24. oktoobril toimus võistluse “Rakett juunior” Põlvamaa voor. Meie kooli võistkonda kuulusid Laurits Korts-Lindus 4. klassist, Kristina Piirsalu 5. klassist ja Mirell Liivak 6. klassist. Nad tegid kogu päeva jooksul suurepärast koostööd. Oli pikk, pingeline ja tasavägine võistlus, kus meie võistkond jäi finalistidele alla ainult ühe punktiga.

Võistlus toimub juba teist aastat ja seda korraldab Teaduskeskus Ahhaa. Maakonnavooru pääsemiseks oli vaja teha video katsest, kus täispuhutud õhupallist torgatakse läbi grilltikk. Enne maakonnavooru tegi võistkond trenni erinevaid ülesandeid koos läbi lahendades.

Aitäh meie kooli tublidele võistlejatele!

Õpilastele hoidis pöialt õpetaja Karin Tuul.

28. oktoobril käisid Räpina Ühisgümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased Tartu A. Le Coqi muuseumis.

Tutvusime firma üle 200 aasta pikkuse ajalooga ning nägime haruldasi tootmisseadmeid, mis on tehases olnud selle algusest. Interaktiivne muuseum pakkus põnevust. Giidituuril saime põhjalikumaid teadmisi muuseumi olulisematest eksponaatidest, linnasekasvatuse protsessist ning unikaalse linnasetorni arhitektuurilisest taustast ja ajaloost. Saime ülevaate ka uuendustest, mis muudavad tootmise keskkonnasäästlikumaks.

Ekskursiooni lõppedes saime ajatunnelis omal käel uudistada huvitavaid fakte õlle ajaloost. Lisaks käisime kunstitunnelis vaatamas Ott-Kaspar Sultsi maalinäitust „Anti Pedant ja kooselu Maaliga“. Külastuse lõpus nautisime värskendavat limonaadi.

Õpilastega oli kaasas õpetaja Karin Tuul.

Tegevus viiakse läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ vahenditest. Kaasrahastab Euroopa Liit.

10.10. toimus Räpina Ühisgümnaasiumis rebaste ristimine, mida viis läbi 12. klass. 

Ka sel õppeaastal jätkavad Põlvamaa kolm gümnaasiumi – Räpina Ühisgümnaasium, Kanepi Gümnaasium ja  Põlva Gümnaasium valikkursusega, mille raames arendatakse noortes keskkonnateadlikkust.

Valikkursuse esimeseks ürituseks oli 25.-26. septembril ühine õppereis Ida-Virumaale. Räpinast osales neliteist 10. ja 11. klassi õpilast.

Esimesel päeval külastasime TalTechi Virumaa kolledžit, kus meile tutvustati sisseastumistingimusi, erialasid ning koolimaja.

Õppejõud ja tudengid tutvustasid meile väga kaasaegseid laboreid.

Päev jätkus päikese- ja tuuleenergia töötubadega, kus õppisime tundma taastuvenergia allikaid ning seda, kuidas neid kasutada. Koos juhendajatega arutlesime, kuidas energiat säästlikult kasutada ning kas roheline energia katab inimeste energiatarbimist. Rühmatööna ehitasime valmis tuulegeneraatorid.

Päev lõppes väljasõiduga Ontika pankrannikule, kus imetlesime Eesti kõrgeimat Valaste juga ning laskusime mööda keerdtreppe mererannale.

Teisel päeval külastasime Eesti Kaevandusmuuseumi Kohtla-Nõmmel.

Giidi juhtimisel saime ülevaate põlevkivi kaevandamise ajaloost Eestis ja kaevuri tööst. Veel tegime matka tööstusmaastikul ning arutlesime, kuidas on põlevkivi kaevandamine mõjutanud siinset loodust ning inimeste elu.

Koos otsisime aherainemäel ürgsete elusorganismide kivistisi.

Põnev oli lõunasöök kaevanduskäigus.

Õppereisi kava koostasid ja viisid ellu Kristel Koddala Põlvamaa Arenduskeskusest, Heidi Kukk ja Marit Oimet Põlva Gümnaasiumist, Mirjam Nurmla Kanepi Gümnaasiumist ning Karin Tuul Räpina Ühisgümnaasiumist.

Sündmus korraldati koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ (LEEN) raames, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

14.-19. septembrini olid Marika Ääremaa ja Karin Tuul Horvaatias Splitis Erasmus+ õpirändel „Loovus klassiruumis ja erinevad võimalused selle rakendamiseks”.

Meiega koos oli teadmisi omandamas 50 õpetajat 13st Euroopa riigist.

Koolitusel käsitlesime järgmisi teemasid: koostöö, loovus, suhtlemine, kriitiline mõtlemine, eksperimentaalne õppimine ja vaimse tervise hoidmine. Saime teadmisi, kuidas tuua linnakeskkond klassiruumi. Lisaks tutvustati meile Horvaatia haridussüsteemi.

Pärast õppetööd tutvusime Dalmaatsia piirkonna vaatamisväärsustega: Spliti vanalinna, Trogiri väikelinna, Braci saare kõrgeima tipuga.

Reisi tegi meeldejäävaks suviselt soojad 30-kraadised ilmad.

Marika Ääremaa ja Karin Tuul

15.-18. juunil olid Räpina ÜG 9.-11. klassi õpilased reisil Poola maalilises Podlaasia piirkonnas, mis oma tähelepanuväärsete jõgede ja järvedega on Poola kõige vähem linnastunud osa. Kirde-Poola jääb koguni neli rahvusparki (Białowieża, Biebrza, Narew ja Wigry) ning Białowieża ürgmets, kus elutsevad Poola rahvusloomaks kuulutatud Euroopa piisonid.

