Jõuluaeg algas 2.a klassis 1. advendiküünla süütamisega. Rääkisime, miks jõule peetakse, missugused on jõulukombed, kuidas jõulude ajal teistele head teha ja mida soovida.

Detsembri esimesel nädalal hakkasime hoolega jõuludeks valmistuma. Õppisime jõululuuletusi, kuulasime jõulujutte Lasteekraani jõulukalendrist, lugesime ise jõulujutte ja nuputasime matemaatikatundides jõuludega seotud ülesandeid.

Tööõpetuse ja kunstitundides meisterdasime jõulukaarte, akna- ja seinakaunistusi. Suure hoolega valmistasid õpilased rühmatöödena päkapikumaju, mis olid meie aknakaunistusteks. Joonistasime päkapikke ja voltisime ning lõikasime kauneid lumehelbeid. Valmis said ka imelised seinakaunistused fooliumist.

Esmaspäeval, 11. detsembril külastasime raamatukogu. Kuulasime tädi Evi loetud jõulujuttu ja meisterdasime tema juhendamisel päkapiku kindad, mille peal oli ruumiline lumememm.

Teisipäeval osalesime ostjatena jõululaadal, et järgmiseks aastaks osata laadaks valmistuda.

13. detsembril toimus loomemajas küünlavalmistamise töötuba, kus meisterdasime kingitusteks meekärjelehtedest küünlaid. Vaatasime huviga loomemajas välja pandud näitust ja loomemaja erilist kuuske.

14. detsembril käisime Varbusel maanteemuuseumis ja osalesime jõuluprogrammis „100 aastat Eesti jõule“. Meile tutvustati, kuidas ehiti kuuske 100 aastat tagasi. Lapsed said teada, et sel ajal käisid taludes hoopiski jõulusokud, tuppa toodi õled ja mängiti õlgedes võistlusmänge. Nii said meie poisid ja tüdrukud vägikaigast vedada ja võrrelda, kes on tugevam. Uudistasime eelmise sajandi alguse peamist sõiduvahendit – saani, millega inimesed käisid kirikus. Seejärel tegime õues toreda sõidu hobuse ja saaniga. Eriti armsad olid ponid, kellel olid päkapikumütsid peas ja keda sai paitada. Edasi proovisid õpilased, kuidas saab sõita tõukekelkudega ja kui kõrge on kelgumägi Varbusel võrreldes meie mäega. Külma peletamiseks pakuti lõkkel valmistatud taimeteed ja piparkooke.

Järgmisena mindi uudistama, missugused olid jõulud 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel, milline tegelane oli näärivana ja mismoodi ehiti kuuske sellel ajal. Õppeklassis õpetati meile, kuidas meisterdada vahukommidest lumememme. Kõige lõpuks saime proovida ja katsetada maanteemuuseumi õppemasinaid ja teha poes sisseoste.

15. detsembril küpsetasime kodunduse klassis piparkooke. Omaküpsetatud piparkoogid olid väga maitsvad, aga neid jätkus ka kaunistamiseks.

Kui kõik ettevalmistused olid tehtud, võisid jõulud tulla. Järgmisel nädalal oligi jõulupidu, kus vaatasime toredat etendust jõuludest. Meie klassi tuli sel korral päkapikutüdruk, kellele esitati rõõmuga kõik õpitud luuletused ja laulud.

Suur aitäh loomemaja, raamatukogu ja maanteemuusemi töötajatele, õpetaja Tiia Mäele, Martini ja Marite emadele. Vaata pilte.

27. novembril olid 2.a klassi õpilased kutsustud Räpina Lasteaeda Vikerkaar, kus toimus kadripäevaga seotud üritus.

Kadrisantideks olid 2.a klassi õpilased, kes olid selgeks õppinud hulga rahvalikke laule ja tantse. Lasteaias ootas meid saalitäis lapsi ja õpetajaid, kes rõõmuga esinemistele kaasa laulsid ja tantsisid. Meie kadriperes olid kadriema ja -isa, ennustajad, ravitsejad, kogujad, tibukesed, koputaja ja hulk kadrilapsi, kes kõik näitasid oma oskusi. Peale hoogsat esinemist soovisid kadrid lasteaiaperele lapse-, karja-, vilja- ja rahaõnne. Lahke pererahvas tänas kadrisante kommide ja suure aplausiga.

Laulud ja tantsud õpetasid kadridele õpetajad Anu ja Marika.

E-külalistund „Mis on arvuti ja kui palju me seda kasutame?“ toimus 6. oktoobril, kuid sellel päeval lõppesid 2.a klassil tunnid enne, kui tund toimus ning selle tõttu saime tunnis osaleda viimasel päeval enne vaheajale minekut.

