10.–12. märtsini olid meie koolis Erasmus+ õpirände raames töövarjuks Läti Ozolnieki Keskkooli klassiõpetajad Sigita Baimanova ja Solveiga Skrebele. Õpetajad huvitusid eelkõige meie õppemeetoditest, digivahendite kasutamisest ainetundides ja koolikorraldusest üldiselt. Samuti tunti huvi Eesti koolisüsteemi ja meie valla alus- ning huvihariduse vastu.

Andsime ülevaate haridusprogrammist TI-Hüpe 2025, mis toob tehisintellekti õpirakendused Eesti õpilastele ja õpetajatele, et edendada nutikat õppimist, andes õpilastele ja õpetajatele ligipääsu kvaliteetsetele ning turvalistele tehisintellekti õpirakendustele. Tutvustasime uue haridusprogrammi rakendamist meie koolis.

Läti õpetajad väisasid 1.–3. klassi õppetunde ja  külastasid  Räpina Noortekeskust (S. Rebane, I. Lehiste), lasteaeda Vikerkaar (L. Tsetshladze, J. Rämson) ja loomemaja (L. Kütt).

Täname õpetajaid Hele Aia, Kaja Runthal, Marika Aruküla, Anu Silm, Merle Kingla, Anneli Huuse, Helen Truija, Tiia Aasmaa, Eeva Kristoving ja Airene Vaike Kumari, kes külalised oma ainetundi lubasid ja vastastikku kogemusi jagasid.

10.märtsil toimus Räpina Ühisgümnaasiumis Räpina valla 8.-12.klassi õpilaste karjääripäev, mis tõi kooli mitmeid külalisi erinevatest valdkondadest – ettevõtjatest kuni noorteprogrammide esindajateni. Päeva jooksul said õpilased kuulata inspireerivaid kogemuslugusid, osaleda töötubades ning tutvuda lähemalt erinevate haridus- ja töövõimalustega. Karjääripäev sündis koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi, Eesti Töötukassa Põlva-Võru osakonna ja Põlvamaa Arenduskeskusega.

Karjääripäeva juhtis koolitaja Harald Lepisk, kes aitas päeva jooksul arutelusid suunata ning julgustas noori mõtlema oma tugevuste ja unistuste üle. Päeva avas Räpina vallavanem Mikk Tarros, kes rääkis oma teekonnast vallavanemaks ning jagas mõtteid sellest, kuidas erinevad kogemused ja otsused võivad kujundada inimese karjääri.

Inspiratsiooni pakkusid ka teised esinejad. Kairi Kasearu rääkis eneseleidmisest ja julgetest valikutest oma teekonnal. Andri Võsokovski jagas oma töökogemust ning rääkis sellest, milline on igapäevatöö hooldusvaldkonnas ja kuidas ta sellesse valdkonda jõudis. Lisaks tutvustasid oma ettevõtlusteekonda noored ettevõtjad ettevõttest Blouit Tordiküünlad OÜ, kelle ettevõte kasvas välja õpilasfirmast.

Karjääripäeva oluline osa olid töötoad, kus õpilased said erinevaid valdkondi lähemalt tundma õppida ning ka ise praktilistes tegevustes kaasa lüüa. Töötubasid viisid läbi kooli vilistlased Ene Tigas ja Ulla Preeden, Põlvamaa noorte heaoluspetsialistid, Eesti Töötukassa, Ettevõtlusküla, Kood/Võru, Solaride ning Polar-Deko. Töötubades arutleti nii haridus- ja karjäärivalikute, tulevikuoskuste kui ka ettevõtluse teemadel.

Pärast lõunapausi tutvustasid oma tegevust ka ettevõtted, kes avasid noortele töömaailma telgitaguseid. Ettevõtete tutvustuses “Kiika ettevõtte kööki’’ rääkisid oma tegevusest Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Pinest AS ja Värska Sanatoorium AS. Lisaks tutvustasid Elva valla noored noorteprogrammi „Noored Loojad“, jagades kogemusi ja võimalusi, mida programm noortele pakub. Vaata pilte.

Karjääripäev pakkus õpilastele võimaluse kohtuda inspireerivate inimestega, saada uusi teadmisi ning koguda ideid, mis võivad aidata teha teadlikke valikuid tulevikus.

Tegevusi viiakse ellu koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ raames meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Kristel Koddala
SA Põlvamaa Arenduskeskus
noorte ettevõtlikkuse suunajuht

Räpina Ühisgümnaasium osaleb seitsme riigi koostööprojektis, mille teema on seotud maailma kliima ja kestlikkusega.

