8. oktoobril osalesid 9.a klassi õpilased Vapramäe loodusmajas toimunud uurimuslikus programmis “Inimese füsioloogia”. Õpilasi juhendas projektijuht Triinu Pertels.

Õppeprogramm tutvustas vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegevus toimus enamjaolt siseruumides, õues käidi sooritamas loodusrajal jooksmise katset (u 200 m).

Programmi jooksul tehti läbi erinevaid harjutusi lihastele, tekitati ärevust ning aeti kaasõpilasi naerma, mille järel mõõdeti katseisikute andmeid vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Koos püüti jõuda järeldusele, millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis, kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega.

Õppefilmide eesmärk oli rõhutada keskkonnasäästlikemate liikumisvahendite kasutamise vajadust, jalgsi- ja rattasõitu, tervislikku eluviisi.

Kokkuvõttena tegid õpilased oma rühma tulemustest  järeldusi, millega  kontrolliti teema omandamist.

13. oktoobril käisid 7.b klassi õpilased Karula rahvuspargis Peräjärve metsaretkel. Päev algas külastuskeskuses, kus sai ise näitust uudistada ning vaadata õppefilmi Karula kohta.

Siis oligi aeg ise loodusesse minna. Õpperada kulges mööda künklikku maastikku. Õpilased said meelde tuletada ja juurde õppida teadmisi metsa kui koosluse kohta.

Koos täitsid õpilased erinevaid ülesandeid.

Veel jutustas retkejuht Helen põnevaid lugusid metsavendadest ning metsa eksinud inimestest. Vaata pilte.

Väikeklasside õpilased käisid 5. oktoobril KIK-i programmi “Millest kõnelevad metsad?” raames Võrumaal metsaretkel.

Metsaretkel tutvusid õpilased metsa, selle elurikkuse ning säästva metsanduse põhimõtetega. Arutleti, mida inimene metsast saab ja milleks saab kasutada puitu. Räägiti metsa tervise jaoks olulise tähtsusega tegevustest ja organismidest. Koos giidiga vaatlesid õpilased märke, mille järgi saab ära tunda, kes metsas toimetanud on. Õpilased said teada, mis on käpapuu, külmalõhe ning vaalimine.

Kõikidele pakkus elevust vanaaegne tulekustutussüsteem. Retk lõppes piknikuga värskes õhus. Vaata pilte.

Õpetajate päeva tänuõhtul anti MTÜ Räpina Vabahariduse Ühendus eestvõttel üheksandat korda üle tiitel maa sool.

Haridussuunalise tiitli maa sool pälvis haridusellu panustamise eest meie kooli õpetaja Evi Tamm.

Palju õnne!

Foto: Andrus Karpson

7.a klassi Perajärve metsaretk toimus 12. oktoobril. Retkejuht Helen Kivisild ootas meid  keskuses, kus vaadati Karula rahvusparki ja metsa ökosüsteeme tutvustavaid filme.

Õpilastele meeldis, et Helen oskas kõike ümbruses nähtavat hästi lahti seletada.

Teel nauditi kauneid vaateid Perajärve kallaste kõrgematelt kohtadelt. Õpilased said paraja füüsilise koormuse ületades 20–30 m kõrgusi.

Kuuldi huvitavaid lugusid männipuudelt vaigu kogumisest elujõus puudelt, ühe käega metsavenna punkri ehitamisest, võõrliigi (lehis) ilmumisest järveäärsesse metsa ning veel rohkesti fakte metsas esinevate nähtuste kohta.

Matka ilmestasid giidi poolt antavad huvitavad ning õpetlikud ülesanded, mida ühiselt lahendati.

Täname KIK-i projektide eestvedajaid ning teostajaid, lapsevanem Hille Kalat ning ilmataati! Vaata pilte.

5. okt osalesid 2.b õpilased KIK-i projekti õppeprogrammis „Sisalikuretk rabas“.

Meie sisalikuretk algas kaardi juures, kus otsisime oma asukohta.

Vestlesime Päikeseloojangu maja juures rabast, seal elavatest lindudest ning loomadest, tegime tutvust sisalikega ja saime retkejuht Mari Kalalt teada sisalike elust.

Igaüks leidis endale paarilise, kellega koos mõõtmisi teha, taimi uurida ja töölehte täita.

Rabataimedega tegime tutvust mööda laudteed käies. Õpilased said teada, millised marjad on söödavad, et turbasammal hoiab vett ja aastas tekib 1mm turvast ning rabamännid on kidurad. Rabajärve ääres mõõtsime temperatuuri, kordasime rajal õpitud uusi rabataimi.

