22. septembril külastasid 5.b klassi ja 29. septembril 5.a klassi õpilased KIK õppeprogrammi “Eesti veekogud kaardil ja looduses” raames Tartus asuvat Jõe- ja Järvehuntide Akadeemiat.

Õppeprogramm koosnes kahest osast. Õppepäeva alguses õpiti tundma Eesti tähtsamaid veekogusid ning põhjalikuma ülevaate said õpilased Emajõest, Peipsi järvest ja Võrtsjärvest.

Ühiselt tuletati meelde ilmakaari ning õpiti kasutama looduses kompassi ja selle abil määrama suundi.

Teadmiste kinnistamiseks moodustati õpilastest rühmad ja viidi läbi maastikumäng, kus igas punktis olid küsimused jõgede ja järvede kohta.

Õppepäeva teises osas oli tore sõit Emajõel lodjaga Jõmmu, mida saatis põnev jutt laevade navigeerimisest, tõusudest ja mõõnadest ning tuletati ka varem õpitut meelde.

Oli hariv, õpetlik ja põnev päev, mida saatis päikesepaisteline ilm.

10. mail toimus koolis Peipsi Koostöö Keskuse projekti „Peipsimaa koolide ja kogukondade maailmahariduslik tegevus” raames maailmapäev 1.–11. klassi õpilastele.

1.–4. klassi õpilased pidi tutvuma koridori seintel olevate infolehtedega teemal „ Faktid prügi kohta” ning samas leidma vastused viktoriiniküsimustele. Viktoriini koostasid õpetajad Kristi Talvik ja Marika Ääremaa.

Võitjateks osutusid Raahel Miroljubov, Kristina Piirsalu, Joel Varik, Sebastian Kristoving, Anell Rosenberg, Sandra Aruots, K.-L.P., Anton Ovtšinnikov, Hanna-Liisa Neimann, Eliise Rämson, Loore Haamer, Revo Kaimre, Karl-Markkus Rebane, Violetta Veskimeister, Aleksandra Boikova, Keidy Salve, Janelle Virro, Ethlyn Palu, Hardi Võsokovski, Nele-Marii Saar, Maarek Kurvits, Triinu-Liis Kirats, R.S., Salme Katarina Veidner, Harri Talvik, Ainar Kusnets, Liina Avarmaa, Lucas Paalmann, Erki Tolmusk, Joanna Kokmann, Robin Sõukand, M.I., Grettel Karsna, Karl Erich Hendrikson, Rasmus Hirmo, Ketrin Hendrikson, Getter-Ly Karing.

5.–11. klassi õpilastele toimusid erinevad tegevused.

Ökosüsteemi teenuseid tutvustav orienteerumismäng, mille autoriks on Peipsi Koostöö Keskus, toimus Sillapää lossi pargi ümbruses 5.–6. klassi õpilastele.

Euroopa kohvikus arutleti 5.–7. klassi noortega Euroopast ja Euroopa Liidust, tehti viktoriini jäätmekäitlusest, keskkonnahoiust, Euroopa keeltest ja toitudest ning riikidest ja nende pealinnadest. Läbiviijateks olid Europe Direct Lõuna-Eesti Põlva esinduse töötajad.

Virtuaalreaalsuse töötoa „ Ränne ja muusika” viis läbi Karel Kasak ning seda tegevust toetas MTÜ Mondo Eesti, kes on välja töötanud atraktiivse vahendi, et tutvustada noortele läbi lõimitud õppe muusika ja rände teemat. Tegemist oli töötoaga, mida viidi läbi virtuaalreaalsuse prillidega ning seal osalesid 8.–11. klassi õpilased.

Rändnäitus „ Kuues laine” tutvustas liikide väljasuremise põhjuseid, ohustatud liike ning liike, mis on juba välja surnud. 8. klasside ja 7.–9. klassi väikeklassi õpilased vastasid loetu põhjal Karin Tuule poolt koostatud küsimustele.

„Õiglase kaubanduse“ mängu 7. klassidele viisid läbi õpetajad Kristi Talvik ja Karin Tuul.

Õppevahend esitab õiglase kaubanduse teemat neljas valdkonnas: banaani, puuvilla, kohvi ja kakao näitel. Õpilased vastasid meeskondadena iga teema kohta erinevatele küsimustele ning said teada põnevaid fakte.