Selles e-tunnis oli külas nutiteadlane ja kogemusnõustaja Karl Erik Saks, kes selgitas, mis on arvutid, kui palju me oma aega neile kulutame, kuidas oma aega planeerida ja mis piiranguid ning kokkuleppeid seoses arvutikasutusega võiks seada.

Peale külalisega video vahendusel kohtumist arutleti, kui palju on lastel kodus mitmesuguseid seadmeid, mille kohta saab öelda „arvuti“. Samuti räägiti, kui palju keegi kodus neid kasutab. Koduseks ülesandeks jäi jälgida oma arvuti või nutiseadmete kasutamist vaheaja jooksul ning tulemused töölehele märkida.

Tund oli kasulik ja õpetlik just 2. klassile, sest sellest õppeaastast hakkasid õpilased õppima informaatikat.

18. septembril osales 2.a klass keskkonnahariduslikus õppeprogrammis „Sisalikuretk Meenikunno rabas“. Õppeprogrammi juhendas keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala.

Alustasime retke Päikeseloojangu metsamaja juurest, kus alustuseks tutvusime arusisalikuga. Õpilased uurisid sisaliku välimust ja eluviisi ning täitsid selle kohta töölehti.

Edasi liikusime raba avastama. Tutvusime sootaimedega, mõõtsime õhutemperatuuri, uurisime rabavett, koostasime miniherbaariumi sootaimedest ning imetlesime rabajärve. Põneva matka lõpetasime Liipsaare matkapunktis, kus sai vaatetorni ronida ja näha raba kõrgemalt. Lõpuks mängisime puude bingot ja tegime õpitust kokkuvõtte.

Suur aitäh Mari Kalale õpetliku matka eest ja Martini emale abiks olemise eest!

2. juunil külastasid 1.a klassi õpilased KIK-projekti raames Tartu botaanikaaeda ja osalesid programmis “Nad kõik on taimed!”.

Esimesel tunnil rääkis meile Kristine Fenske erinevatest taimedest looduses. Saime teada, kuidas liigitatakse taimi, missugune on taimede ehitus, milleks kasutavad inimesed taimi ja palju muud põnevat.

Edasi uurisime taimi, mis kasvavad soojades tingimustes ning külastasime troopikamaja, kus olid palmid, kohvi- ja banaanipuud, putukatest toituvad taimed ja palju teisi taimi. Väga palju elevust ja põnevust tekitasid basseinis elavad kilpkonnad ja puuris olevad papagoid. Nende juurest oli päris raske õpilastel lahkuda.

Järgnevalt vaatasime kaktuseid kaktusemajas, orhideesid ning teisi epifüüte troopikamajas. Pärast ringkäiku kasvuhoonetes panid õpilased oma teadmised proovile viktoriinis.

Seejärel jätkasime taimedega tutvumist õues ning uurisime Eestis kasvavaid taimi.

Väga huvitav oli putukahotell, kus lendasid ja sibasid pisemad ning suuremad putukad.

Kõige lõpuks pidasime väikese pikniku ja oligi aeg tagasi koju sõita.

Suur aitäh Tartu botaanikaaia töötajatele ning lastevanematele, kes olid abiks saatjatena! Vaata pilte.

7. juunil käisid 1.a klassi õpilased Värska Talumuuseumis ja osalesid õppeprogrammis “Viljaprogamm koos vadsa küpsetamisega rüajahust”.

Alustasime õppimist koos giid Marjega, kes rääkis Eestis kasvatavate teraviljade liikidest ja nende kasvatamisest. Saime teada, milleks kasutatakse teravilju, kuidas neid kasvatatakse ning kuidas vanasti teravilju koristati. Nägime vanu tööriistu: sirpi, kooti, rehepeksumasinat, käsikivi ja teisi töövahendeid.

Laurits ja Joosep oskasid asjalikult kaasa rääkida ning oma kogemusi jagada teraviljade kasvatamisest. Giid Marje kutsus neid poisse sügisel viljakoristusele appi.

Muuseumis pakkusid lastele kõige rohkem rõõmu taluloomad. Saime toita sokku, kitse ja kitsetallesid ning kanu ja kukkesid. Tegime pai lehmale, küülikutele ning kassipoegadele. Nägime ka lehmakooke.

Seejärel kutsuti meid tuppa, kus hakkasime vatska küpsetama. Õpilased veeretasid leivataignast kakukesed, mis pandi kuuma ahju küpsema. Järgmisena oli vaja valmistada võid. Selleks, et rõõsast koorest võid saada, pidid kõik lapsed päris kaua aega koort kloppima ja vahustama.

Peagi hakkasid vadsad küpsema ja kõik said süüa sooje leivakakukesi enda tehtud võiga, millele oli veel lisatud maitserohelist. Kõikidele maitses soe leib ja värske või.

