Õppekäik Cantervilla mängumaale

12. juuni 2024 | Autor: Evi Tamm

04. juunil külastasid väikeklasside õpilased, õpetajad ja tugispetsialistid Cantervilla mängumaad. Meid võttis vastu ajastukohastes rõivastes mõisahärra. Külastus algas Cantervilla lossiga tutvumisest. Mõisahärra rääkis, kuidas vanasti mõisas elati, näitas erinevaid ruume ja esemeid. Oli, mida imetleda: kaunid ruumid, imeilus vanaaegne mööbel ja eriti huvitav oli salakäik, mida mõisaelanikud kasutasid vaenlase eest põgenemiseks. Ka meie väljusime selle käigu kaudu ja andis alles imestada, kuhu olime välja jõudnud.

 

Edasi liikusime mängumaale, kus oli erinevaid väljapanekuid mõisas toimunud tegevustega tutvumiseks. Paljude lemmikuks kujunes pime labürint, kus kollitasid erinevad tegelased ja kõikuvad astmed. Kiljumist oli piisavalt.

 

Ait-kuivati muuseumis olid põnevad mängud ja tegevused nii lastele kui ka täiskasvanutele. Hoone teisel korrusel on jahisimulaator. Jahil käimine oli vanasti mõisnike privileeg, talupojad seda teha ei tohtinud. Jahimängus sihitakse laserkiirega ekraanile ilmuvaid loomi. Laste hulgas oli hästi populaarne ka „Hobuste võiduajamine“. Siin sai hobuste võiduajamist mängida ilma loomadeta. Mängus on kolm rada, kelle „hobune“ esimesena lõppu jõuab , see on võitnud. Sellel korrusel oli võimalus ehitada klotsidest uhkeid torne ning losse. Mängus „Pallisõda“ sai proovile panna oma osavuse ja võistelda ühe minuti jooksul pallimängus.

 

Seejärel oli aeg keha kinnitada. Grillmeistritena olid õpetajad Airene ja Egne küpsetanud suure kausitäie vorste ning katnud laua muu hea ja paremaga. Kõhud täidetud, liikusime edasi uute huvitavate atraktsioonide juurde.

 

Põnevust pakkusid tegevused tiigi ääres. Kiikuv „Wrangeli laev“ võtab igas vanuses külastajal kõhust õõnsaks. Kui tugevasti lükata, võtab see laev korraliku hoo sisse. Laevale pääses üle uhke silla. Mõisa ajal, kui teed ja sõiduvahendid olid viletsad, oli veetee kõige parem kauba transportimise võimalus. Tore oli parvetada ühelt tiigikaldalt teisele ja vaadata, kui palju on jaksu ja kui kiiresti suudetakse parvetada teisele kaldale.

 

Tiigi kaldal oli vahva “Tuletõrjemäng”. Vanasti läks palju mõisaid erinevatel põhjustel põlema. Tuletõrjemängus said lapsed mõõtu võtta, kes on parim kustutaja. Masin luges kustutamisele kulunud aega ja punkte. Mängu kõrval oli vana hobuvanker ja veekustutuspump, millega mõisaajal tulekahjusid kustutati.

 

Need, kes julgesid ennast proovile panna, said ronimisväljakul ületada 5 m kõrgusel asuva rippsilla. Jõudes suurele vaateplatvormile, võis imetleda suurepärast vaadet järvele ja mängumaale.

 

Autodega tahtsid kõik lapsed ise sõita. Nii tekkis autodroomi värava taha järjekord.

 

Vaatamist, kaasalöömist ja enda proovile panekut täis päev Cantervillas möödus kiiresti ning oli aeg asuda koduteele. Nii mõnelgi lapsel tekkis soov siia koos perega veelkord tagasi tulla.