Märtsikuus külastasid algklasse meie kooli endised õpilased ja praegused Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased Gerlin Reinson ja Janely Belausev. Õppetöö raames oli neil vaja läbida õppepraktika “Teenus kogukonnale”. Praktika raames teostavad tudengid terviseedenduslikke tegevusi, mille eesmärgiks on kutseala populariseerimine ja terviseteemalistel kogukonnaüritustel osalemine.

Õppepraktika käigus viisid tüdrukud läbi kätehügieeni ja korrektse kätepesu õpetamise tunnid 1.–4. klassi õpilastele. Nad rääkisid õpilastele kätepesu olulisusest, korrektsetest pesutehnikatest ning kehva kätehügieeniga kaasnevatest terviseriskidest.

Lastel oli võimalus õpitud kätepesutehnika praktiliselt läbi teha ja tudengitel kaasas olnud UV-lambi abil näha, millised piirkonnad kätel vajavad kätehügieeni teostamisel suuremat tähelepanu.

Tund pakkus huvi kõigile, ka õpetajatele, kes koos õpilastega aktiivselt külalistunnis osalesid.

Veebruarikuu esimene nädal lõppes meie kooli pererühmale tantsupeo 1. ülevaatusega. Põlva Kultuurikeskuses toimus suvisele üldtantsupeole teel olevate rühmade kokkusaamine, kus liigijuhtidele tuli õpitu ette näidata ning kõik jagatud näpunäited ja soovitused teadmiseks võtta. Kuue nädala pärast on taas vaja hindajate ette astuda ja kogu peo repertuaar võimalikult hästi ette tantsida.

Räpina ÜG pererühm on maakonna oma liigi ainus, seega polnud meil võimalik end kellegagi võrrelda. Kogu rühm tantsis rõõmuga hindajatele ette kaks pererühmade liigitantsu ning lapsed lisaks veel lastetantsu. Kuulasime hoolega Kagukandi pealavastaja Maire Udrase ja assistendi Kadri Mähari selgitusi ning parandusi, mida edaspidi liigitantsude puhul jälgida. Nüüd hakkame tegelema finaaltantsuga „Iseoma“.

Tänan kõikide tublide tantsulaste vanemaid, kes aitasid tantsijad riidesse ning sõidutasid ülevaatusele. Suur tänu Räpina kõige kiiremale ja osavamale patsipunujale Kairi Nagelmaale abi eest!

21. märtsil on teine ülevaatus ja siis selguvad kõik kagukandist peole pääsejad.

4.a ja 4.b klass osales Jääaja Keskuses KIK-i haridusprogrammis “Kas mammut on karvane elevant?”

4. klassi loodusõpetuses õpitavaga tihedalt seotud haridusprogrammis õpiti nägema eluslooduse omavahelisi seoseid, mõistma protsesside põhjuseid ja hindama tagajärgi. Õppeprogrammi juhid seletasid lastele arusaadavas keeles, kuidas miljonite aastate jooksul on planeet Maa olnud ja on praegu koduks väga paljudele elusorganismidele.

Rühmatöö käigus mõtlesid õpilased välja enim huvipakkuvaid küsimusi mammuti kohta ning tegid õppepäeva jooksul esmase tutvuse loomadega, kes elasid samal ajal mammutitega. Pikemalt räägiti, mis loom oli mammut ja miks mammutitele jääaeg meeldis. Uuriti, miks on mammut ja paljud teised jääajal elanud loomad välja surnud. Räägiti ka teistest loomadest, kes on jääajal elanud ning tutvuti loomadega, kes elavad tänapäeva Eestis. Vaata pilte.

Tantsurõõmu pakkus kokkutulnud linnarahvale meie kooli rahvatantsurühmade esinemine. Tüdrukute tantsurühmad Tantsutirtsud, Rosinake ja Patsikud ning nende juhendaja õpetaja Külliki Arjokesse esitasid kaks vahvat pärimustantsu: vengerka ja seto kadrilli. 2.b klassi tantsurühma Rüblikud tüdrukud esitasid „Lumehaldja tantsu“ ning poisid olid tantsivad lumememmed. Need toredad tantsud õppisid lapsed koos juhendaja õpetaja Merle Kinglaga.

Koolilaste esinemiskava lõpetas pererühma laste segarühm ning publiku ette jõudis eeloleva suve üldtantsupeo repertuaarist tants „Kagukandi klaar“.

Meeleoluka tantsulise etteaste tegid ka lasteaialapsed, kellest suurem osa loodetavasti järgmisel aastal kooli tantsurühmas oma tantsuteed jätkab.

„Valguse peole“ omase tulevärgi korraldas perekond Palusalu, kes näitas rahvale vägevat tulesõud.

Lasteaed Vikerkaar kutsus Räpina inimesi oma jõulukuuski suurde hunnikusse kokku tooma ning nendest süüdati pimeduse saabudes võimas lõke.

