Sügisese koolivaheaja eelne nädal oli algklassides leivateemaline. Õpilased said esitluste kaudu teada leiva ajaloost ja leivaküpsetamise protsessist.

Tundides lahendati temaatilisi õpiülesandeid, milleks olid erinevad tekstülesanded, lugemispalad, mõistatused, muu rahvapärimus ning kunsti-ja loovtööd.

Informaatikatunnis otsisid õpilased leivatoitude retsepte ja võileibade pilte ning kooli köögiklassis oli võimalik lihtsamaid leivatoite ise valmistada.

4.a klass valmistas einevõileibu, küüslauguleivakesi, riivleivamagustoitu ning leivasuppi, 2.a klass valmistas koos klassijuhatajaga võileivatorti.

Õpilasesindus koos huvijuhiga kutsusid õpilasi viktoriinile. Küsimused puudutasid teemakohaseid mõistatusi, pildiküsimusi ning lahendada tuli ristsõna.

Peaaegu kogu koolipere osales leibade degusteerimisel ning valis lemmikuteks Lõuna Pagari Värska Tummõ, Eesti Pagari Kanepiseemne leiva ja Musta vormileiva. Rohkelt kiidusõnu jagus koduleivale, mille küpsetas Airi Varik.

Nädala lõpetas kohtumine Eesti Leivaliidu presidendi Uno Kaldmäega, kes rääkis leiva tähtsusest eestlaste toidulaual ning selgitas eri leibade küpsetamise tehnoloogiaid.

Meeleolukal kontserdil esitasid õpilased leivateemalisi laule ja tantse, mis olid selgeks õpitud muusika- ja tantsutunnis.

Aitäh kõikidele klassijuhatajatele ja aineõpetajatele sisuka nädala läbiviimise eest. Suur tänu kodustele, kes aitasid sisustada nädala maiustamise ja krõbistamise hommikuid. Vaata pilte.

Rahvusvahelist kirjaoskuse päeva märkiv Lugemistund toimus sel aastal 9. septembril. Algklassiõpilastele korraldas Räpina valla Keskraamatukogu lasteosakond kohtumised avaliku elu tegelastega, kes meie õpilastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid tutvustasid ja sealt lugusid ette lugesid.

2.a ja 2.b klassi külalisteks olid Räpina abivallavanem Piret Rammo ja Toivo Lees Räpina Koduloomuuseumist. Etteloetud jutud olid raamatust „Torupill, haldjad ja hiiglased“ ning muinasjutt „Kuidas loomad endale sabad said“.

Esimese klassi õpilastega kohtus tuttav raamatukogutädi Evi Tiigimäe.

Kolmanda ja neljanda klassi õpilased sai kuulda noorsootöötaja Sille Rebase ja ettevõtja Toomas Heeringu valikuid. Sille tutvustas pildiraamatuid, millest tema lugema õppis ning luges ette „Nääripäkapiku“ ja „Muna“ jutu. Toomast huvitas juba lapsepõlves tehnika ning tema raamatuks oli „Aatomiku juhtumused“.

Tänusõnad kõikidele külalistele ja aitäh raamatukogule koostöö eest.

8. aprillil külastasid meie kooli Tartu Ülikooli tudengid, kes viisid õpilastega läbi digiturvalisuse mänge ja meediaõpetuse töötubasid. Õppimine toimus läbi eakohaste liikumis- ja rollimängude.

Esimese kooliastme õpilastega käsitletud teemad olid privaatsus ja parool, digitaalne jalajälg ning kuidas internetis ette tulevate ebameeldivate olukordadega hakkama saada (küberkiusamine, võõrastega suhtlemine ja isiklike andmete jagamine, hirmutav digisisu, internetipettused ja peidetud reklaam).

Teise kooliastme teemadeks olid kahjulik ja kiuslik internetisuhtlus, loata pildistamine ja filmimine ning privaatse info jagamine internetis, valeinfo tunnused ja internetis nähtu kriitiline hindamine.

Kolmandas kooliastmes käsitleti sotsiaalmeedia algoritme, valeinfo eri liike, vandenõuteooriaid, ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia toimemehhanismide erinevusi ning informatsiooni kontrollimist.

Õpilased osalesid aktiivselt õpitegevustes ja tagasiside neilt oli positiivne. Meeldisid mängud, mitmesuguste probleemülesannete lahendamine rühmades ning arutelud elust enesest pärit juhtumite üle.

