastaja oli neiduderühma Patsikud noor juhendaja Heleri Kruusamägi. Peo korralduse eest kandis hoolt Räpina Kultuurikeskus.

 

 

 

Ilus ja hää Räpina valla rahvatantsija jutustas oma tantsudega kodust, kodusoojusest ning kodustest tegemistest.

Tantsus väljendus ka see, kuis kodukoht oma lapsi koju ootab.

 

Räpina kodukooli esindas peol neli rahvatantsurühma: õpetaja Merle 1. klassi rühm, õpetaja Hele Pererühma lapsed, 4. klassi tüdrukuterühm Tantsutirtsud ja neiduderühm Rosinake.

 

Peale kontserti jätkus õhtu simmaniga, kus rosinakesed lõpuni tantsu lõid ning neil sündis seal ka rühma esindustants “Antisääse polka”.

 

Õhtu oli suviselt sume ning koduselt soe.

 

Täname rahvatantsijate vanemaid toetuse eest kogu hooaja vältel ning Räpina tantsupeo publikut vägeva aplausi eest!

 

AHHAA Teaduskeskuses

4.a klassi õpilased osalesid 29. mail KIK-i projekti raames AHHAA Teaduskeskuses õppepäeval „Vesi“. Päeva jooksul osaleti kahes töötoas, kus tuli rühmades määrata erinevate vedelike tihedust ja täita uurimisülesandeid, mis olid seotud veega. Vedelike tiheduse määramisel oli vaja teha klaasi kihiline sammas erinevatest vedelikest ja jälgida, mis juhtub. Oma tulemused tuli kirja panna: milline vedelik vajus põhja, milline jäi pinnale. Seejärel vaadati katse tulemused koos läbi ja analüüsiti.

 

Uurimisülesannete täitmisel pidid õpilased uurima Punase mere akvaariumit ja selle elanikke ning täitma ülesanded. Samuti tuli väiksemaid ja suuremaid mulle ning laineid tekitada ja vaadelda, kuidas liigub reoskoopiline vedelik või kuidas liigub veekeeris silindris. Veel said õpilased teada, kuidas tekib udu ja millise jõuga veesammas käele surub.

 

Uurimuslik ahhaa-õpe oli vaga kasulik, sest õpilased said kinnistada olemasolevaid teadmisi ning samas oli ka avastamiseks palju uut ja huvitavat. Vaata pilte.