Maailmakohvikus „Koos suudame“ osalesid 9.–11. klassi õpilased. Sissejuhatuseks vaadati 10. klassi õpilaste poolt tehtud tutvustavaid videoklippe ja arutleti maailmakohviku meetodil järgmistel teemadel: „Rohkem liikuvaid lapsi“, „Toidupatrull“, „Ringmajandus“, „Prügi sorteerimise vajalikkus“ ning meisterdati kasutatud T-särkidest kotte.

Iga teemaga seonduvalt, pidid õpilased mõtlema, milles seisneb probleem, millised võiksid olla võimalikud lahendused Räpina Ühisgümnaasiumis ja mida igaüks õpilasena saaks ise ära teha. Arutelu aitasid juhtida ning mõtteid plakatile koondada laudkondade juhid: A.A., Heleri Kruusamägi, Erle-Mai Pabusk, Merlin Tolmusk ja Helen Arbma.

Maailmapäeva kohvikus müüdi õpilaste poolt valmistatud küpsetisi, mida aitasid teha 5. ja 4.b klassi õpilased ning õpilasesindus, kes aitas ka kohvikut läbi viia. Lisaks pakuti õiglase kaubanduse kakao- ja šokolaadijooki. Kohviku läbiviimiseks vajalikud korduvkasutatavad nõud rentisime Räpina Loomemajast.

Antud projekti tegevusi rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, suur tänu ka Tartu Uuskasutuskeskusele, kes andis T-särgid kottide meisterdamiseks.

Ürituse koordinaator oli Kristi Talvik.

Aitäh õpetajatele Triinu Laar, Tiia Mäe, Karin Tuul, Marika Ääremaa ja õpilasesindusele!
Vaata pilte.

6.a  ja 6.b klassi õpilased õppisid 08.04 ja 13.04 loodusõpetuse tunnis, kuidas on kevadel võimalik võrsete, pungade ja teiste tunnuste abil määrata puude ja põõsaste liike.

Õpilased said ülevaate, kuidas taimi liigitatakse, milliste tunnuste abil on varakevadel võimalik puid ja põõsaid ära tunda ning õppisid võrsete määrajate abil ära tundma  koolimaja ümbruses kasvavaid puid.

Tunni teises pooles määras iga õpilane talle antud võrse järgi puu või põõsa liigi ja täitis koos kaaslasega paaristööna selle kohta töölehe.

Suur tänu keskkonnahariduse peaspetsialistile Mari Kalale praktilise õuesõppetunni läbiviimise eest!

1. aprillil toimus loodusõpetuse tund 6.a ja 6.b klassi õpilastele Põlvamaa keskkonnamajas, tundi viis läbi keskkonnahariduse peaspetsialist Mari Kala.

Tunnis käsitleti järgmisi teemasid: soode tekkimine, levik, taimestik, turba kasutamine, soo teenusepakkujana ja erinevad maavarad. Õpilased töötasid rühmades, otsisid infot, arutlesid,  täitsid töölehti ning esitlesid oma teemat kaasõpilastele.

Suur tänu Mari Kalale huvitava tunni läbiviimise ja vastuvõtmise eest!

Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat tähistati sel aastal 22.–28. novembrini. Luubi alla võeti ringsed kogukonnad ning jäätmetekke vähendamine nende kaudu. Väikesed kogukonnad mängivad jätkusuutliku tarbimise edendamise osas olulist rolli.

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased kui üks kogukond õppisid läbi erinevate tegevuste mõistma, kuidas on võimalik ning miks on vaja jäätmeid vähendada oma igapäevaelus.

Kõik algklasside õpilased vaatasid Eesti Pandipakendi poolt koostatud lustlikke õppevideoid Ott Sepaga peaosas pandipakendite (plast-, metall- ja klaaspudeli) teekonnast ning keskkonna KuhuViia.ee poolt kokku pandud videoid „Anna pakendile uus elu“ ja „Tarbi targalt ja sorteeri jäätmeid“. Lisaks mängiti põnevusega jäätmetekke vähendamise lauamänge ja kaardimänge.

