Rubriigiarhiiv: Uudised

Veeohutus 1. klassidele

3. juunil tuli 1. klasside õpilastele külla Räpina päästekomando meeskond, kes viis läbi veeohutuse koolituse.

 

Õpilastega arutati, millised ohtlikud olukorrad võivad tekkida veekogu ääres, vee peal ja vees. Koos arutleti läbi, kuidas sellistes olukordades käituda ja abi kutsuda.

 

Õpilased said selga proovida päästevesti ja visata päästerõngast.

Aitäh päästetöötajatele!

 

Koolilaul 2024

Foto: Rivo Rebane

8. juunil toimus laulukonkursi “Koolilaul 2024” finaal, kuhu pääsemiseks pidid lauljad läbima tiheda eelvooru. Kõik solistid esindasid konkursil üldhariduslikku kooli, kus nad õpivad.

Lauljaid hindas 7-liikmeline žürii koosseisus: Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Kaarel Orumägi, Toomas Voll, Rasmus Kull, Irena Bormann-Eskor, Kristin Põder. Meie kooli esindasid 1.–5. klassi arvestuses:

Karl-Markkus Rebane – I koht, konkursi laureaadi tiitel, 1.–5. klassi publikulemmik, eripreemia (esineb 12. augustil Euroopa kultuuripealinn Tartu noorteprogrammi raames toimuval kontserdil);

Arhanna Sandra Arbma – I koht, konkursi laureaadi tiitel, eripreemia (esineb 12. augustil Euroopa kultuuripealinn Tartu noorteprogrammi raames toimuval kontserdil);

Elizabeth Randma – II koht.

 

Suur tänu lauljate juhendajale Margot Suurele ja kontsertmeister Jürgen Järvpõllule. Täname üheskoos ka kõiki konkursi korraldajaid!

V Kagu-Eesti tantsupidu “Minu südames”

V Kagu-Eesti tantsupeo idee autor ning selle peo lavastaja Andre Laine kirjutas oma pai tegemise pöördumises kõikide osalejate poole:

 

„Armas juhendaja ja tantsija!

V Kagu-Eesti tantsupidu “Minu südames” on lõppenud ja hinges on tõeliselt hingematvalt mõnus tunne. 2012. aastal sai pidu loodud eesmärgiga, et kõik nelja maakonna tantsijad tunneksid üheskoos peost rõõmu, kus kõik soovijad pääseksid väljakule olenemata paaride arvust, kus kõik tantsijad kannaksid meie piirkonna rahvariideid, kus peol on repertuaar innovatiivne ning publikule ja tantsijale meelepärane, kus oluline on emotsioon ja tantsijal silm säraks. Nüüd võin käsi südamel öelda, et oleme selle saavutanud ja tänan kõiki inimesi, kes on sellele kaasa aidanud. /…/

Ja muidugi kõige suurem tänu läheb meie tantsijatele, kes suudavad päikselises kuumuses ja tolmus jätkuvalt maksimumi anda.

See kõik on imetlusväärne ja ma olen nii uhke oma rahva üle. Me kõik üheskoos moodustame selle peo ja loodan, et Teie südamed on täidetud armastusega tantsimise vastu. /…/ V Kagu-Eesti tantsupidu “Minu südames” video.

Meie koolist osales tantsupeo protsessis juhendaja Heleri Kruusamägi eestvedamisel neiduderühm Patsikud. Proovid, kaks etendust, tubli annus päikesekuuma – kokku rohkesti imelisi hetki koostantsimisest, üheshingamisest.

 

Aitäh teile, Reio ja Remi, et neidude esinemist armsasti ilmestasite!

Aitäh kõikide patsikute tegemiste toetajatele kodudes!

Armsad lõpetajad patsikud, tants kestma jääb, sest teid kord nõnda ju loodi. Foto: Arved Breidaks, Andres Treial, Videovanad OÜ

 

 

Mai oli õuesõppekuu

Foto: A. Huuse

Ajavahemikus 20.–24. mai toimus kevadine üle-eestiline õuesõppenädal, mis osutus Eesti koolide seas väga populaarseks. On suur rõõm, et seekordsele õuesõppenädalale registreeruti 253 korral, sh 167 erinevast õppeasutusest üle Eesti.

 

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased õppisid õues avastades uut. Kõige aktiivsemad õuetunnid olid 3.b klassil. Matemaatikatunnis oli vaja õues peast arvutada. Staadioniringil veeretati täringut, arv pandi kirja ning seejärel liideti summa kokku.