Aitäh lastevanematele ja kodustele, kes peost osa saama tulid ning rohkearvulise publiku moodustasid.

17. detsembri õhtul kogunesid kooli aulasse kõik 2.–4. klassi õpilased, et tähistada ühise peoga jõulude saabumist. Läbivaks teemaks olid värvid, mis jõuludega seonduvad.

2.a õpilased koos klassijuhataja Kajaga esindasid punast värvi, olles peol rõõmsalt trallitavad päkapikud.

Talvele omase ja nii oodatud lumevärvi – valge, põimisid oma etteastesse 2.b õpilased koos õpetaja Merlega. Laval olid laulvad ning tantsu löövad lumehelbed ja lumememmed.

Kuusevärvi rohelise koos küünlasära kollasega tõid läbi luuletuste, laulude ja tantsude lavale 4.a õpilased, neile lisasid liikuvust ja hoogu 4.b põhjapõdrad.

Kogu etenduse sidus ühtseks 3.a näitering, nemad kandsid piparkoogipruuni värvi.

Jõulupidu lõppes ühise tantsu ja lauluga, mis tõi kohale ka jõuluvana. Peale ühist olemist jätkusid jõuluaskeldused klassides.

Kiitus ja tänu muusikaõpetaja Anule. Aitäh abi eest liikumisõpetajad Margit ja Ants ning peo tehniline meeskond.

Oleme rõõmsad rohkearvulise publiku üle. Aitäh, et tulite meile kaasa elama.

Rahulikke ja värvilisi pühi kõikidesse kodudesse! Vaata pilte.

Sügisese koolivaheaja eelne nädal oli algklassides leivateemaline. Õpilased said esitluste kaudu teada leiva ajaloost ja leivaküpsetamise protsessist.

Tundides lahendati temaatilisi õpiülesandeid, milleks olid erinevad tekstülesanded, lugemispalad, mõistatused, muu rahvapärimus ning kunsti-ja loovtööd.

Informaatikatunnis otsisid õpilased leivatoitude retsepte ja võileibade pilte ning kooli köögiklassis oli võimalik lihtsamaid leivatoite ise valmistada.

4.a klass valmistas einevõileibu, küüslauguleivakesi, riivleivamagustoitu ning leivasuppi, 2.a klass valmistas koos klassijuhatajaga võileivatorti.

Õpilasesindus koos huvijuhiga kutsusid õpilasi viktoriinile. Küsimused puudutasid teemakohaseid mõistatusi, pildiküsimusi ning lahendada tuli ristsõna.

Peaaegu kogu koolipere osales leibade degusteerimisel ning valis lemmikuteks Lõuna Pagari Värska Tummõ, Eesti Pagari Kanepiseemne leiva ja Musta vormileiva. Rohkelt kiidusõnu jagus koduleivale, mille küpsetas Airi Varik.

Nädala lõpetas kohtumine Eesti Leivaliidu presidendi Uno Kaldmäega, kes rääkis leiva tähtsusest eestlaste toidulaual ning selgitas eri leibade küpsetamise tehnoloogiaid.

Meeleolukal kontserdil esitasid õpilased leivateemalisi laule ja tantse, mis olid selgeks õpitud muusika- ja tantsutunnis.

Aitäh kõikidele klassijuhatajatele ja aineõpetajatele sisuka nädala läbiviimise eest. Suur tänu kodustele, kes aitasid sisustada nädala maiustamise ja krõbistamise hommikuid. Vaata pilte.

Rahvusvahelist kirjaoskuse päeva märkiv Lugemistund toimus sel aastal 9. septembril. Algklassiõpilastele korraldas Räpina valla Keskraamatukogu lasteosakond kohtumised avaliku elu tegelastega, kes meie õpilastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid tutvustasid ja sealt lugusid ette lugesid.

2.a ja 2.b klassi külalisteks olid Räpina abivallavanem Piret Rammo ja Toivo Lees Räpina Koduloomuuseumist. Etteloetud jutud olid raamatust „Torupill, haldjad ja hiiglased“ ning muinasjutt „Kuidas loomad endale sabad said“.

Esimese klassi õpilastega kohtus tuttav raamatukogutädi Evi Tiigimäe.

Kolmanda ja neljanda klassi õpilased sai kuulda noorsootöötaja Sille Rebase ja ettevõtja Toomas Heeringu valikuid. Sille tutvustas pildiraamatuid, millest tema lugema õppis ning luges ette „Nääripäkapiku“ ja „Muna“ jutu. Toomast huvitas juba lapsepõlves tehnika ning tema raamatuks oli „Aatomiku juhtumused“.

Tänusõnad kõikidele külalistele ja aitäh raamatukogule koostöö eest.

8. aprillil külastasid meie kooli Tartu Ülikooli tudengid, kes viisid õpilastega läbi digiturvalisuse mänge ja meediaõpetuse töötubasid. Õppimine toimus läbi eakohaste liikumis- ja rollimängude.

