5. juulil algas 9. klassi lõpureis Taani. Esimesel päeval ööbisime laevas ja teise päeva hommikuks jõudsime Rootsi. Umbes kahe sõidutunni kaugusele jäi Kolmårdeni safaripark, kus läbi gondliakna nägime 23 liiki loomi viiel erineval alal: Skandinaavia metsas, savannis, mägedes, karude-huntide metsas ning lõvide orus. Delfinaariumis vaatasime delfiinide etendust.

Seejärel jätkus sõit üle Öresundi silla ning ööbisime Kopenhageni äärelinnas.

 

Kolmandal päeval sõitsime üle Fyni saare Jüütimaale ja ületasime maailma suuruselt kolmanda rippsilla (6790 m). Keskpäevaks olime miljonite klotside mängumaal Legolandis, kus jagus tegutsemist ja vaatamist pooleks päevaks.

 

 

 

 

Neljandal päeval külastasime Legomaja, mis avati  2017. aastal. Billundi linnasüdames asuv mängulise arhitektuuriga Lego esindusmaja teeb suure austusavalduse Lego klotsile ja selle ajaloole. Maja fassaadi mööda oli võimalik ronida hoone erinevatele tasanditele, kus olid peidus mänguplatsid.

Keldrikorrusel paiknevas muuseumis oli väljas ka Lego pere ettevõtte esimesed mänguasjad päris algusaegadest. Võimalik oli oma legoehitised muuta ka arvutiekraanidel liikuvateks.

 

Päev lõppes Lalandia keskuse Aquadomi veepargi, mis on Skandinaavia suurim ja ägedaim, külastusega.

Viiendal päeval tutvusime Taani pealinna Kopenhaageniga ning seejärel alustasime tagasisõitu üle Leedu ning koju jõudsime kuuenda päeva õhtuks.

 

Õpilastega olid kaasas õpetajad Karin Tuul, Kristi Talvik ja Marika Ääremaa.

 

14.–15. juuni käisid Räpina Ühisgümnaasiumi kui haridusprogrammi Ettevõtlik Kool õpetajad õppereisil.

 

Esimesel päeval külastati Pakalnieši juustukoda, mis toodab pehmet juustu rohkem kui 25 tüüpi lisanditega, juustupalle ja muid piimatooteid. Juustu valmistatakse mitte ainult vanaema retsepti järgi, köömnetega, vaid ka apelsinikoore, oliivide ja kreeka pähklitega.

 

Seejärel käisime vaatamas Piebealga mõisa vanas meiereihoones asuvat Lätimaa ainsat portselanivabrikut, mille valge ja õhuline portselan ongi Piebalga regiooni sümbol ja turismimagnet. Kuulsime nii mõndagi hapra, kuid samas vastupidava materjali töötlemise saladuste kohta, tutvusime tehase ajalooga ja töötoas valmistasime endale väikese kujukese.

Viimasena külastasime Birzi kasemahlakoda, mille peremees müüb oma toodangut nii Euroopasse kui ka Aasiasse. Kohaliku omavalitsuse toel on nad rajanud ka maailma esimese spetsiaalse kasemahlakaasiku.

 

Öömaja oli eriti põnev, kuna see asus Rakši kaamelipargis, kus saime nautida Gauja Rahvuspargi ilu kaamelite, laamade, alpakade ja guanakode seltsis. Seal oli võimalik eksootilisi loomi mitte ainult vaadata, vaid ka paitada ja spetsiaalselt neile mõeldud maiustustega kostitada.

 

 

Teisel päeval külastasime Balti bonsaiparki, kus tutvustati meile Jaapanist pärit puukasvatamise viisi. Välitingimustes aastaringselt aias või rõdul kasvatatavad bonsai-puud võib luua ka meil kasvavatest liikidest.

Ainulaadses ja eksklusiivses Limbaži hõbedamuuseumis läksid üllatusest pärani mitte ainult silmad, vaid ka suu. Kohaliku meistri Olegs Auzersi imeliste eksponaatidega muuseumi seinu ehtisid täiendavalt hõbedameistri venna Artursi maalid.

 

Reis lõppes Valmiermuiža pruulikoja külastusega.

 

11. juunil tervitasid kättpidi ja tänasid õpilasi ning õpetajaid õppejuht, direktori kohusetäitja Maie Oper ja õppekvaliteedijuht Irmen Nagelmaa.

 

Üllatuskülaliseks oli improteater Ruutu 10.

