8. juunil seiklesid 4. ja 2.v klassi õpilased KIK programmi raames Alam-Pedja looduskaitsealal Selli-Sillaotsa looduse õpperajal. Matkatee kulges läbi kevadrohelise ja linnulaulu täis metsa ning sookailulõhnalise soo ja raba. Rajale mindi 3-liikmeliste gruppidena ning kümnes punktis tuli lahendada erinevaid ülesandeid ja vastata looduseteemalistele küsimustele.

Raja ääres asuvatelt infotahvlitelt sai lugeda kohapärimusi ja rahvatarkusi, sildid tutvustasid maastikul kasvavaid taimi ja elutsevaid loomi. Selli-Sillaotsa õpperada on umbes kolme kilomeetri pikkune ning rajale jääb ka vaatetorn, millest avanes kena vaade laiuvale rabale. Praegu on soo ja raba tõeliselt kaunis, sest õitseb sookail ning viljub tupp-villpea.

Õpilased said ülesannetega kenasti hakkama, raja lõpus tehti tegevusest ühiselt kokkuvõte ning tagasiside anti edasi väikese luuletusena. Vaata pilte.

Veebruarikuu teisel teisipäeval tähistatakse ülemaaliselt turvalise interneti päeva. Meie koolis toimusid sel päeval ja kogu nädalal temaatilised informaatikatunnid.

Tunnid algasid ühise aruteluga turvalisest arvutikasutamisest, vastutustundlikust ja teadlikust toimetamisest internetis.

Vaatasime multifilme Jänku-Jussi ja Nuti-lammaste internetimaailma-tegemistest. 2.b klassi informaatikatundi aitas läbi viia külalisõpetaja Tallinnast. 2a+v klass lahendas peale ühist vestlust temaatilist testi Kahoo!t keskkonnas. Väga tublid arutlejad ja testi lahendajad olid ka esimeste klasside õpilased.

Kolmanda, neljanda ja viienda klassid õpilased otsisid enne testi lahendamist täiendavat infot märksõnadele (turvalised paroolid ja kasutajatunnused, lasteabi telefon, veebikonstaabel, küberkiusamine) ning oma teadmised panid proovile Quizziz tüüpi testil.

Tänu kõikidele klassijuhatajatele, kes turvalise interneti päeva tegemistes kaasa lõid ning kiitus kõikidele tublidele õpilastele. Vaata pilte.

Reedel, 11. septembril, vahetult enne vanavanematepäeva, käis meil külas Lenna vanaema. Ta meenutas kooliaega, tööaastaid agronoomina ning rääkis oma hobidest. Saime teada vanaema lapsepõlve tegemiste kohta, lõbusaid seiklusi koolipõlvest ning juhtumistest kolhoosis töötamise ajal. Tunni virgutuspauski oli mäng tema kooliajast. Vanaema Sirje laulis noorena kooris, armastab lugeda ning tema suureks hobiks praegu on näitlemine Karisilla külateatris. Mõned toredad juhtumised esinemistelt olid vahvad kuulata.

Palju elevust pakkus suur kott, mis külalisel kaasas oli. Selgus, et seal olid näitlemiseks vajalikud abivahendid: parukad, mütsid ja muud lisad. Kõik said end parukatega totaalselt teiseks tegelaseks muuta ning kohe avanes õpilaste loovus ja fantaasia. Nalja ja naeru oli küllaga! Koos vanaema Sirjega tegime ka eesti keele harjutuse, kus pealkirjade õppimise juures palusime tema abi lemmikute (raamat, film, telesaade, mäng) nimetamisel. Õpilaste ülesandeks jäi need õigesti vihikusse kirjutada. Suur aitäh Lenna vanema Sirje Palmikule meie kooliellu vaheldust ja lastele rõõmu toomast!

3.klassi õpilane Marleen Punnisk osales aasta orhidee 2020 joonistusvõistlusel ja sai tunnustuse osaliseks. Joonistusvõistluse info sai Marleen ajakirjast Täheke.