Aitäh tudengitele mitmekülgselt hariva päeva läbiviimise eest. Projekti rahastab Saksa Liitvabariik.

17. märtsil toimus Võru Kesklinna Koolis 2025. aasta üldtantsupeo esimene repertuaariseminar. Traditsiooniline ühine tantsuõppimine annab tantsuõpetajatele võimaluse enne pingelist ettevalmistusperioodi omavahel kokku saada, kohtuda peo liigijuhtide, lavastajate ja tantsuloojatega ning teha tutvust peol esitamisele tulevate tantsudega.

Tuleva aasta suurpidu on ülesehituselt erinev kõikidest eelmistest. Kui varasemalt on täitnud tantsuväljaku oma tantsudega üleriigilised rühmaliigid, siis sel korral on tegevus valdavalt regioonipõhine. Kogu Eesti on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, kes kõik tulevad järgemööda platsile oma eriilmeliste tantsuseadetega, eristuvate rahvarõivastega ning annavad edasi oma paikkonna pärimuslikku eripära.

Põlva- ja Võrumaa moodustavad Kagukandi ning peol saavad õiguse osaleda täiskasvanute ja laste segarühmad ning pererühmad. Ootame tantsima laste ja täiskasvanute segapaare.

Räpina Ühisgümnaasiumi pererühm asub teele teise suurpeo poole. Oleme taas ainus pererühm Põlvamaalt. Repertuaariseminaril osalenud pererühma tantsijad Ethlyn ja Joel said uue tantsu õppimisega väga hästi hakkama ning kutsuvad huvilisi pererühma vahva seltskonnaga liituma.

Seoses emakeelenädala üritustega kohtusid põhikooli õpilased 12. märtsil Räpina valla Keskraamatukogus Ketlin Priilinnaga, kes on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile.

Ainetundides vaadati EKI sarja „Keelekillud“, mis näitas humoorikalt eesti keeles läbi ajaloo toimunud muutusi ning lahendati keeleviktoriini ülesandeid.

Algklasside emakeelenädala põhisündmus oli kohtumine Piret Pääriga lasteraamatukogus. Seni, kuni sa pole kohanud elukutselist jutuvestjat, on raske ette kujutada, et kellegi igapäevatöö ongi juttude ja lugude jutustamine. Kohtumine Piret Pääriga kinnitas, et kui seda tööd teha ilmekalt ja põnevate lugudega, siis kuulajatest puudust pole. Meie kooli õpilased moodustasid tänuväärse publiku, sest kuulati tähelepanelikult ning loodetavasti läks täide ka jutuvestja soov, et keegi kuuldud lugusid edasi jutustab.

Emakeelepäeva tähistati klassides erinevate õpitegevusega. 1.b klass arutles ühiselt loetud “Sipsiku” raamatu üle ja joonistas raamatu nimitegelast. Loetud raamatutest muljetasid ka 3. klassi õpilased. Klassiõpetajad Marika ja Anneli seadsid koolimaja koridoridesse temaatilise viktoriini, kus oli küsimusi kirjanike, raamatute, raamatutegelaste, aga ka õpitud keelereeglite kohta. Viktoriini sai läbida liikudes ja lahendada paaris.

Traditsioonilisel „Kauni käekirja“ konkursil osalesid 1.–6. klassi õpilased. Praegu on kirjatööd kõigile vaatamiseks ja hindamiseks veel üleval.

Loomulikult lauldi muusikatunnis ilusaid emakeelseid laule ja mängiti rahvapille.

Täname Evi Tiigimäed meeldiva koostöö eest. Vaata pilte.

Osalesin 26. veebruarist 4. märtsini õpirändel Hispaanias. Kursuse teema oli “Innovative teaching method´s” (uuenduslikud õppemeetodid) ning seda korraldas Plus Project European Academy. Koolitus toimus Malaga linnas.

Malaga on üle poole miljoni elanikuga Andaluusia autonoomse piirkonna suuruselt teine linn. Linn asub populaarse päikeseranniku Costa del Soli südames. Linn tervitas õpirändele saabujaid päikesepaiste ja ligi 20-kraadise soojaga.

Koolitusgrupis olid õpetajad Itaaliast, Poolast, Horvaatiast, Bulgaariast ja mina ainsana Eestist.

