Räpina Ühisgümnaasiumi 5.a, 5.v, 7.c ja 8.c õpilased külastasid 12. septembril Tartu Lodjakoda. Programmis oli lodjaga sõitmine ning õppemäng, kus õpilased pidid kompassiga orienteeruma ja saama kokku lahendussõna.

Lodjakapten Linda tegi õpilastele sõidu Jõmmuga ning rääkis lodja ajaloost ja Emajõest. Lodi on arhailine puust kaubapurjekas. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest ning suubub Peipsisse. Kui kunagi oli Emajõe pikkus 118 km, siis tänaseks on see 100–101 km pikk, seda kõike laevanduse pärast. Kaubapurjekaid hakati tegema 600 aastat tagasi ning üha laiemaid, et need suudaks mahutada rohkem kaupa. Ühele purjekale mahutati umbes 40 tonni kaupa. Peale maailmasõda lodjad kadusid.

Sõitsime lodjaga viie silla alt läbi, neil olid märgistused tähistamaks laevateed ning sildade kõrgust. Õpilased nägid ka hõbehaigrut. Saadi teada, kuidas hoida jõge omas kohas ning ära hoida üleujutusi. Selleks on üks jõepool betoneeritud ning teisel pool kaldavall, kus kasvavad berliini paplid, mis oma juurtega ühendavad üksteist ning hoiavad nii kallast koos. Praegusel ajal on Emajõe veetase rekordiliselt madal ning sõidu ajal oli tunda, kuidas vesi kisub lotja. Veetase võib aasta läbi kõikuda 2–3meetrit.

Samuti said õpilased teada, et Emajões elutsevad haug, latikas, nurg, ahven ja angerjas. Selgitati ka poide olemasolu tähtsust veekogudes ning seda, mida tähistavad punane ja roheline poi.

Järgmisena tehti õppekäik Lodjakojas, kus nägime 2-mastilise lodja ehitust, mis on maailmas suurim teine lodi. Jõmmu on maailmas hetkel ainuke lodi, säilitamiseks tõrvatakse teda igal aastal üle. Õpilastele koostati orienteerumismäng, kus tuli kasutada kompassi ning igas punktis oli täht. Kokku oli vaja saada lahendussõna, milleks oli jõehunt, mis on haugi rahvakeelne nimetus.

Õpilased kuulasid suure huviga ning võtsid õppekäigust aktiivselt osa.

Õpilastega olid kaasas õpetajad Margit Mathiesen ja Kristi Paulson.

Fotode autor Kristi Paulson

7. veebruaril olid meie koolis külas Heaolu talu peremees ja perenaine, kes tõid kaasa kaks teraapiakassi, kaks sfinkskassi (karvadeta), ühe turvakodukassi ja Hiina harjaskoera. Põhjuseks meie õpilaste sügisene külaskäik Heaolu tallu. Meie lastele läks südamesse kodutute kasside-koerte käekäik. Talus tunti puudust riidematerjalist, patjadest ja tekkidest, millest loomadele magamisasemeid teha.

Laste ja õpetajate abiga saadigi kokku päris arvestatav kogus vajaminevat materjali.

Huvi kasside ja koera vastu tundsid nii väikesed kui suured.

Kooli ja ettevõttevahelise hea koostöö märgiks kingiti Heaolu talu inimeste poolt lastele magus kringel ja koolile kassipildiga tass.

Suur tänu ettevõtjatele ja meie lastele ning koolitöötajatele, kes oma panuse andsid imelise koostöö kordaminekuks.

13. novembril toimus 7.–12. klasside õpilastele preemiareis Tallinnasse, kus külastasime Presidendi lossi, Toompea lossi ja Riigikogu.

Alustasime Minu Riik programmi õppepäeva Presidendi lossi külastusega, tehti ekskursioon ja giid rääkis lossi minevikust, olevikust, tulevikust. Seejärel läksime edasi Riigikokku, kus esmalt oli ekskursioon, õpilased said osa istungist ning  kohtusime Ivari Padariga, kes saatis tervitusi ka Räpina Ühisgümnaasiumi. Päeva lõppedes tegi giid Marika viktoriini, kus saadi ka auhindu.

Õpilastega käisid kaasas sotsiaalpedagoog Kristi Paulson ja õpetaja Merle Randla.