Vastas 12 õpilast (1 õpilane vastas 2 korda)

Küsimus nr.1
1. Õppimist on liiga palju, olen hädas (1)
2. Õppimist on parasjagu (12)
3. Koolitööd on vähe, mul on igav (0)

Küsimus nr.2
1. Keegi peab mind kogu aeg aitama (1)
2. Mõnikord palun abi (11)
3. Saan ise hakkama(2)
4. Soovin, et õpetaja mind video vahendusel õpetaks (0)
5. Soovin, et õpetaja helistaks ja küsiks, kuidas mul läheb (0)

Küsimus nr.3
Kodus õppimine on tore, sest..
1. saan ise oma aega planeerida (6)
2. saan tegeleda meeldivate lisategevustega (5)
3. mulle meeldivad teistsugused koolitööd ja ülesanded (3)

Laste kommentaarid küsimusele Miks on kodus õppimine halb?
Kokku vastas 9 last (nimega), 1 ilma nimeta
Ei saa sõpru näha (2)
Mõned asjad on vahel rasked (2)
Tüütu on erinevatesse keskkondadesse sisselogimine
Sõpradega ei saa piisavalt otse rääkida
Ei saa teha paaris-ja rühmatöid
Liiga palju peab arvutis olema/ paljud ülesanded on vaja arvutis teha
Ma justkui ei õpikski midagi
Koolis saab rohkem juhiseid ja saab sõpradega ülesandeid arutada
Kodus on igav

23. septembri ilus päikeseline sügispäev kulges 3. klassi õpilastel Piusa jõe ürgorus Vastseliina linnuse juures. Osalesime KIK-i loodusõppeprogrammis.

Bussisõit Räpinast kestis pea tunni ja kel vähegi mahti, siis bussiaknast oli, mida vaadata: sügisvärvides vahtrapuud, Piusa männimetsad ja liivakarjäärid, sookured põllul, huvitavad vaated Meremäelt Kagu-Eestile.

Vastseliina linnuse juures kohtusime matkajuhtide Heleni ja Margitiga. Jagunesime kaheks grupiks ning asusume rajale. Teel oli vaja täita erinevaid vaatlusi, lapsed tegid katseid ja lahendasid praktilisi ülesandeid, vaheldust pakkusid lõbusad mängud. Eriti tähelepanelikud lapsed kohtusid liivakivipaljandi juures jäälinnuga ning nägid teiste veeloomade tegutsemisjälgi.

Üks osa matkarajast kulges ajaloolise piiskoplinnuse alal ning seal oli kõige huvitavam kindlusetorni ronimine. Sugugi vähemtähtis polnud infotahvlitelt ajaloo kohta uurimine. Matkapäev lõppes ühises ringis: joped seljast, kindad käest kooritud, sai igaüks meenutada, mida nägi, kuulis või õppis. Arvamused ja kokkuvõtted olid positiivsed.

Õpilastega olid koos klassijuhataja Hele Aia ja lapsevanemad Aveli Talumees, Maarja Must ja Ly Lember. 

10. juunil käisid 2.a ja 2.b klassilõpureisil Põlvamaa ja Valgamaa piiril Pikajärvel, kus tutvusime Cantervilla lossiga.

Noorperemees võttis meid vastu ning tegi põhjaliku ringkäigu lossikompleksi kõikidesse hoonetesse. Uhked toad, keldrid, aidad, kuurid, käigud, veski, peosaalid, töökojad ja isegi keeruline labürint pimeduses sai üle vaadatud. Piisavalt harivat ja õpetlikku seletust ning kõikvõimalikke mänge, tegevusi – nii kulgeski meie reis lossi maa-alal. Päeva lõpetas lustimine mängumaal. Aitäh Kaspari, Laura Lisette, Marten Kämbre ja Marten Musta emadele.

Klassijuhatajad Hele Aia ja Lilia Pillak.

12. aprillil osalesid 2.a ja 2.b koos väikeklassidega Maaeluministeeriumi poolt rahastatud haridusprogrammis Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel. Programmi teema oli kohane lähenevatele lihavõttepühadele. „Milleks muna…?“ õppeprogrammis tutvustati kodulindude arenemist, linnukasvatust Eestis, näidati temaatilist filmi ja tehti katseid munaga. Palju elevust pakkus muuseumis loomalauda külastamine, kus sai paitada lambaid ja tallesid, kitsi, näha erinevaid kanu ja vutte. Õues koplis rõõmustasid lapsi hobused ja täpiline poni.

Peale temaatilise õppeprogrammi said õpilased muuseumisaalides ringi vaadata ning uurida eksponaate omal käel. Väga vahva on just hiljuti avatud näitus ühe taluniku seakujude kollektsioonist. Väikeseid seakujulisi kõikvõimalikke asjakesi on näitusel 3000 ringis.

Hariv programm lõppes ühise lõunasöögiga, kus õpilasi kostitati kodumaise toiduga. Samuti sai igaüks kaasa keedetud vutimuna, mida soovitati ära süüa koos koorega ja enamus seda ka proovis.

Õpilastega käisid kaasas õpetajad Hele Aia, Lilia Pillak, Maris Aruküla ja Valve Peebu. Aitäh ka Annegrethi emale!