Esimese kooliastme õpilastega käsitletud teemad olid privaatsus ja parool, digitaalne jalajälg ning kuidas internetis ette tulevate ebameeldivate olukordadega hakkama saada (küberkiusamine, võõrastega suhtlemine ja isiklike andmete jagamine, hirmutav digisisu, internetipettused ja peidetud reklaam).

Teise kooliastme teemadeks olid kahjulik ja kiuslik internetisuhtlus, loata pildistamine ja filmimine ning privaatse info jagamine internetis, valeinfo tunnused ja internetis nähtu kriitiline hindamine.

Kolmandas kooliastmes käsitleti sotsiaalmeedia algoritme, valeinfo eri liike, vandenõuteooriaid, ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia toimemehhanismide erinevusi ning informatsiooni kontrollimist.

Õpilased osalesid aktiivselt õpitegevustes ja tagasiside neilt oli positiivne. Meeldisid mängud, mitmesuguste probleemülesannete lahendamine rühmades ning arutelud elust enesest pärit juhtumite üle.

Aitäh tudengitele mitmekülgselt hariva päeva läbiviimise eest. Projekti rahastab Saksa Liitvabariik.

17. märtsil toimus Võru Kesklinna Koolis 2025. aasta üldtantsupeo esimene repertuaariseminar. Traditsiooniline ühine tantsuõppimine annab tantsuõpetajatele võimaluse enne pingelist ettevalmistusperioodi omavahel kokku saada, kohtuda peo liigijuhtide, lavastajate ja tantsuloojatega ning teha tutvust peol esitamisele tulevate tantsudega.

Tuleva aasta suurpidu on ülesehituselt erinev kõikidest eelmistest. Kui varasemalt on täitnud tantsuväljaku oma tantsudega üleriigilised rühmaliigid, siis sel korral on tegevus valdavalt regioonipõhine. Kogu Eesti on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, kes kõik tulevad järgemööda platsile oma eriilmeliste tantsuseadetega, eristuvate rahvarõivastega ning annavad edasi oma paikkonna pärimuslikku eripära.

Põlva- ja Võrumaa moodustavad Kagukandi ning peol saavad õiguse osaleda täiskasvanute ja laste segarühmad ning pererühmad. Ootame tantsima laste ja täiskasvanute segapaare.

Räpina Ühisgümnaasiumi pererühm asub teele teise suurpeo poole. Oleme taas ainus pererühm Põlvamaalt. Repertuaariseminaril osalenud pererühma tantsijad Ethlyn ja Joel said uue tantsu õppimisega väga hästi hakkama ning kutsuvad huvilisi pererühma vahva seltskonnaga liituma.

Seoses emakeelenädala üritustega kohtusid põhikooli õpilased 12. märtsil Räpina valla Keskraamatukogus Ketlin Priilinnaga, kes on meie lastekirjandusmaastikul tuntud ja lugejate poolt armastatud autor. 2005. aastal debüteerinuna on ta tänaseks välja andnud koguni üksteist lastele ja noortele suunatud kirjandusteost, lisaks romaane täiskasvanuile.

Ainetundides vaadati EKI sarja „Keelekillud“, mis näitas humoorikalt eesti keeles läbi ajaloo toimunud muutusi ning lahendati keeleviktoriini ülesandeid.

Algklasside emakeelenädala põhisündmus oli kohtumine Piret Pääriga lasteraamatukogus. Seni, kuni sa pole kohanud elukutselist jutuvestjat, on raske ette kujutada, et kellegi igapäevatöö ongi juttude ja lugude jutustamine. Kohtumine Piret Pääriga kinnitas, et kui seda tööd teha ilmekalt ja põnevate lugudega, siis kuulajatest puudust pole. Meie kooli õpilased moodustasid tänuväärse publiku, sest kuulati tähelepanelikult ning loodetavasti läks täide ka jutuvestja soov, et keegi kuuldud lugusid edasi jutustab.

Emakeelepäeva tähistati klassides erinevate õpitegevusega. 1.b klass arutles ühiselt loetud “Sipsiku” raamatu üle ja joonistas raamatu nimitegelast. Loetud raamatutest muljetasid ka 3. klassi õpilased. Klassiõpetajad Marika ja Anneli seadsid koolimaja koridoridesse temaatilise viktoriini, kus oli küsimusi kirjanike, raamatute, raamatutegelaste, aga ka õpitud keelereeglite kohta. Viktoriini sai läbida liikudes ja lahendada paaris.

Traditsioonilisel „Kauni käekirja“ konkursil osalesid 1.–6. klassi õpilased. Praegu on kirjatööd kõigile vaatamiseks ja hindamiseks veel üleval.

Loomulikult lauldi muusikatunnis ilusaid emakeelseid laule ja mängiti rahvapille.

Täname Evi Tiigimäed meeldiva koostöö eest. Vaata pilte.