Alates 30. novembrist 2025 osaleb Räpina Ühisgümnaasium suuremahulises koostööprojektis KA220-SCH – Cooperation partnerships in school education, mis kannab nimetust „Go Green for a Sustainable World” (Tõlge: Roheline eluviis jätkusuutliku maailma nimel.) Projekt kestab 29. novembrini 2027.

Projekti juhib Prantsusmaal asuv keskkool Pontoise-Pissarro France Île de France Pontoise.

Projektipartnereid on seitse:

1. Horvaatia ülikool – University of Applied Sciences Lavoslav Ruzicka, Vukovaris;
2. Türgi huvikool – Sanat Merkezi Cetin Sen Bilim, Merkez;
3. Soome gümnaasium – Nurmijärven lukio Finland Helsinki, Uusimaa;
4. Eesti ühisgümnaasium – Räpina Ühisgümnaasium Estonia, Räpina;
5. Itaalia riiklik tööstustehnika kutsekool – ITIS “Alessandro Volta”, Napoli;
6. Norra gümnaasium – Jevnaker ungdomsskole Norway Oppland, Jevnaker;
7. Kreeka muuseum – Koinoniki Synetairistiki Epicheirisi Syllogikis “Oikomouseio Zagoriou” Greece Ήπειρος, Ioannina.

Projekti eesmärgid on:

* Õppekava väljatöötamine, mis kasutab STEM-i ja tehisintellekti tööriistu, et tõsta teadlikkust kliimamuutustest ja keskkonnasäästlikkusest ning edendada ökoloogilist kirjaoskust.

* Suurendada kliimamuutuste alast teadlikkust kõigi partnerite ja 15–17-aastaste õpilaste seas Euroopas ning arendada oskusi digitaalsete tööriistade, näiteks STEM-i ja tehisintellekti kasutamiseks.

* Oskus kasutada STEM-i ja tehisintellekti tööriistu, et aidata õpilastel õppida tundma kliimamuutusi põhjustavaid tegureid ja lahendada igapäevaelu probleeme.

Õpirännetel  osalevad õpetajad ja 15–17-aastased õpilased.

1.–4. veebruarini 2026 toimus projekti avakohtumine Prantsusmaal Pontoises, kus osales 19 õpetajat partnerkoolidest.

Räpina Ühisgümnaasiumist osalesid kokkusaamisel arendusjuht Irmen Nagelmaa ja õppejuht Aira Meitus. Kohtumise programmis oli ka Prantsusmaa pealinna Pariisi külastus.

Tutvustati oma piirkondi, koole ja asutusi, lepiti kokku õpilaste ja õpetajate õpirännete kuupäevad.

Projektis osalejate edasised kokkusaamine toimuvad alljärgnevalt:

Ioannaninas (Kreeka) 18.–22. mai 2026;
Räpinas (Eesti) 21.–29. september 2026;
Jevnakeris (Norra) 30. november – 2. detsember 2026;
Nurmijärvil (Soome) 18.–22. jaanuar 2027;
Napolis (Itaalia) 10.–14. mai 2027;
Vukovaris (Horvaatia) 13.–17. september 2027.

Räpina Ühisgümnaasiumi osalemist toetab Euroopa Liit Erasmus+ fondist.

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit the Environment) on ülemaailmne alg-, põhi- ja keskkooliõpilastele mõeldud uurimuslikku õpet ja praktilisi tegevusi pakkuv keskkonnasuunitlusega haridus- ja teadusprogramm.

2025. aastal on Räpina Ühisgümnaasium aktiivselt panustanud GLOBE programmi tegevustesse: kevadkool, täiendkoolitused, seminarid, ekspeditsioonid ja kliimaga seotud mõõtmised

2026. aasta jaanuaris omistati meie koolile aktiivse GLOBE kooli sertifikaat. See tunnustus kuulub koolidele, kes on edastanud andmeid GLOBE andmebaasi või koostanud GLOBE raporteid. Koolide panus on äärmiselt oluline, sest kogutud andmeid kasutab NASA oma andemete ja prognooside täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Meie koolist osalesid GLOBE programmi tegevustes 7., 8. ja 9. klassi õpilased õpetaja Kristi Talviku ja Karin Tuule eestvedamisel.
Vt. tegevusi

Õnnitleme ja täname osalejaid!