 

Aitäh julgetele õpilastele, kes improvisatsioonitegevustes kaasa lõid! Vaata pilte.

29. mail käisid õpilasesinduse liikmed Baltimaade suurimas vabaõhu seikluspargis Tarzan, kus läbisid seitse takistusrada.

 

Vahvat seiklust pakkus kelgurada, mis asub Läti kõige järsemal nõlval, on 400 meetrit kõrge ja toimib Ameerika mägede põhimõttel ning lubab saavutada kiiruse 40 km/h.

Isteliftilt avanes mitme kilomeetri ulatuses kaunis vaade Koiva orule.

Õpilasesinduse liikmed tegid tõsist meeskonnatööd, ergutades teisi rasketel hetkedel ja andes erinevaid nõuandeid raja läbimisel.

 

30. mail oli 9. klasside õpilastel tähtis päev, kuna neile helises selle õppeaasta viimane koolikell.

 

Poistekoor tervitas neid lauluga „Lõvijaht“.

Solistidena astusid üles Hanna-Liisa Neimann, Grettel Talv ja Eimi Ootsing.

 

 

Õppejuht Maie Oper tõi välja huvitavamad ja meeldejäävamad seigad tutipäevaliste kooliajast.

8. klassi õpilased tegid kokkuvõtte küsimustest, mida nad neile eelnevalt olid esitanud.

2.–4. klassi ansambli esituses kõlas laul „Suvi tuleb tuppa“.

9. klassi laulu „Suvevaheaeg” sõnade autoriks oli Meribel Toim. Vaata pilte.

XIII noorte laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“ pääsesid meie koolist kõik kandideerinud tantsurühmad ja koorid: segarahvatantsurühm Räpsukad, neiduderühm Patsikud, pererühm, mudilas-, poiste- ja lastekoor.

 

Palju õnne kõikidele tantsijatele ja lauljatele ning Külliki Arjokessele, Hele Aiale, Anu Silmale, Marika Arukülale ja Tiina Kadarpikule!

13. mail toimus Räpina Ühisgümnaasiumi vilistlaste kokkutulek.

 

Kontsert-aktusel kõlas Arhanna Sandra Arbma esituses laul „Mu kallis maailm“.

Seejärel esitasid vilistlastest rahvatantsijad tantsu „Soovide valss“. Õppejuht Maie Oper tervitas meeleoluka kõnega kõiki vilistlasi, õpetajaid ja külalisi.

 

Miriam Metsanurm ja Georg Neimann esitasid akordionil pala „Libertango“.

Karl-Markkus Rebase ja Laureen-Marie Piiri esituses kõlas lustlik laul „Nutipõlv“.

Räpina vallavalitsuse poolt võttis sõna vallavolikogu esimees Peeter Sibul.

Katariina Nagel esitas mõtliku laulu „Jäljed“.

 

Meie kooli endine direktor Rein Raadla tuletas meelde vahvaid seiku koolielust.

Vilistlastest võtsid sõna Katrin Nurmetalo ja Uno Nagelmaa ning Räpina Spordikooli esindaja Kurmet Karsna. Neidude ansambel esitas laulu „Mu kodu nii lihtsalt“.

Neidude rahvatantsurühm koos vilistlastega esitas südamliku tantsu „Siia laotan südame“.

Aktuse lõpetas Erle-Mai Pabusk lauluga „Kingitus“, mis võttis kokku kõik ilusa, mis elu meile andnud on.

Aktuse viisid läbi 11. klassi õpilased Erle-Mai Pabusk ja Mikk Vosmi.

 

Soliste juhendas Räpina Muusikakooli õpetaja Margot Suur, akordionistide õpetaja on Ave Astel, meie kooli lauljad valmistas ette Marika Aruküla ning tantsijaid juhendasid Külliki Arjokesse ja Hele Aia.

 

Õhtul oli lendudel võimalus meeleolukalt aega veeta suures võimlas, kus tantsuks mängis ansambel Hea Story. Kooliaega oli võimalus meenutada 11. klassi ja õpetajate ministaaride etteasteid jälgides. Traditsiooniliselt lõpetas õhtu vilistlase Kristjan Hirmo disko, mis meelitas tantsuplatsile vanu aegu meenutama kõik peolised.

 

Täname firmat Parim Pidu!

 

Suur tänu kõigile! Vaata pilte.

Fotod: Riho Semm

15. mail algas Kuršemes viiepäevane õpiränne, kus osaleb 15 õpilast Lätist, Eestist ja Leedust.