Alustasime sõitu varahommikul. Tegime teel peatusi jalasirutuseks ja lõunasöögiks ning pealelõunal jõudsime Suwalkisse, kus lõõgastusime linna veepargis.

Teisel päeval sõitsime Wigri rahvusparki. Külastasime koos kohaliku giidiga kunagist kamaduulide ordu kloostrit, kus kuulsime lugusid selle ajaloost ja paavst Johannes Paulus II külastusest.

Edasi suundusime Plocicznosse, kus külastasime meie sõpruskooli.

Sõitsime kitsarööpmelisel raudteel ja tutvusime Wigry rahvuspargi lõunapoolse osaga. Piirkonna üheks eripäraks on tsepeliinide valmistamine. Nii pakutati neid lõunasöögiks ka meie rongisõidu ajal. Et lõuna ilma magustoiduta ei jääks, osalesime peale rongisõitu maiuse nimega sękacz ehk “kuusepuukoogi” valmistamise töötoas.

Kolmandal päeval tutvusime Augustowi linnaga, mis on kolmest küljest ümbritsetud suurte Augustówi metsadega. Metsade keskele jäävad mitmed järved, mis meelitavad veespordihuvilisi, kalastajaid ja oma liivaste randadega ka lihtsalt puhkajaid. Tutvusime linna ja selle vaatamisväärsustega.

Augustówi uhkuseks on kanal, kunagine oluline kaubatee, mida mööda tänapäeval sõidavad lõbulaevad.  Tegime meeldejääva laevasõidu Augustówi kanalil, kus nägime ka lüüside tööd. Studzienicznas külastasime pühakoda, kus 1999. aastal käis sama laevaga ka paavst Johannes Paulus II.

Neljandal päeval sõitsime läbi Leedu ja Läti koju.

Õpilastega olid kaasas Karin Tuul ja Marika Ääremaa. Vaata pilte.

6.06-8.06 olid 11. klassi õpilased riigikaitseõpetuse kursuse raames õppimas välilaagris.

Põlva Gümnaasium, Räpina Ühisgümnaasium ja Kanepi Gümnaasium on teinud sellel õppeaastal koostööd projekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kolme Põlvamaa kooli ühine algatus toetab noorte ettevõtlikkust ning suunab neid märkama ja lahendama keskkonnaga seotud probleeme. Toimunud on palju põnevaid sündmusi gümnasistide jaoks.

Lõpetasime kooliaasta 29. mail Põlvamaa Noorte Rohefoorumiga, mis toimus Põlva Gümnaasiumis. Räpina Ühisgümnaasiumist osalesid 10. ja 11. klassi õpilased.

Üritus keskendus keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemadele. Päeva moderaatoriks oli Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Mirjam Mõttus. Peaesinejaks Eesti Kunstiakadeemia lektor Marta Konovalov, kes rääkis oma ettekandes inimeste suhetest rõivastega.

Edasi toimusid töötoad, mille teemadeks olid toiduraiskamise vähendamine, riiete parandamine, roheootus, kliimamuutused ja nende tagajärjed ning keskkonnajulgeolek. Paneeldiskussioonis arutasid eri valdkondade inimesed teemal “Rohepööre – jah, aga mitte minu õuele”. Päeva võttis humoorikalt kokku Daniel Veinbergs.

Oli mõtlemapanev ja uusi vaatnurki pakkuv sündmus.

Fotode autor on Merlin Raudkett.

Juba kolmandat korda on põhjust uhkust tunda selle üle, et meie kooli õpilane jõudis oma uurimistööga õpilaste teadustööde konkursi teise vooru. Sel aastal esindas Räpina Ühisgümnaasiumi konkursi teises voorus ja teadusfestivalil Alisa Burdina, kes sai kultuuriministeeriumi tänukirja ja kingituse, sest tema töö äratab lugemishuvi ja analüüsib loetu mõistmist.

Palju õnne Alisale ja tema juhendajale!

Alisal oli võimalus lisaks konkursi žürii liikmetele tutvustada oma tööd kõigile teadusfestivali külalistele.

Esitasime õpilaste teadustööde konkursile viie 12. klassi õpilase uurimistööd, mis on kaitstud eelmisel kevadel:

· Alisa Burdina “Franz Kafka teose „Metamorfoos“ tõlgendamine Räpina Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilaste näitel”. Juhendajaks oli Kai Karell-Narrusk.

· Kaisa Ilves “Teadlikkuse mõju võitluses kiusamisega 4. klassi õpilastele”. Juhendajaks oli Irmen Nagelmaa.

· Kristel Koido “Omaloomingulise proosateose kirjutamine ja analüüsimine”. Juhendajateks olid Aira Meitus ja Kai Karell-Narrusk.

· Elizabeth Tens “Oskar Lutsu näidendi „Kapsapea“ lavastamine ja selle põhjal välinäituse koostamine”. Juhendajateks olid Kai Karell-Narrusk ja Meeli Väljaots.

· Daisy Treier “Positiivsete ja negatiivsete sõnade mõju taimede kasvule”. Juhendajaks oli Karin Tuul.

Kõiki neid töid iseloomustab autori pühendumine tööle, huvi teema vastu ning suurepärane koostöö oma juhendajaga.