Räpina valla rahvatantsijate pere tähistas Eesti Vabariigi 108. sünnipäeva 20. veebruaril aianduskooli suures saalis traditsioonilise rahvaliku peoga. Pidulikul sündmusel lustisid koos koduvalla täiskasvanute rahvatantsukollektiividega ka Räpina Ühisgümnaasiumi tütarlasterühm Tantsutirtsud, neiduderühm Patsikud ning noorte C-segarühm Räpsukad. Kolme kollektiivi ühine esinemine toimus Helen ja Mats Truija pillimängu saatel.

Hästi vahva oli see, et noored kutsusid peale oma esinemist ühtsesse sõõri folkloorseid tantse tantsima kõiki saalisviibijaid. Südantliigutav oli näha mitme põlvkonna ühestantsimist ning sellest ühise rõõmu tundmist.

Üles astusid oma Eestimaale sünnipäevakingituse hõngulise tantsuga kõik kohale tulnud rahvatantsukollektiivid. Vahepausid sisustas Haaslava meeskoori väike punt Kalev Lindali juhendamisel. Peale kontsertosa jätkus pidu simmaniga, kus musitseeris Väägvere kapell. Tantsulusti jagus nii noortel kui ka kogemustega rahvatantsijatel.

Hoiame ühiselt Eestimaad!

Jõuluootuse ajal toimus meie klassis heategevuslik projekt “Jõulupai”. Kogusime koostöös Räpina väikeloomakliinikuga vajalikke vahendeid Võru loomade varjupaiga kiisudele.

Juba siis oli teada, et sõbrapäeva paiku toimub teine pool heategevuslike paide plaanist. Aitäh lapsevanem Anneli Soole, kes aitas projekti “Sõbrapai” toimumisele suuresti kaasa.

Kohtumine nähtamatute loomade eestkõnelejaga Kristina Mering toimus 12. veebruaril videosilla vahendusel Zoomi keskkonnas. Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht tutvustas, kes on nähtamatud loomad, mis on murekohad ja kuidas neid loomi hoida ning toetada saab.

Videokohtumine ei kujunenud pelgalt loenguks, vaid toimus ka sisuline arutelu. Põllumajanduslike loomade olukord Eestis on murettekitav. Kui pisut arvutasime, siis on Eestimaal iga inimese kohta umbes 20 nähtamatut looma, kes vajavad loomasõbralikumat kohtlemist.

Õpilased said ülesande kuuldust kodus vanematega vestelda ning igas peres sünnib oma otsus, kas ka annetus tehakse.

Pakume võimaluse kõigile Räpina Ühisgümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele soovi korral osaleda “Sõbrapai” heategevuslikus projektis.

Tutvustus ning annetuse sooritamine.

Ega õige rahvatantsija vaid suvesooja oota, et jutustada oma tantsulugusid. Polkasammud ja valsikaared tulevad väga hästi välja ka lumevaibal.

Selle talve lumestantsimise esmane kogemus oli Räpina Ühisgümnaasiumi rahva-tantsurühmadel Rüblik, Tantsutirtsud, Patsikud ja Räpsukad 14. jaanuari õhtul Räpina Tuletõrje väljakul. Lastead Vikerkaar kutsus  meid sinna oma Valguse peole.

Meie kooli rahvatantsurühmade ühistantsimist ilmestas Helen ja Mats Truija lustiline pillimäng karmoškadel.

7. veebruaril sai ette võetud pikem sõit talvisele tantsupeole Ida-Virumaal asuva Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumi õuele. Meie kooli rahvatantsijate reiskaaslasteks olid seekord memmederühm Murelid ning naisrühm Poloda Piigad.

Kui olime jõudnud kohale, pakkus pererahvas kohe sooja suppi ja magusat saia kuuma teega. No pidi see ikka suur supipott olema, kust jagus ligi 1300 tantsijale üle Eestimaa sooja sööki.

Räpina kooli tantsurühmad said seejärel võimaluse külastada kaevandusmuuseumi. Sest, kus mujal, kui maa all näed, kuuled ja tunned just seda, mida mehed, kes mitukümmend aastat igapäevaselt maa all rasket tööd tegid, kogeda võisid. Tunneli lõpust sõideti väljapääsu juurde väikese maa-aluse rongiga. Tundus, nagu sõidaks mängurongiga.

Kohtla-Nõmme II talvepilgari  peotuli süüdati aherainemäe tipus Hiiemäel. Toimus tõrvikutega rongkäik kõrgest mäest alla platsile ning peo avamine keset päikesepaistelist ning lumiselt sätendavat tantsuväljakut.