Õppepäevad olid tegevusterohked: tutvustasime üksteisele esitluste kaudu oma maad ja kooli, tegime koos palju praktilisi mänge ja rühmatöid, tutvusime videote vahendusel eri maade koolide projektide ja teemaüritustega. Üks koolituspäev toimus eukalüptimetsas, kus põhirõhk oli õuesõppe tegemistel.

Õppetööst vabal ajal oli võimalus omal käel kuurortlinnas ringi vaadata: külastada huviväärsusi ning nautida päikest.

Koolitus oli pingeline ja sisutihe. Sain õpetajatööks kaasa mitmeid väärt mõtteid ja ideid ning teadmise, et tänapäeva mõistes uuenduslik võib olla juba äraununenud tegevuste taaselustamine. Õpiränne avardas silmaringi ning andis väärt kogemuse. Vaata pilte.

Fotod erakogust

Räpina valla Keskraamatukogu lasteosakond kutsus taas algklasside õpilasi temaatilisse meisterdamistundi. Esmalt kuulasime ajakirjast Täheke vahvat vastlapäevateemalist lugu.

Seejärel meisterdasime lasteraamatukogu töötaja E. Tiigimäe juhendamisel sõbrapäevateemalisi paberkaunistusi.

Töö kulges ladusalt ning valmis kaunistused rõõmustasid loojaid. Südamekujulised pärjad jäid silmailuks klassi või viidi koju. Heade soovide ja tervitustega lepatriinukaardid leidsid tee sõbrapäeva postkasti.

8. veebruari koolipäeva veetsid 3.a ja 3.b klassi õpilased tänu Kultuuriranitsa projekti toetusele Tartu Teaduskeskuses AHHAA. Tutvuti püsiekspositsiooni, dinosauruste näituse ja teadusteatriga “Särisev elekter”.

Kuna loodusõpetuses oli lõppenud elektriteema, siis teadusteatris nähtud katsed kinnistasid õpitut.

Õpilasi, kes külastasid AHHAA-d esimest korda, oli vähe, aga ka neil oli palju uudistamist, sest pidevalt uuenev ning täienev püsiväljapanek ja külalisnäitused pakuvad avastamisrõõmu ja rahuldavad uudishimu.

Õpilased pälvisid kiitust aktiivse osalemise eest teadustunnis. Vaata pilte.

3.a klass korraldas detsembrikuu teise nädala lõpus jõuluhõngulise raamatukohviku.

I trimestri klassivälise lugemise raamatud said õpilased oma huvist ja soovist lähtudes ise valida. Nüüd kippusid tublid lugejad oma lugemiselamust kaaslastega jagama ning et asi mõnusam oleks, tegime seda raamatukohviku stiilis.

Õpilased tõid kaasa piparkooke ja õpetaja keetis teed. Klass täitus mõnusa jõululõhnaga. Raamatute tutvustamiseks oli tehtud põhjalik ettevalmistus ja kaaslased kuulasid huviga. Õpilased lugesid ette meeldejäävamaid katkendeid raamatust, jutustasid lühidalt sisu, kuulajad esitasid küsimusi ning avaldasid arvamust. Oli asjalik olemine.

„Pähklipureja“ on üks tuntumaid jõululugusid maailmas. Kõigepealt ilmus see saksa kirjaniku E. T. A. Hoffmanni sulest raamatuna, kuid paljude maade kirjanikud on seda lugu omamoodi ümber jutustanud. Sama jutu ainetel on tehtud teatrilavastusi ja filme. Kuulsaim neist on P. Tsaikovski muusikale loodud ballett “Pähklipureja”.

Teatris Vanemuine etendub “Pähklipureja” juba viiendat korda. 3. klassi eesti keele õpikus on lugemiseks katkend raamatust “Pähklipureja ja hiirekuningas” ning Estonias lavastunud balleti sisu kokkuvõtte, 3. klassi muusikaõpetuse programmis on ballett kui üks tantsukunsti vorm õpilastele tutvustamiseks. Et teemat elulisemalt käsitleda, otsustasime balletietendust külastada ning Kultuuriranitsa projekt toetas meie ettevõtmist.

3.a ja 3.b klassi õpilased käisid “Pähklipurejat” vaatamas teise advendi pühapäeval. Et eelnevalt oli ühiselt tutvutud sisukirjeldusega, kuulatud muusikapalu ning vaadatud videoklippe erinevatest etendust, oli lihtsam kogu (tantsu)lugu mõista. Veel peale etendustki pühendasime terve eesti keele tunni nähtu ja kogetu kommenteerimisele.