Ka sel õppeaastal jätkavad Põlvamaa kolm gümnaasiumi – Räpina Ühisgümnaasium, Kanepi Gümnaasium ja  Põlva Gümnaasium valikkursusega, mille raames arendatakse noortes keskkonnateadlikkust.

Valikkursuse esimeseks ürituseks oli 25.-26. septembril ühine õppereis Ida-Virumaale. Räpinast osales neliteist 10. ja 11. klassi õpilast.

Esimesel päeval külastasime TalTechi Virumaa kolledžit, kus meile tutvustati sisseastumistingimusi, erialasid ning koolimaja.

Õppejõud ja tudengid tutvustasid meile väga kaasaegseid laboreid.

Päev jätkus päikese- ja tuuleenergia töötubadega, kus õppisime tundma taastuvenergia allikaid ning seda, kuidas neid kasutada. Koos juhendajatega arutlesime, kuidas energiat säästlikult kasutada ning kas roheline energia katab inimeste energiatarbimist. Rühmatööna ehitasime valmis tuulegeneraatorid.

Päev lõppes väljasõiduga Ontika pankrannikule, kus imetlesime Eesti kõrgeimat Valaste juga ning laskusime mööda keerdtreppe mererannale.

Teisel päeval külastasime Eesti Kaevandusmuuseumi Kohtla-Nõmmel.

Giidi juhtimisel saime ülevaate põlevkivi kaevandamise ajaloost Eestis ja kaevuri tööst. Veel tegime matka tööstusmaastikul ning arutlesime, kuidas on põlevkivi kaevandamine mõjutanud siinset loodust ning inimeste elu.

Koos otsisime aherainemäel ürgsete elusorganismide kivistisi.

Põnev oli lõunasöök kaevanduskäigus.

Õppereisi kava koostasid ja viisid ellu Kristel Koddala Põlvamaa Arenduskeskusest, Heidi Kukk ja Marit Oimet Põlva Gümnaasiumist, Mirjam Nurmla Kanepi Gümnaasiumist ning Karin Tuul Räpina Ühisgümnaasiumist.

Sündmus korraldati koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ (LEEN) raames, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

14.-19. septembrini olid Marika Ääremaa ja Karin Tuul Horvaatias Splitis Erasmus+ õpirändel „Loovus klassiruumis ja erinevad võimalused selle rakendamiseks”.

Meiega koos oli teadmisi omandamas 50 õpetajat 13st Euroopa riigist.

Koolitusel käsitlesime järgmisi teemasid: koostöö, loovus, suhtlemine, kriitiline mõtlemine, eksperimentaalne õppimine ja vaimse tervise hoidmine. Saime teadmisi, kuidas tuua linnakeskkond klassiruumi. Lisaks tutvustati meile Horvaatia haridussüsteemi.

Pärast õppetööd tutvusime Dalmaatsia piirkonna vaatamisväärsustega: Spliti vanalinna, Trogiri väikelinna, Braci saare kõrgeima tipuga.

Reisi tegi meeldejäävaks suviselt soojad 30-kraadised ilmad.

Marika Ääremaa ja Karin Tuul

15.-18. juunil olid Räpina ÜG 9.-11. klassi õpilased reisil Poola maalilises Podlaasia piirkonnas, mis oma tähelepanuväärsete jõgede ja järvedega on Poola kõige vähem linnastunud osa. Kirde-Poola jääb koguni neli rahvusparki (Białowieża, Biebrza, Narew ja Wigry) ning Białowieża ürgmets, kus elutsevad Poola rahvusloomaks kuulutatud Euroopa piisonid.

Alustasime sõitu varahommikul. Tegime teel peatusi jalasirutuseks ja lõunasöögiks ning pealelõunal jõudsime Suwalkisse, kus lõõgastusime linna veepargis.

Teisel päeval sõitsime Wigri rahvusparki. Külastasime koos kohaliku giidiga kunagist kamaduulide ordu kloostrit, kus kuulsime lugusid selle ajaloost ja paavst Johannes Paulus II külastusest.

Edasi suundusime Plocicznosse, kus külastasime meie sõpruskooli.

Sõitsime kitsarööpmelisel raudteel ja tutvusime Wigry rahvuspargi lõunapoolse osaga. Piirkonna üheks eripäraks on tsepeliinide valmistamine. Nii pakutati neid lõunasöögiks ka meie rongisõidu ajal. Et lõuna ilma magustoiduta ei jääks, osalesime peale rongisõitu maiuse nimega sękacz ehk “kuusepuukoogi” valmistamise töötoas.

Kolmandal päeval tutvusime Augustowi linnaga, mis on kolmest küljest ümbritsetud suurte Augustówi metsadega. Metsade keskele jäävad mitmed järved, mis meelitavad veespordihuvilisi, kalastajaid ja oma liivaste randadega ka lihtsalt puhkajaid. Tutvusime linna ja selle vaatamisväärsustega.

Augustówi uhkuseks on kanal, kunagine oluline kaubatee, mida mööda tänapäeval sõidavad lõbulaevad.  Tegime meeldejääva laevasõidu Augustówi kanalil, kus nägime ka lüüside tööd. Studzienicznas külastasime pühakoda, kus 1999. aastal käis sama laevaga ka paavst Johannes Paulus II.