Märt Agu eestvõtmisel tantsiti 21 folkloorset tantsu ja õnnitleti lustilise tantsupopuriiga platsil viibivaid sünnipäevalapsi.

Peale pisukest pikutamist puhketoas suundusime simmanile, kus rahvast hullutas Nedsaja Küla Bänd.

Allpool on kolm sündmust kajastava videolinki. Head tantsulusti nautimist!

Droonivideo
Põhjaranniku kajastus
„Aktuaalne kaamera“

6.a klassi õpilaste heategevusprojekt „Jõulupai“ oli seotud Varjupaikade MTÜ Võru loomade varjupaigaga. Projekt viidi läbi koostöös Räpina Väikeloomakliinikuga Sodalis ning jõudis lõpusirgele peale nädalapikkust annetuste kogumist 18. detsembril.

Varjupaiga juhataja sõnul ootavad varjupaiga asukad järgmist: hellust ja pikki paisid, toiduks värvainete vabu krõbinaid, liivakastide jaoks puidupelletit, hooldamiseks suurt majapidamispaberit, kasutatud voodipesu, käterätikuid, kummikindaid jms; mängimiseks väiksemaid pehmeid kaisuloomi.

Meie klassi õpilased olid hoolsad annetuse toojad nii koolimajja kui ka väikeloomakliinikusse.

Neljapäeval sõitiski kuus kuuenda klassi päkapikku Võrru. Meid võttis vastu ootusärev kutsude haukumine.

Kingikotid andsime üle varjupaiga töötajatele. Seejärel käisime külas kassidel. Kiisude majas oli soe, mõnus ja hubane. Natuke kurb oli ka.

Täname heategevusprojektis osalenud klassikaaslasi ja nende vanemaid, Janise ema Kirket, varjupaiga juhataja Reelika Rehemetsa ning bussijuht Rudolfit.

Soovime hoolivust ning kaunist jõuluaega kogu kooriperele!

Meie klassil oli 9. mai toredam päev kui tavaline koolipäev. KIK-i õppepäev „Eesti veekogud kaardil ja looduses“ algas Tartu Lodjakojas ning lõppes lodjasõiduga läbi Tartu kesklinna ja kaugemalegi.

Meie juhendaja tutvustas esiti suure kaardi abil Eesti laevatatavaid siseveekogusid. Uhke tunne oli öelda, et meie elame Eesti pikima jõe Võhandu ääres. Oli huvitav kuulata, kuidas vanasti jõgesid mööda kaubavedu toimus. Põnev oli piltidelt näha, kuidas vanasti väikseid paate valmistati ning kuidas käis suurte laevade ehitus. Lodjakojas oli huvitav uurida, kus ja kuidas lotjasid praegu tehakse. Lahedad olid laevade mudelid.

Õues kordasime  ilmakaarte nimetusi ning proovisime kompasside abil suundi määrata. Kompassi kasutamist tuleb meil veel harjutada.

Edasi liikusime lodjale Jõmmu. Algul kuulasime veeliikluse reegleid Jõmmu trümmis istudes. Õppisime erinevaid laevateede liiklusmärke ja nende tähendusi.

Kui giid lõpetas oma programmi, siis võisime minna lodja laele. Mugav, mõnus ja rahulik oli istuda pehmete lambanahkade peal. Lodjasõit oli väga ilus.

Lodjasõit oli eriti äge siis, kui saime ees lodja ninas istuda. Ägedalt lahe oli sõita sildade alt läbi. Kapten jättis Jõmmu seisma, kui meie tüdrukud ühe suure silla all laulu üles võtsid. Jõululaul kõlas eriti hästi.

Huvitav oli jälgida loodust ja tegevusi jõe kallastel, kus oli  palju kalamehi. Neil oli igaühel oma püügikoht vana mööbliga justkui mugavaks toakeseks sätitud.

Lodjalt maha tulla oli turvaline, kui kapten laevakella helistamisega selleks loa andis. Jõmmuga sõit oli meile uus kogemus. Kunagi tahaks kahemastilise lodjaga Suur Sume ka sõita.

Peale Lodjakoja pererahvaga hüvasti jätmist saime jõerannas keha kinnitada ja mängida.

Koduteel arutasime, et see tore väljasõit  oma klassiga meeldis meile väga. Loodame, et läheme veel koos kuhugi.

Artikli on koostanud 5.a klassi õpilased ühistööna.

Fotode autor on Külliki Arjokesse.

Rahvusvaheline tantsupäev tõi 29. aprillil Räpina kultuurikeskuse saali kokku enamiku meie koduvalla rahvatantsijatest sh ka Räpina Ühisgümnaasiumi tütarlaste- ning neiduderühmad.