13.–14. novembril osalesid 9. klassi õpilased Marleen Punnisk ja Oskar Laar rahvusvahelisel Erasmus+ õpilaskonverentsil “Developing Digital Competences in the Modern Lesson” Leedus Šiauliai Meškuičiai Koolis.

Marleeni ettekanne „Using AI in creative work“ kirjeldas muinasjutu loomise põhimõtteid ja koostamist nii inimloominguna kui ka tehisintellekti abiga. Marleeni juhendasid õpetajad Maire Alver ja Marina Soidla.

Oskari esitlus „Digital security and smart devices“ andis ülevaate nutiseadmete kasutamisega kaasnevatest ohtudest ja võimalustest. Eraldi tõi Oskar välja ChatGPT ja Photomathi plussid ja miinused õppevahendina. Konverentsiks ettevalmistumisel juhendasid Oskarit õpetajad Ene Hainsoo ja Marina Soidla.

Konverents viidi läbi nn hübriidkonverentsina, kus ettekandeid sai jälgida ka interneti vahendusel. Esitlused oli Maiderast (Portugal), Eestist ja mitmest erinevast Leedu koolist.

Marleen ja Oskar esinesid julgelt ja selgelt heas inglise keeles, hoides sellega meie kooli head mainet ning näidates meie õpilaste suurepärast taset loovtööde tegemisel, digipädevuses ja võõrkeele oskuses.

Õpilasi saatsid Leedus õpetajad Irmen Nagelmaa ja Olav Pihlapuu.

Räpina Ühisgümnaasium osaleb 2025/26. õppeaastal projektis „Vee varjatud maailma uurimine. Veekogude toiduahelad“. Projekt on rahastatud SHORE meetmest, mis on Euroopa Liidu poolt rahastatav haridus- ja teadusuuringute programm, mille eesmärk on tõsta teadlikkust mere- ja veekeskkonnast (sh jõe- või meresüsteemidest) ning õpetada noori, õpetajaid ja koole tegutsema vee-ökosüsteemide kaitsel.

Alates novembrist 2025 oleme ühinenud ka Euroopa Siniste Koolide võrgustikku (Network of European Blue Schools), mille kohta omistati koolile tunnistus.

SHORE projekti korraldusmeeskonda kuuluvad Marika Ääremaa, Kristi Talvik, Karin, Tuul, Hele Aia ja Irmen Nagelmaa.

Tegevustesse kaasatakse kogu koolipere. Oluline on kooli panus kohaliku elu- ja looduskeskkonna hoidmisel.

Vaata ka EMSEA on Facebook   Instagrammis @‌emseassociation. #oceanliteracy #EU4Ocean #EUBlueSchools

5.–6. novembril viis Räpina Ühisgümnaasiumi koolipere läbi koristustalgud Räpina linna peatänavatel, mänguväljakutel ja Võhandu jõe kallastel.

1. klassid alustasid talgutega oma klassis ning koolimaja ümbruses. 2. ja 3. klassi õpilased koristasid mänguväljakuid, staadioni, Laulupeo salu ning Kooli ja Vabaduse tänavat.

Põhikooli 5.–8. klassi õpilased korjasid prahti Kaurimäelt, Raudmehe pargist, mõisapargist, paisjärve rannast ja paberivabriku parklast. Siinkohal täname AS Räpina Paberivabrikut, kes sponsoreerib Räpina Ühisgümnaasiumi Rakett 69 Teadusstuudio külastusi 150 õpilasele.

Võõpsu ja Võru maantee ning kergliiklusteed Värska, Tartu ja Linte suunal olid 9.–12. klassi õpilaste hoole all.

Kogutud prügi sorteeriti ning viidi Räpina jäätmejaama. Jäätmejaama perenaine Karin Rämson andis õpilastele täiendavaid selgitusi prügi käitlemisest ning jäätmejaama reeglitest.

Õpilased panustasid innukalt meie kodulinna heakorda, noppides üles pisimadki prahiraasud. Usume, et see mõjutab tulevikus kõigi kaasalööjate käitumist looduskeskkonna puhtuse hoidmisel. Vaata pilte.

Ühes oleme kindlad – novembris 2025 on Räpina puhtaim linn maailmas!

Täname lapsevanemaid, kes leidsid võimaluse koristustalgutel kaasa lüüa, kuigi koristuspäev toimus päevasel ajal.

