Peo idee autor ja pealavastaja oli sel kevadel meie oma kooli vilistlane Heleri Kängsepp (Huuse).

 

 

Liis Konsap, 1.–3. klasside liigijuht, oli samuti meie kooli õpilane.

IV Kagu-Eesti tantsupeol osales Räpina Ühisgümnaasiumist viis rahvatantsukollektiivi.

 

 

Sauna kiitmise ootel on proovipäeval ja enne pidu C-segarühmad Kolm Punkti ja Üksik Sokk

ning neiduderühm Patsikud.

 

 

Oma tantsudega kiidab sauna tantsurühm Rüblikud.

 

 

Sauna kiitmist ja tänamist jätkvad segarühmad ja neiud.

 

 

Kõik rühmad osalesid sauna kiitmise lõpuloos „Sanna kitmine“.

 

Fotod: Jaanus Vaabla, erakogu

 

Noorte segarühmale Üksik Sokk oli see pidu viimane koostantsimine. Kerget jalga teile, armsad koolilõpetajad! Tants kestab veel …

 

Kõik peol osalenud kollektiivid kiidavad sauna ning kõiki saunalisi.

 

I Põlvamaa laste laulu- ja tantsupidu

 

I Põlvamaa laste laulu- ja tantsupidu “Olõs mul üts…” Intsikurmus toimus 13. mail.

Et peol esinemine kenasti sujuks, siis toimus juba 11. mail päris pikk proovipäev.

Lisaks tantsurühmadele osalesid sel peol ka meie kooli poiste- ja mudilaskoor.

 

 

Peo teemaks oli muinasjutuline mõte “olõs mul üts…”. Mis on see soov, mida sina kuldkala käest sooviksid? Või hoopis kaarnakivi käest? Mis on sinu suurimad unistused? Kontsert-etendusel sai näha, mida põnevat ühe soovide soovimise loos juhtuma hakkas.

Selles seikluses osalesid:

 

1.a klassi tantsurühm ja tantsurühm Rüblikud

 

tüdrukuterühm Tantsutirtsud ja neiduderühm Rosinake

 

segarühm Räpsukad

 

Fotod: Hele Aia ja Sander Silm

Aitäh tantsijatele ja juhendajatele!

Aitäh meie peole saatjatele kodudes ja koolimajas!

Täitugu meie kõigi salasoovid!

 

III Eesti naiste tantsupidu

 

Räpina Ühisgümnaasiumi neiduderühm Patsikud lõpetas selle hooaja osaledes Jõgeval

10.–12. juunil toimunud III Eesti naiste tantsupeol “Pere lugu”.

 

Kahel esimesel päeval toimusid proovid ning pühapäeval kolm etendust. Proovipäevad lõppesid südaööni kestvate simmanitega. Peo ajal oli meie neidude pesapaigaks Jõgevamaa Gümnaasiumi matemaatikaklass.

 

III Eesti naiste tantsupidu “Pere lugu” tõi kokku üle 4000 tantsija. Peole pääsemine toimus läbi videoülevaatuste tiheda konkurentsi.
Kolmel etendusel tantsisid koos kolme põlvkonna naised, tuues lavale nii vanemat repertuaari kui spetsiaalselt selle peo jaoks seatud uusloomingut. Kauneid mustreid ja tantsuilu sai nautida 22 erilise tantsu läbi. Südamlike vahetekstide autoriks oli Marek Sadam.

 

Enne esimest proovi harjutusväljakul.

 

Joonistesse joondumised peaväljakul.

 

Oleme esimeseks etenduseks valmis!

 

Enne viimast etendust.

 

Täname Merlinit ja Karinat!

Täname Helerit!

Kallis Gerlin, tants kestab veel!

Täname oma peresid!

Täname oma kodukooli!

Viibisime Võrtsjärve ääres Valmas 3. ja 4. juunil.

 

Meie seiklus algas kinos Apollo filmi “Apteeker Melchior” vaatamisega. Sealt edasi põrutasime kohe puude latvadeni seikluspargis. Päev jätkus turnides, pikki õhusõite tehes, erinevate pallimängudega, sumomaadlusega, hiidmalemänguga ja hiidpiljardiga. Lõõgastuseks ning õppeaasta jooksul kogunenud pingete maandamiseks ootasid meid kuum saun ja külm bassein. Hilisõhtusel diskol kõlas neidude laul üle pargi ning tants ei tahtnud lõppeda. Lõpetuseks grillisime vorste ja vahukomme.