Kõik asjad, loomad ja tegevused olid muuseumis ehedad ning pakkusid lastele toreda elamuse nagu oleks vanaema juures käinud.

Suur aitäh Värska talumuuseumi töötajatele ning lastevanematele, kes olid saatjatena kaasas! Vaata pilte.

30. mail toimus Räpina paisjärve ääres veeohutuse koolitus 1. klassile.

Koolituse viisid läbi Räpina päästekomando töötajad. Piltide põhjal arutati koos läbi ohtlikud olukorrad veekogu ääres, vee peal ja vees. Õpilased said selga proovida päästevesti ja harjutada päästerõnga viskamist. Õpiti ka, kuidas helistada numbrile 112 ning mida siis öelda, kui keegi on ohus. Kõikidele koolitusel osalejatele jagati käepaelad ja õppematerjalid kodus harjutamiseks.

Suur aitäh toredatele päästetöötajatele ning abivalmis vanematele!

17. aprillil käis koolis õpilastega kohtumas meie kooli endine õpilane, praegune muusik Henri Aruküla.

Henri on Eestis tuntuks saanud saksofonistina, kelle esinemist kaunistab LED-tuledega saksofon. Õpilastega kohtudes rääkis ta oma õpingutest ja sellest, kuidas temast muusik sai. Henri on õppinud muusikat 17 aastat ja tegutsenud soolomuusikuna üheksa aastat.

Muusikakoolides on ta õppinud plokkflööti, trombooni, kitarri, klaverit ja saksofoni. Mõne aasta on ta õpetanud saksofoni Avinurme muusikakoolis.

Oma tutvustamise vahele kõlasid Henri esituses meeleolukad poplaulud ja esinemise lõpus tantsisid aktiivsemad kuulajad LED-saksofoni pillilugude saatel.

Aitäh Henrile toreda kohtumise eest!

Eesti Meestelaulu Seltsi eestvõtmisel toimub 13. üle-eestilise poiste-solistide võistulaulmine.

Kõlavama häälega solistid selgitatakse välja maakondlikes eelvoorudes, regionaalsetes poolfinaalides ja üle-eestilises finaalis.

10. märtsil toimus Mammaste koolis Põlvamaa poiste-solistide maakondlik eelvoor. Meie koolist osalesid eelvoorus Henri Talvik 1.a klassist, Marko Heering 4.b klassist (õp M. Aruküla) ning Räpina muusikakooli õpilane Karl-Markkus Rebane 4.b klassist (õp Margot Suur).

Edasi järgmisesse Lõuna-Eesti vahevooru, mis toimus 1.–2. aprillil, sai Karl-Markkus Rebane, kes esitas laulu „Kaabu täna väike näib“ (muusika ja sõnad B. Nádas; tõlkinud H. Karmo).

Karl-Markkus saavutas Lõuna-Eesti poolfinaalis 1. koha ja pääses edasi üle-eestilisse finaali. Lõppkontsert toimub 20. mail Viimsi Artiumis, kus tuleb lauljatel esitada oma laul koos sümfooniaorkestriga.

30. märtsil külastasid 1.a klassi õpilased AHHAA teaduskeskust, kus õppisime mõõtmist.

Meid juhendasid toredad AHHAA-õpetajad Erik ja Andres.

Esimeseks tööks oli šokolaadi valmistamine. Õpilased jaotati rühmadesse ja kõik hakkasid valmistama retsepti järgi šokolaadi.

Retseptis olevad ained tuli hoolega kaaluda ja seejärel kokku segada. Kõikidel rühmadel valmis pruun ja maitsev šokolaad.

Teisel tunnil oli vaja lahendada rühmatööna mõõtmisülesanded teaduskeskuse saalides. Iga rühm sai mõõta vee sügavust ja temperatuuri, tunneli pikkust, leida oma rühma õpilaste kogukaal ning mõõta, kui pikk oli tornist alla tulemise aeg. Kõik tegevused olid väga põnevad ning peale oma ülesannete lahendamist tuli minna vastama õpetajatele Erikule ja Andresele.

Seejärel tegime kokkuvõtte, mis oli AHHAA-s õppimise juures põnev, mis lihtne või mis vajas veel harjutamist. Kõige rohkem meeldis õpilastele šokolaadi valmistamine. Aga harjutamist

vajab veel rühmades koostöö.

Pärast õppeprogrammi said kõik lapsed uurida iseseisvalt keskuses olevaid masinaid, trikke, nähtusi ja ka loomi. Eriti põnev oli väljapanek „Ahhaa, aju!“

Kõige lõpuks harjutasime poes ostmist ja rahaga maksmist.

Suur aitäh Henri emale ja Anelle isale, kes meiega kaasas olid!