Neljandal päeval sõitsime läbi Leedu ja Läti koju.

Õpilastega olid kaasas Karin Tuul ja Marika Ääremaa. Vaata pilte.

6.06-8.06 olid 11. klassi õpilased riigikaitseõpetuse kursuse raames õppimas välilaagris.

Põlva Gümnaasium, Räpina Ühisgümnaasium ja Kanepi Gümnaasium on teinud sellel õppeaastal koostööd projekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kolme Põlvamaa kooli ühine algatus toetab noorte ettevõtlikkust ning suunab neid märkama ja lahendama keskkonnaga seotud probleeme. Toimunud on palju põnevaid sündmusi gümnasistide jaoks.

Lõpetasime kooliaasta 29. mail Põlvamaa Noorte Rohefoorumiga, mis toimus Põlva Gümnaasiumis. Räpina Ühisgümnaasiumist osalesid 10. ja 11. klassi õpilased.

Üritus keskendus keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemadele. Päeva moderaatoriks oli Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Mirjam Mõttus. Peaesinejaks Eesti Kunstiakadeemia lektor Marta Konovalov, kes rääkis oma ettekandes inimeste suhetest rõivastega.

Edasi toimusid töötoad, mille teemadeks olid toiduraiskamise vähendamine, riiete parandamine, roheootus, kliimamuutused ja nende tagajärjed ning keskkonnajulgeolek. Paneeldiskussioonis arutasid eri valdkondade inimesed teemal “Rohepööre – jah, aga mitte minu õuele”. Päeva võttis humoorikalt kokku Daniel Veinbergs.

Oli mõtlemapanev ja uusi vaatnurki pakkuv sündmus.

Fotode autor on Merlin Raudkett.

Juba kolmandat korda on põhjust uhkust tunda selle üle, et meie kooli õpilane jõudis oma uurimistööga õpilaste teadustööde konkursi teise vooru. Sel aastal esindas Räpina Ühisgümnaasiumi konkursi teises voorus ja teadusfestivalil Alisa Burdina, kes sai kultuuriministeeriumi tänukirja ja kingituse, sest tema töö äratab lugemishuvi ja analüüsib loetu mõistmist.

Palju õnne Alisale ja tema juhendajale!

Alisal oli võimalus lisaks konkursi žürii liikmetele tutvustada oma tööd kõigile teadusfestivali külalistele.

Esitasime õpilaste teadustööde konkursile viie 12. klassi õpilase uurimistööd, mis on kaitstud eelmisel kevadel:

· Alisa Burdina “Franz Kafka teose „Metamorfoos“ tõlgendamine Räpina Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilaste näitel”. Juhendajaks oli Kai Karell-Narrusk.

· Kaisa Ilves “Teadlikkuse mõju võitluses kiusamisega 4. klassi õpilastele”. Juhendajaks oli Irmen Nagelmaa.

· Kristel Koido “Omaloomingulise proosateose kirjutamine ja analüüsimine”. Juhendajateks olid Aira Meitus ja Kai Karell-Narrusk.

· Elizabeth Tens “Oskar Lutsu näidendi „Kapsapea“ lavastamine ja selle põhjal välinäituse koostamine”. Juhendajateks olid Kai Karell-Narrusk ja Meeli Väljaots.

· Daisy Treier “Positiivsete ja negatiivsete sõnade mõju taimede kasvule”. Juhendajaks oli Karin Tuul.

Kõiki neid töid iseloomustab autori pühendumine tööle, huvi teema vastu ning suurepärane koostöö oma juhendajaga.

8. aprillil külastas Räpina ÜG 10. klass õpilaste teadusfestivali, mis toimus Ahhaa Teaduskeskuses.

Õpilastel oli ülesandeks tutvuda uurimistöödega, mis olid jõudnud teadustööde konkursi II vooru ning intervjueerida tööde autoreid. Meie kooli kümnendikud on alustanud oma uurimistööde tegemist ning see oli hea võimalus ideid koguda ja tööde autoritelt kasulikke nõuandeid saada. Õpilastel oli võimalus kaasa elada konkursil osalenud meie kooli 12. klassi õpilasele Alisa Burdinale.

Lisaks osalesid õpilased mitmetes töötubades:

· “Vetikate mitmekesisuse ja väärindamise” töötoas sai mikroskoobi abil tutvuda vetikatega. Oli võimalus vetikatest tehtud tooteid katsuda, nuusutada ja maitsta, et teada saada, kui palju on neil kasutusvõimalusi.

· “Tulevaste eesti bioükssarvikute” töötoas tutvustati läbi põneva mängu erinevate biotehnoloogia idufirmade teaduslikke avastusi.

· “Taju ja meeled” töötoa katsetes pandi proovile inimese meeled.

Õppepäeva sisse mahtusid ka erinevad loengud:

· Loengus “Kuidas õppimist mõnusamaks muuta?” pani hariduspsühholoog Grete Arro kuulajad väga aktiivselt kaasa arutlema, mis toetab või segab õppimist.