Üle kogu Eestimaa tantsiti sel aastal vana seltskonnatantsu „Tuustep“. Olgu siinkohal märgitud, et aastal 2024 oli Eestis statistikaameti andmeil ligi 21 700 rahvatantsijat.

Vanade seltskonnatantsudega on see tore lugu, et Eestimaa eri paigust on leitud ühest loost erinevaid versioone. Räpinas õpetas rahvatantsujuhendaja Piret Varjund Mustjala kihelkonnast ülestähendatud „Tuustepi“ varianti, mis sai ka videojäädvustusse võetud.

Ükski tantsupidu ei saa pillimeesteta läbi. Seekord mängis perekond Truija karmoškaansambel. Nii muusikute kui ka tantsijate poolest oleks tants võinud kesta veel ja veel, kuid iga pidu saab ükskord otsa.

Fotod: Marge Trumsi

Jüripäeva, 23. aprilli õhtupoolikul tulid Räpina Laulupeosallu kokku meie kooli tantsijad Tantsutirtsude, Patsikute ja Rosinakese rühmast, memmederühma Murelid esindajad ning Looduskaitse Seltsi Räpina osakonna rahvas. Talgud juhatas sisse ning jagas kokkutulnutele töökorraldusi Marge Trumsi kultuurikeskusest.

Ühiselt korjati kokku märkimisväärsel hulgal oksi ning lahke naabrirahvas aitas kaasa jüritule tegemisele oma lõkkekohas. Talguliste poolt suur tänu Rasmuse perele!

Kurb, et olmeprügi endiselt hoolimatult tagantkätt maha pillutakse, kokku sai seda korjatud neli kotitäit.

Pargialuse koristamise muutis toredamaks tõik, et lisaks maha kukkunud okstele koguti ka hulgaliselt samme sammuväljakutse „Kevadsammud 2025“ jaoks.

Lõpetuseks said kõik osalejad tänutäheks ja kosutuseks väikese maiustuse ning koduteele kaasa Marge Trumsi kutse kogu Räpina rahvale: „Leidke ikka õhtuse jalutuskäigu ajal tee Laulupeosallu. Juba praegu on seal ilus ning kõlab imeline linnulaul.“

Teksti koostasid Külliki Arjokesse ja Marge Trumsi. Fotode autor on Marge Trumsi.

On ilus aeg meenutada meie kooli rahvatantsijate selle kevade möödunud tegemisi ja tutvustada tulevasi ettevõtmisi.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistasid Räpina valla kõik rahvatantsukollektiivid piduliku rahvaliku peoõhtuga 21. veebruaril valla kultuurikeskuses. Külakostiks oli igal tantsurühmal esitamiseks tants või kaks.

Meie kooli esindasid 4. klassi Pererühm, tüdrukuterühm Tantsutirtsud, gümnaasiumi neiduderühmad Patsikud ja Rosinake.

Pidulikku õhtut ilmestasid lõõtsakuningas Toomas Ojasaar, hoogne tantsuseltskond Inglid ja Pühakud ning simmanil tantsutas kõiki pidulisi ansambel Vanad sõbrad. Pildistas pidu ja pidulisi Aivo Parmson.

Laulupeosalu on 29. aprillil meie vallas selle aasta rahvusvahelise tantsupäeva tähistamise koht, kui just ilmataat vingerpussi ei viska. Käeaoleva aasta üle-eestiliseks ühistantsuks on kepsakas „Tuustepp“.

Tule sinagi lustima!

Veebruarikuu kaheteistkümnendal päeval sõitis viienda klassi teatrihuviliste seltskond pärast koolitunde Tartusse vaatama Vanemuise etendust „Vennad Lõvisüdamed“.

Muljed ja emotsioonid etendusest olid väga positiivsed, kuid panid ka noori mõtlema. Ei esine sagedasti, et etendus tõesti kõigile õpilastele meeldib. Aga silmas tuleb pidada seda, et märgati ja leiti erinevaid etenduse tahke ja sisulisi teemasid.

Etendust nauditi väga. Igal õpilasel kujunesid välja oma lemmiktegelased ja lemmiknäitlejad.

Oli põnev, naljakas ja ehmatav. Lohe oli nii nunnu. Lavakujundus ja -efektid  olid ägedad. Kui etendus lõppes, siis ei tahtnud veel ära minna. Jäi soov veelkord seda etendust vaadata.

Foto: Astrid Maidla

Klassiga on tore minna teatrisse, sest bussi peal saab ka nalja.