Mitmete taimede nimes oli sees linnunimetus: kuremari, kukemari, hanevits, kanarbik.

Ühises lõpuringis sai iga laps öelda, mida uut ja huvitavat ta õppis. Lõpuks nautisime vaatetornist kaunist vaadet sügisvärvides rabale.

Oli ilus päikesepaisteline päev retkeks rabas, õppisime palju ja saime uusi teadmisi. Vaata pilte.

6. oktoobril käis 1. klassidel külas Põlva piirkonna noorsoopolitseinik Anne Lihtmaa.

Ta tuletas lastele meelde, kuidas peab tänaval käituma ning rääkis liiklusreeglitest, jalgrattaga sõitmisest, helkuritest, sõidutee ületamisest ja paljust muust vajalikust.

Oma teadmiste kinnistamiseks ja kontrollimiseks sai iga õpilane kingituseks liiklusaabitsa.

7. oktoobril viibis 9.b klass KIK-i õppeprogrammi “Inimese füsioloogia” raames Tartumaal Vapramäe Loodusmajas. Esmalt vaatasid õpilased asjakohaseid õppevideoid. Seejärel toimus töö rühmades.

Õpilased mõõtsid spetsiaalsete aparaatidega vererõhku, pulssi, käe  ja sõrmede tugevust, sooritasid katseid, kuidas muutub vererõhk kehalise koormuse või vaimse pinge lisandumisel.

Kehalise koormuse lisamiseks tõstsid õpilased sangpommi, jooksid ja tegid kätekõverdusi.
Vaimse pinge tekitamiseks pidid õpilased rühmakaaslast suutma nii naerma kui ka vihaseks ajada.

Õppeprogramm lõppes aruteluga ja lõbusa käesurumisvõistlusega.
Õppekäik oli väga õpetlik. Tänusõnad meie juhendajale Triinu Pestelsile!

29. septembril osales 6.a klass KIK-i projekti õppepäeval “Seikluslik ellujäämiskursus looduses”.

Õppisime, kuidas ennetada ohtusid metsas viibides, anda abi hädaolukorras ja kuidas käituda loodust säästvalt.

Kolmapäeval, 7. oktoobril toimub Räpina ühisgümnaasiumis MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse eestvedamisel keskkonnahariduslik rollimäng Eesti 2121, mis viib osalejaid tulevikku, et näha võimalikku elu 101 aasta pärast.

Õpilased saavad osa huvitavast seiklusest, mis viib neid tulevikku. Peipsi Koostöö Keskuse projekt „Rollimäng õpilastele ÜRO kestliku arengueesmärkide vajalikkuse mõistmiseks“ tutvustab Peipsi piirkonna koolinoorele üleilmseid arengu- ja keskkonnaprobleeme ja ÜRO arengueesmärke.

Projekti kulminatsiooniks on LARP tüüpi (Live Action RolePlay, Päris Elus Rollimäng) rollimäng Eesti 2121, mille käigus toimub võimalikult autentses keskkonnas mäng ökoloogilise katastroofi äärel olevas elust 101 aasta pärast.

Päris elus rollimäng ehk LARP on mäng, milles osalejad kehastuvad erinevateks väljamõeldud tegelasteks. Hariduslik rollimäng on pedagoogiline meetod, mis on küll Skandinaavias tuntud, kuid Eestis kasutatakse vähe, sest mängu läbiviijal tuleb teha selle edukaks elluviimiseks pikalt eeltööd.

LARP mäng arendab ka õpilaste  koostöö ja eneseväljendusoskust probleemsituatsioonide lahendamisel.

Rollimäng aitab osalejatel näha probleemi eri tahke, jagada kogemusi ja leida konsensulikke lahendusi. Pedagoogilisest ja psühholoogilisest vaatenurgast on rollimängu positiivseks omadusteks ka fokusseerimine õppimisele, eneseteadlikkusele ja käitumise muutumisele.

Projektijuhi Ederi Ojasoo sõnul on tegemist meetodiga, mille vastu haridustöötajad huvi tunnevad. Seda on näidanud suur osalejate hulk projekti raames varem korraldatud seminaridel ja (video)koolitustel. Räpina ühisgümnaasiumi mängust valmib ka õppevideo.

Mängu põhilooja Lea Pullerist on seda meelt, et hariduslik rollimäng on üks väheseid õppemeetodeid, mis annab noortele ka ise õpitut kogeda läbi emotsioonide. „Emotsioonid ja mõtted ja tunded, mida üks larp annab, on igaühele suurepärane kogemus. Olen kindel, et peale mängu on selles osalenu kindlasti palju rikkam“, ütles Pullerits.

Projekti elluviimist rahastab välisministeerium.

Originaalartikkel.