 

 

Foto: A. Huuse

Veel mängiti õues pärlimängu ja korrati võõrsõnu, hiljem tehti sama teema kohta ristsõna ning lõpuks said kõik koos sõnu lugeda. Õuetunnis kasutati tahvelarvuteid, millega tehti pilte ja koostati kollaaž. Kollaaži tegemiseks kasutati programmi Fotor. Eesti keele tunnis oli kooli hoovi peidetud keskused, mis tuli üles leida ja täita seal erinevaid harjutusi. Tunni teemaks oli  „H sõna alguses“.

 

 

 

 

Foto: K. Laur

5.v, 7.c, 8.c ja 7. klassi kunstitunnis vaadeldi linna keskväljakul olevat ja toimuvat, püüdes leida tähenduslikku või domineerivat ja pilku püüdvat.

 

 

 

 

 

 

 

Foto: K. Talvik

6. klassi loodusõpetus toimus Võhandu jõe ääres, kus toimus vee selgrootute püüdmine, kirjeldamine ja määramine keskkonnahariduse programmi raames. Olid põnevust ja õhinat täis tunnid.

 

 

 

 

 

 

 

Foto: H. Aia

3.a klassi loodusõpetuse tund toimus aianduskooli pargis, lilleaias ja kasvuhoonetes. Äppide Google Lens ja FLORA Incognita abil tuvastati taimi. Saadi palju uusi teadmisi ning rohkelt silmailu.

 

 

 

 

 

 

 

Foto: M. Aruküla

2. a klass harjutas kooliõues etteütlust jooksuga.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: K. Laur

5. klassid lõid oma joonistustega positiivset meeleolu tänavaruumi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õuesõppenädal lisas koolipäevadesse õpi- ja liikumisrõõmu.

Aitäh õpetajatele ja õpilastele!

Keskkonnahariduse õuesõppetunnid

Maikuu jooksul toimus õues kaks erinevat keskkonnaharidusega seotud tundi.

 

7. ja 8. mail külastasime 6.a ja 6.b klassi õpilastega Räpina jäätmejaama, kus õpilased tutvusid õpetaja poolt koostatud töölehe abil erinevate konteinerite ja kogumispunktidega. Tänu Karin Rämsonile, kes meid lahkesti seal vastu võttis, saime teada, milliste jäätmete eest peavad inimesed tasuma ning mis tingimustel ja milliseid jäätmeid saavad Räpina valla elanikud tasuta ära anda. Lisaks oli õpilaste ülesandeks paigutada õpetaja poolt kaasa võetud erinevat liiki jäätmetega kotisisu õigetesse konteineritesse.

 

13. ja 28. mail kohtusime 6.a ja 6.b klassi õpilastega Võhandu jõe ääres meile juba tuttava keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kalaga, kes viis läbi keskkonnahariduse programmi „Vee selgrootud“. Õpilased said ülevaate ja kordasid erinevate selgrootute rühmasid ning nende tunnuseid läbi bingomängu. Kõige põnevamaks osaks osutus ise Võhandu jõest kahvade abil erinevate selgrootute püüdmine. Püütud selgrootute määramine erinevate määrajate abil ei osutunudki alati kõige lihtsamaks ülesandeks. Sellest hoolimata olid õpilased töökad ning rõõmsad ja selliste õppetegevustega rahul. Vaata pilte.

Osalemine vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil

17.05–19.05 toimus Vanaõue puhkekeskuses Viljandimaal vabariiklik bioloogiaolümpiaad. Meie koolist oli kutsutud lõppvooru varasema piirkondliku vooru väga heade tulemuste põhjal 6.a klassi õpilane Marie Jürgen.

 

Bioloogiaolümpiaad kestab mitu päeva. See algab Tartu Ahhaa keskusest, kus kõik üle vabariigi kutsutud õpilased kogenevad ning seejärel viiakse õpilased bussidega olümpiaadi toimumise sihtkohta.

 

Õpilased peavad lahendama klassidepõhiselt teooriavooru ülesanded ning kaks kabinetivooru: botaanika ja zooloogia praktilised ülesanded.

 

Botaanika kabinetivoorus oli vaja osata vahet teha sammaldel ja samblikel, tunda ära taimi okste või varte järgi, teada erinevaid elukooslusi, osata kasutada määrajat jne.

 

Zooloogia kabinetivoorus pidi määrajaga määrama kahte karpi, väljaheidete ja jälgede järgi kolme looma, tundma putukaid ja kalu ning teadma nende elupaiku. Lisaks oskama ära määrata linde linnulaulu järgi.