Täname AS Revekori juhti Älan Zupsmanni, Ülo Tuulingut ja Räpina valla majandusosakonda, kes meie ettevõtmist heatahtlike nõuannetega toetasid.

Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu SHORE projekti lepingu nr.101112815 Open Call 3 alusel.

SHORE on Euroopa Liidu poolt rahastatav haridus- ja teadusuuringute projekt, mille eesmärk on tõsta teadlikkust mere- ja veekeskkonnast (sh jõe- või meresüsteemidest) ning õpetada noori, õpetajaid ja koole tegutsema veekogude ökosüsteemide kaitsel. Koole toetatakse viies regioonis: Läänemere, Musta mere, Vahemere ning Doonau ja Reini jõe piirkonnas. Arendatakse keskkonnaharidust toetavaid „siniseid õppekavu“, õpetajakoolitust, koolide võrgustikku („Blue Schools“), digitaalset platvormi jms. 

Räpina Ühisgümnaasiumi projekt „Vee varjatud maailma uurimine. Veekogude toiduahelad“ on loodud 14–16-aastaste õpilaste veealase teadlikkuse parandamiseks, mis on kooskõlas ELi missiooni „Taasta meie ookean ja veed aastaks 2030“ rakenduskava punktis 1.2 esitatud eesmärkidega. 

Kooli tegevused keskenduvad Võhandu jõe, Peipsi järve ja Läänemere ökosüsteemide ning kalaliikide tundmaõppimisele, lisaks vee- ja kaldareostusele. 

Räpina Ühisgümnaasium alustas antud projekti tegevustega oktoobris. 8. oktoobril osalesid õpetajad Kristi Talvik ja Karin Tuul SHORE koolituspäeval Loksal. Tutvuti erinevate veebisaitidega, mida on võimalik kasutada projekti läbiviimiseks. Mõõtmisseadmetega mõõdeti Loobu jõe vee happelisuse ja hapniku sisaldust. Klassiruumis testiti rühmas erinevate vete (kraanivesi, merevesi ja jõevesi) happelisust (pH-d) ja lubjarikkust.  

17. oktoobril osalesid algklasside õpilased õpetaja Hele Aia korraldatud õppeprogrammis „Kalapäev – õpime ja kokkame“. Lapsed õppisid tundma Eesti kalade mitmekesisust, said teada, millised on nende kohastumised vee-eluks, kuidas liike eristada, kus kalad elavad (magevee-, mere- ja riimveekalad), mida nad söövad ja kuidas paljunevad. Kalapäeva kõige põnevam osa oli praktiline töö, kus uuriti räime välis- ja siseehitust, õpiti räimi puhastama ja praadima. Kooli õppeköögis valmistati päeva lõpuks maitsev kalaroog ning kogu tegevus võeti rahulolevana kokku ühises lõunalauas. Vaata pilte.

Projekti raames on tulemas on veel mitmed tegevused: 

1. erinevate veekogude äärne koristuskampaania;
2. veeproovide võtmine ja välitööd uurimislaagris Paldiskis;
3. laboratoorsete testide ja analüüsi töötoad, milles uuritakse vee seisundit, bioloogilist mitmekesisust ning võõrliike meie veekogudes (Läänemeri, Peipsi järv, Võhandu jõgi);
4. ülekooliline üritus „Vee varjatud maailm“;
5. veenädal algkoolile (1.–4. klass), kus toimuvad erinevad tegevused ainetundides. 

Tegevused rahastatakse Euroopa Liidu SHORE projekti lepingu nr. 101112815 Open Call 3 alusel. 

12.–17. oktoobrini viibisid Erasmus+ õpirändel Saksamaal Räpina Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilased Marie Jürgen, Grettel Karsna, Triinu-Liis Kirats, Kaileen Koser, Lilian Kozer, Maarek Kurvits, Lauri Lundve ja Harri Talvik.

Koos Fritz Greve Gümnaasiumi eakaaslastega veedeti koolinädal Malchinis. Õpilased tutvustasid oma kodukohta ja kooli. Koos uuriti meid ühendava Läänemere iseärasusi ja Euroopa rannikut, tehti rühmatööd Räpina ja Malchini piirkonna paremaks tundma õppimiseks. Selleks kasutati Google Mapsi erinevaid võimalusi ja külastati sadamalinn Warnemündet.

Liikumisrõõmu pakkus ühine spordipäev. Tehti teatevõistlusi, tutvuti uute pallimängudega

(Brennball) ja mängiti võrkpalli.