 

Keskhommiku paiku olime toad korrastanud ja lahkumiseks valmis. Saime instruktoritelt kiita – me oskame olla ühtsed ja väärikad ka puhates. Koduteel valmis reisiplaan sügiseks.

 

Sel kevadel toimus KIK väljasõit 8.a klassi õpilastele 12. mail Tartu Ülikooli botaanikaaeda õppeprogrammile „Igavesti vihmane suvi“.

 

Õppepäeva eesmärgid läbi erinevate tegevuste olid: tutvuda taimede kasvukoha tingimustest sõltuvate kohastumustega vihmametsa taimede näitel; õppida vaatlema, kirjeldama ja analüüsima ümbritsevat keskkonda, loodust ja taimi ning nendest järeldusi tegema. Kogu õppeprogrammi vältel töötasid teooria ja praktika käsikäes.

 

Õpilasi saatsid Kaidi Parman ja Kristi Kalju.

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Fotode autor on Kaidi Parman.

 

7. aprillil külastasid kaheksandate klasside õpilased Tartus ERMi teatrisaalis VAT Teatri etendust “Pal-tänava poisid”.
Etenduse käigus mängitakse ette kogu samanimelise teose sisu nelja võrratu näitleja poolt.
Mäng laval oli tempokas ja kaasahaarav ning etenduse sisu mõtlemapanev.

Klassijuhatajad on uhked oma teatris hästi käituvate noorte üle!

 

 

Meie kooli kaheksandike jõulutraditsiooniks on jõulusõit Tartusse.

Sellel aastal vaatasime filmi “Jõulud džunglis” Eedeni Apollo kinos ja uisutasime raekoja platsi Valgusküla liuväljal.

 

Pühapäeval, III advendi hommikul, esinesid teiste seas Räpina valla uhkeima jõulupuu juures jõulukontserdil ka meie kooli õpilased.

 

Oli päkapikkude apse-upse, liugu-laugu-lupse, trilli-tralli ning jõuluaja mõtisklusi.

 

 

Soovitame kõigile krimisõpradele!

 

Viljandi Ugala teatris etendub noortele mõeldud lavastus „Piruka magus põhi“. Lugu on kriminaalselt kaasahaarav. Publiku tähelepanu köidavad sisu, vorm ja teostus.

 

Miks on etendusel selline magus pealkiri?

Vastusevariante kuulete 8.a ja 8.b klasside õpilastelt, kes külastasid trimestri viimasel päeval Ugalat.

 

Veel soovitame kõigile, kellele meeldib iseseisvalt avastada erinevaid paiku, Viljandi kesklinna interaktiivset kaarti. Räpina kaheksandikud läbisid 16 kontrollpunkti, kus tehti oma grupiga pilt vaatamisväärsuse taustal. Oli hariv jalutuskäik koos meeleoluka pildistamisega.

 

 

 

 

 

https://www.puhkaeestis.ee/et/otsing?q=viljandi

26. augustil alustasid Kohtla-Järve Järve Kooli 8. klassi õpilased pikka sõitu Räpinasse, kus ootasid neid ees Räpina Ühisgümnaasiumi 8.a klassi noored. Projekt NoKo lõppvaatus sai alguse.

 

 

Kolm päeva möödusid kiirelt ja toimekalt. Räpina ja Järve Kooli noored sättisid ennast sisse  Räpina Ühisgümnaasiumi kahes klassis. Kohe alguses toimus tutvumine ja köögitoimkondadesse jagunemine. Kolmel päeval vastutas iga toidukorra eest üks meeskond.

 

Samad meeskonnad käisid mööda Räpinat orienteerumas ja kohtumise lõpus panid pead kokku, et analüüsida, kuidas läks. Lisaks seiklesime mööda Põlvamaad, külastasime Värska Talumuuseumi ja Piusa Külastuskeskust. Uurisime, kuidas näeb välja Eesti – Vene piir kagu poolt vaadatuna, saime katsuda, kas Lüübnitsa kandis on Peipsi järve vesi sama temperatuuriga nagu Ida-Virumaal Kauksis.

 

Kõik osalejad tõdesid, et selliseid projekte on rohkem vaja. Noortel on vaja julgust suhelda, ise teha ja avastada, ise vastutada oma valikute eest ja ise oma soove täide viia, ise kontakte luua ja neid hoida, ise julgelt silmast silma suhelda ja öelda: „Tere, siin olen mina!“