 

 

 

 

 

 

Esimesel päeval tutvuti linnaga ja selle vaatamisväärsustega. Kõige suuremaks üllatuseks oli renoveeritud raamatukogu, kus olid eraldi harivad ja põnevad ruumid lasteaialastest täiskasvanuteni. Hoone katuselt avanes kaunis vaade linnale.

 

 

Töötubades valmistati puulusikast nukk ja kujundati oma nime ja riigi lipuga rinnamärk.

 

 

 

 

 

 

Õhtul oli koolis meeleolukas kontsert, kus esinesid Kuršeme kooli õpilased ning õpirändes osalejad, kelle vahel vahetati ära Räpinas esitatud ministaaride lood. Meie pidime ette kandma Läti etteaste, millega õpilased väga hästi hakkama said.

 

 

Seejärel jagati õpilased peredesse.

 

 

 

 

 

 

 

Teine päev algas Kuršenai mõisahoones, kus tutvustati nende kuulsa rullbiskviidi ajalugu ja retsepti. Õpilased said seda ise ka maitsta.

 

 

 

 

 

 

Seejärel suundusime kultuurimaja juurde, kus õpilasi üllatas võimalus mängida õues erinevaid pille: ksülofoni ja pannitrummi. Traditsiooni kohaselt paluti Ander Konsapil mängida üks klaveripala. Juhataja tutvustas meile hiljuti renoveeritud kultuurimaja.

 

 

Kuna Kuršenai on kuulus oma savimeistrite poolest, siis oli ka õpilastel võimalus käsitöökeskuses kohaliku meistri juhendamisel valmistada savist kauss, mis hiljem Eestisse järgi saadetakse.

 

 

 

 

 

Pärast lõunasööki sõitsime Šiauliaisse, kus tutvusime linna vaatamisväärsustega, külastasime jalgrattamuuseumi ja hariduskeskust, kus tutvuti põneva interaktiivse näitusega ja valmistati töötoas puidust ja merevaigust külmkapimagnet.

 

 

Tagasisõidul Ristimäelt laulsid lätlased, leedukad ja eestlased Georgile oma keeles sünnipäevalaulu.

 

Kolmapäeval külastasime vabrikut, kus toodetakse klaasist ja süsinikkiust materjale, mida kasutatakse lennukite, autode, tuulegeneraatorite tootmisel. Saime ülevaate kogu tootmisprotsessist.

 

 

 

Grupitööna valmistati hiljem skulptuure erinevatest pakenditest ja korkidest.

Õpilaste õhtu sisustasid võõrustavad pered.

 

 

 

 

 

Neljapäeva veetsime looduses. Käisime Mušos Turelis õpperajal tutvumas Leedu erineva vanusega soodega.

 

 

 

 

 

Seejärel külastasime savikaevandust ja saime teada, kuidas on tekkinud punakas savikiht, kuidas toimub kaevandamine ning milline on selle mõju loodusele.

 

 

 

 

Lõunasöök toimus vabas looduses Papile piknikuplatsil, kus läbisime erinevate vaatamisväärsustega kogemusraja.

 

 

 

 

 

Reedel toimus Kuršenai noortekeskuses rahvusvaheline konverents „Kogemused rahvusvahelistest projektidest”.

Ettekannetega esinesid Kuršenai gümnaasiumi õpilased ning projektis osalenud Eesti, Läti ja Leedu õpilased ja õpetajad.

 

Ander Konsap, Karin Tuul ja Marika Ääremaa tegid ettekande õpirändest Eestis ja Lätis.

 

 

Viimase grupitööna valmistasid kõik endale kolme maa lipuvärvidega käepaelad.

 

Meie koolist osalesid õpirändel Leedus järgmised õpilased:

Grete Tuusa, Anete Kala, Ander Konsap, Sandra Vizel, Merili Tiigimäe, Marleen Möller, Cordelia Liiv, Sandra Kahu, Georg Neimann, Karola Raudberg, Art Vizel, Adeele Truija, Triinu Soovares, Hannes Kerge ja Karola Küttmann.

 

Õpilastega olid kaasas õpetajad Karin Tuul ja Marika Ääremaa.

5. mail esinesid meie koolis Keila Kooli, Jüri Gümnaasiumi ja Järveotsa Kooli lastekoorid kontserdiga “Kodu”.

 

Külalistele tutvustasid linna Gaili Kaurson, Eleriin Idion, Sandra Kahu ja Cordelia Liiv. Õpilased valmistas ette õpetaja Marina Soidla.