 

Kolme päeva sisse mahub lisaks võistlusülesannetele mitmeid õppekäike ja põnevaid loenguid ning tegevusi. Näiteks botaanikaga seotud õppekäigul uuriti erinevaid pajusid, õpiti vahet tegema hall- ja sanglepal ning jalakal ja sarapuul. Zooloogiaga seotud õppekäigul uuriti selgrootuid nii maalt kui ka veest. Lähemalt uuriti kuklaste pesa ja räägiti palju huvitavat nende kohta. Väga põnev oli ka polümeersavi töötuba, matk Hüpassaares ning loeng bioenergeetikast.

 

Marie saavutas kokkuvõttes 6. klasside seas tubli 8. koha, kuid eriline kiitus ja tunnustus botaanika kabinetivooru III koha eest.

 

Mariel on väga head teadmised ning huvi looduse vastu, arvestades, et bioloogiaõpingutega alustab Marie alles järgmisel aastal.

Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika sisendikorje üritus

Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimus 1. juunil Öpiku konverentsikeskuses avaliku poliitika sisendikorje üritus, kus meie kooli õpilasesindusest osales Sten Saksing.

 

Ümarlaudades arutleti erinevatel teemadel:

· Euroopa Parlamendi ja Riigikogu valimised;

· eksamite kuupäevad;

· koolivõrgustiku ümberkorraldus;

· õpilaskodud;

· õpilasesinduse kaasamine;

· ja muud tekkinud küsimused.

Õppeprogramm Pokumaal

24. mail külastasid 2.a, 3.t, 4.v, 5.t, 5.c ja 6.t klass KIK-i programmi raames Pokumaad. Esmalt mindi uudistama Pokumaa külastusmaja Pokukoda, milles on väljapanekud Edgar Valteri raamatutest, maalidest ja tegelastest. Giidid jutustasid Pokumaa saamisloost ning Edgar Valteri elust. Slaidiprogrammi abil tutvuti Pokumaal elavate loomade, lindude ning taimedega.

 

 

Seejärel matkati Pokumaa matkarajal ja tutvuti metsas elavate „pokudega“, uuriti loodust ja kuulati linnulaulu.

 

Matkarajal kohtuti taluloomadega ja uudistati vanu taluhooneid: elumaja, suitsusauna, aita ning püstkoda. Vahepeal mängiti lõbusat „Tibude ja kanade“ mängu. Kõigile pakkus huvi tiigi ääres olev vanasti tule tõrjumiseks kasutatav veepump, mida kordamööda pumbati.

 

Püstkojas oli lõke. Iga laps sai endale taignatüki, mille keerutas kepi otsa ja seejärel hakkas lõkkel keerusaia küpsetama. Soe keerusai maitses värskes õhus eriti magusalt.

 

Pärast matka sai uudistada ja osta Pokukojas müüdavaid meeneid ning maiustada jäätisega. Vaata pilte.

Taluloomadega sõbraks

28. mail tutvus 1.b klass KIK-i projekti raames Ülenurmel asuva Eesti Põllumajandusmuuseumi taluloomade ja -lindudega.

 

Sõbralik poni lasi endale pai teha ja end harjata, kitsed ja lambad tekitasid elevust oma häälitsustega. Saime teada, et Kihnu lambad on üht vanimat tõugu.

 

 

Lemmikuteks olid erinevad küülikud. Meie giid rääkis, mille poolest erinevad küülikud ja jänesed, miks nad peavad pidevalt närima ja kuidas nad toituvad. Ta tõi näiteid toredatest juhtumistest loomadega.

 

Lindudest olid tutvumiseks erinevad kanad, haned, pardid ja Eestis aretatud vutid. Vaatlesime erinevate kodulindude munade suurust ja värvi, võrdlesime neid maailma suurimate lindude munadega. Saime teada, kuidas poes mune valida ja proovisime järgi, kuidas tunnevad end puurikanad. Mõnigi laps imestas, kui kerge on kanasulg. Julgemad said kanadele peo pealt teri sööta.

 

Muuseumitoas saime teada, millised olid hobuse talutöödega seotud vahendid. Milliseid toite tehti lehmapiimast. Kuidas pügati lambaid ja mida tehti lambavillast. Igaüks sai proovida kraasimist ja lõnga kerimist. Saime teada, et lambarasva kasutati küünalde valmistamisel.

 

Teadmiste kontrolliks tuli kokku panna lind ja tema muna ning koduloomade pusled.

Enne koduteele asumist saime piknikuplatsil keha kinnitada ja mänguväljakul lustida. Tagasi bussi juurde tulles läbisime lõbusa liikumisraja. Vaata pilte.