Mahukam õpilaste ülesanne oli tutvustada tähtpäevi, mis on Saksamaal ja Eestis erinevad. Selleks tuli oma grupikaaslastega läbi arutada sarnased ja erinevad tähtpäevad ning teha digiesitlus või video. Huvitav oli vaadata saksa õpilaste ettekandeid kadripäevast, jaanipäevast või vabariigi aastapäevast. Eesti õpilased omakorda tutvustasid nikolausipäeva ja -karnevali tähistamist Saksamaal.

Õpiränne andis noortele kogemuse rahvusvaheliseks koostööks  ning lisas julgust hakkama saamiseks võõras keskkonnas. Igapäevaselt suheldi inglise ja saksa keeles. Heaks eeskujuks oli saksa õpilaste viisakas ja lugupidav suhtumine külalistesse, kaasõpilastesse ja õpetajatesse. Samas  oldi avatud ja peeti lugu huumorist.

Õpirände eesmärk oli kujundada õppimisele motiveeritud ja ennastjuhtivaid õpilasi, kes on algatusvõimelised ja aktiivsed ühiskonnaliikmed ning kes julgevad teha ettepanekuid ning seista enda ja teiste vajaduste eest. Õpiränne aitab neid eesmärke saavutada.

Räpina ühisgümnaasiumi noored elasid õpirände ajal saksa õpilaste peredes. Nii sai näha partnerkooli õpilaste argipäeva, kogeda perekondlikku suhtlust ja ühiseid ettevõtmisi väljaspool kooli. Vaata pilte.

Õpilasi saatsid õpetajad Irmen Nagelmaa ja Kristi Talvik.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu meetmest: akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid üldhariduses (KA121-SCH); toetuse andja: EE01 Haridus- ja Noorteamet (Harno),

projekt number: 2025-1-EE01-KA121-SCH-000319188.

24.–29. aprillil külastasid Hohenstaufeni Gümnaasiumi õpetajad Norbert ja Lisa Herhammer ning Fritz-Greve Gümnaasiumi õpetajad Almut Vogel ja Milan Labatzki Räpina Ühisgümnaasiumi. Hohenstaufeni Gümnaasium asub Kaiserslauternis ja Fritz-Greve Gümnaasium Malchinis.

Saksa õpetajad tundsid huvi Eesti koolides kasutatava digitaalse õppevara ning infotehnoloogiliste lahenduste vastu.

Valmistasime neile ette põhjaliku programmi. Direktor Maie Oper tutvustas külalistele Eesti Hariduse Infosüsteemi EHIS, õppejuht Kristi Talvik Eksamite Infosüsteemi EIS ja elektroonilist õppematerjalide kogu Opiq, õppejuht Aira Meitus õppe- ja infostüsteemi Stuudium, õppekvaliteedijuht Irmen Nagelmaa erinevaid elektroonseid projektitöö keskkondi.

Külalised hospiteerisid nelja päeva jooksul mitmeid ainetunde, kohtusid õpetajate ja õpilastega. Digivahendite kasutamist tutvustasid õpetajad järgmistes ainetundides:

Anu Silm 2.b muusikatunnis; Marika Aruküla 3.a matemaatikas; Hele Aia 4.a loodusõpetuses; Irmen Nagelmaa 6.a, 6.b, 6.v saksa keele tundides; Marina Soidla 7.ab saksa keele ja 8.ab inglise keele tunnis; Anneli Rahasepp 7.a inglise keele tunnis; Kristi Talvik 9.b ja 10. klassi geograafiatundides; Aira Meitus 10. klassi inglise keele tunnis.

Huvijuht Marika Ääremaa ja õpetaja Küllikki Arjokesse korraldatud suurepärasel minikontserdil esinesid kooli rahvatantsurühmad Tantsutirtsud, Rosinake ja Patsikud.

Saksamaa õpetajad olid üllatunud palju võimalusi pakkuvast Stuudiumist, meie kooli IT-varustusest ning Eesti elektroonilisest valimissüsteemist. Enamikus Saksamaa koolides kasutatakse paberist klassipäevikuid, ühtset riiklikku süsteemi pole, kuid juba järgmisel õppeaastal tahetakse üle minna digitaalsetele päevikutele.

Külalistele maitses meie koolitoit.

Õpetajate külaskäik sai teoks Erasmus+ programmi toel, mis rahastab haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projekte Euroopa Liidus ning toetab riikidevahelise koostöö arengut. Vaata pilte.