· Loengus “Kas loodus on täiuslik” arutles bioloog Urmas Tartes, kuidas elu ja ühiskonna areng tugineb vigade tegemisele – nii sünnib evolutsioon ja mitmekesisus.

Õpilastega olid kaasas õpetajad Marika Ääremaa ja Karin Tuul.

Õppepäev korraldati koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames.

18. märtsil käisid 10. ja 11. klassi õpilased õppereisil Tallinnas. Päev algas Euroopa Liidu Majas asuva Euroopa Elamuskeskuse külastusega.
Meid tervitas Euroopa Parlamendi Tallinna büroo esindaja.

Euroopa Elamuskeskuses saime teada palju põnevat Euroopa Liidu kohta. Külastasime 360° kino, kus vaatasime Euroopat ja Euroopa Liidu institutsioone tutvustavat filmi. Elevust tekitas võimalus teha ja saata digitaalne fototervitus oma perele ja sõpradele.

Et tõsta õpilaste teadlikkust Euroopa Liidu tegevuste ja eesmärkide osas, osalesid õpilased matkemängus. Mängijatele jagati mobiiltelefonid, mis kuvasid fraktsioonilise kuuluvuse ja juhised mänguks. Õpilased kehastusid Euroopa Parlamendi liikmeteks, kellel tuli konsensusega vastu võtta kaks direktiivi, samal ajal arvestades oma fraktsiooni seisukohtadega. Mäng andis ettekujutuse sellest, milline on europarlamendi liikme töö, mille käigus puututakse kokku valijate ning erinevate huvigruppidega, kes püüavad poliitikute meelsust mõjutada. Mäng andis hea kogemuse sellest, kuidas hoolimata erimeelsustest jõuda ühiste otsusteni.

Soe vastuvõtt, põnevad tegevused ja töötajate positiivne suhtumine tekitas huvi ka teiste gümnaasiumiõpilastega keskust järgmisel aastal külastada.

Päeva teises pooles käisid õpilased Vabamu muuseumis, kus suurepäraste giidide juhendamisel oli võimalus tutvuda püsinäitusega „Vabadusel ei ole piire“, mis tutvustas Eesti lähiajalugu okupatsioonide ajal ja järel ning kirjeldas meie riigi iseseisvuse taastamise ja vabaduse hoidmise lugu läbi erinevate elusaatuste.

Õppereis toimus tänu Euroopa Komisjoni Eesti esindusele ja Euroopa Parlamendi büroole Eestis.

Õpilastega olid kaasas õpetajad Marika Ääremaa ja Karin Tuul. Vaata pilte.

5. märtsil toimus Räpina Aianduskoolis Räpina, Põlva ja Kanepi gümnaasiumite ja Räpina Aianduskooli noortele Rohehäkaton. Meie koolist osalesid kümnenda klassi õpilased.

Rohehäkatonil tutvusid noored ettevõtete ja asutustega, analüüsisid nende probleeme, esitasid ettevõtjatele täpsustavaid küsimusi ning asusid meeskondades otsima probleemidele võimalikke lahendusi.

Eesmärgiks oli pakkuda ettevõtetele ja asutustele nende igapäevatöös tekkivatele probleemidele keskkonnasõbralikke lahendusi. Päev lõppes meeskondade lahenduste ettekannete ja ettevõtjate tagasisidega.

Rohehäkatonil osalesid järgmised ettevõtted ja asutused: AS Räpina Paberivabrik, OÜ Metsakoda, MTÜ Põlvamaa Tsõõrimajandus, Coop Põlva, OÜ Meistrite Kool, Räpina Aianduskool ja OÜ Baun.

Ettevõtjate sõnul töötasid noored väga hästi meeskondadena. Nende poolt pakutud lahendused olid väga innovaatilised. Noored pakkusid välja lihtsaid ja praktilisi lahendusi, mida saab päriselt ellu viia. Meeskonnad tegid põhjalikku uurimistööd, helistasid spetsialistidele ning viisid ruumis viibivate noorte seas läbi küsitluse, kas nende idee sobib. Julgeti ka tunnistada, kui head lahendust probleemile ei leitud.

Räpina ÜG õpilastele meeldis, kuidas nad said ennast panna ettevõtjate rolli ning lahendada ülesandeid koos grupiga. Koostöö sujus väga hästi ja koos leiti probleemile hea lahendus. Nad mõistsid, mida milliste probleemidega ettevõtjad igapäevaselt tegelevad. Üritus avardas noorte arusaamist, kuidas mõelda loovalt ja kastist välja. Nad avaldasid lootust, et ka tulevikus selliseid üritusi korraldatakse.

Meie kooli noored tegid meeskondades suurepäraselt koostööd, pakkusid välja häid ideid ja esinesid julgelt.

Rohehäkaton toimus koostöös Räpina Aianduskooli, Põlvamaa Arenduskeskuse ja Lõuna-Eesti ettevõtete ning organisatsiooniga. Päeva modereeris Mayri Tiido. Sündmus korraldati koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Vaata pilte.