4. klassid tegelesid argumendiõpetuses ringmajanduse teemaga: rühmatööna vastati küsimustele ja arutati võimalusi ringmajanduse toimimiseks. Loodusõpetuse tunnis täitsid õpilased töölehte prügi sorteerimise kohta.

Erinevaid jäätmeid kasutati uuesti ära tööõpetuse tundides, kus meisterdati näiteks tualettpaberi papprullist päkapikke (1.a klass), kalakesi (2.a klass), lõngajäätmetest siile (3.a), reklaamlehtedest lillevaase (3.b) või vanadest ajalehtedest maakera mudeleid (4.a).

Kuna 24. novembril tähistati ka kadripäeva, siis olid algklasside õpilased ja õpetajad väga loovad kasutama vanu rõivaid kadrideks riietumisel.

6. klasside õpilased sorteerisid loodusõpetuse tunnis jäätmekaartide abil erinevaid jäätmeid õigetesse konteineritesse või leidsid lisavõimalusi nende edaspidiseks kasutamiseks. Lisaks pidid õpilased jäätmete tekkimise vältimise ja käitlemise viise paigutama õigele kohale jäätmekäitlushierarhia mudelis ning arutame selle üle, miks nii on õige. Palju huvitavaid, kuid keskkonna seisukohalt kurbi fakte said õpilased teada läbi viktoriini, kus nad kõigepealt uurisid UNESCO Trash Hack kampaania poolt koostatud infolehti “Faktid prügi kohta, mis panevad mõtlema ja tegutsema“, seejärel koostas iga rühm 2–3 küsimust teistele rühmadele esitamiseks.

8. klassid ja 10. klass arutasid geograafiatunnis, mis erinevus on lineaarsel majandusel ja ringmajandusel ja vaatasid 22.11 TV3 eetris olnud saadet „Laser“, kus arutati, millised probleemid on Eestis hetkel pakendimajanduses ning mida peaks muutma, et pakendite taaskasutamine oleks keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik.

10. ja 11. klassi õpilased ning õpetajad said osaleda ka põnevas töötoas „Null-kulu ehk jäätmevaba elu“, mida viis läbi ettevõtte Suletud Ring eestvedaja ja jäätmevaba eluviisi praktiseerija Liisa Aavik, kes tutvustas ja tõi näiteid ning pani õpilasi arutlema selle üle, kuidas on võimalik elada jäätmevaba elu .Liisa Aaviku töötuba rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Jäätmetekke vähendamise nädala tegevused olid suunatud inimeste mõttemaailma ja käitumise muutmiseks. Loodame, et lisaks asutustele ja ettevõtetele saavad ka meie kooli õpilased ja õpetajad kui kodanikud panustada selleks, et jõuda jäätmetekke vähendamiseni. Alustada saab väikestest sammudest igapäevaste harjumuste muutmisel. Räpina Ühisgümnaasium osaleb projektis “Peipsimaa koolide ja kogukondade maailmahariduslik tegevus” 2021/22 õppeaastal. Vaata pilte.

Rakett69 laagrid toimuvad 10.–11. klassile 8., 14. ja 19. oktoobril ja 5.–6. klassile 25.–27. oktoobril Räpina Ühisgümnaasiumis.

Rakett69 laagris saavad õpilased osa põnevatest teaduselamustest: avastada, katsetada ja lahendada  – nagu populaarses telesaates.

Laager toimub kokku kolm päeva ja on kõigile  TASUTA.

Kõik päevad sisaldavad põnevaid võistkondlikke ülesandeid (sh duelle), huvitavaid arutelusid ning lõunasöögi- ja snäkipause.

NB! Laagrisse peab õpilase registreerima lapsevanem.

Laagritesse registreerumine:
5. klassi õpilastele, juhendaja Kätlin Neimann, 16 kohta, registreerumise link.
6. klassi õpilastele, juhendaja Kristi Talvik, 16 kohta, registreerumise link. 
10. klassi õpilastele, juhendaja Kristi Talvik, 16 kohta, registreerumise link.
11. klassi õpilastele, juhendaja Kätlin Neimann, 16 kohta, registreerumise link.
Grupid kinnitame 20. septembri seisuga.

Kohtumiseni Rakett69 pardal!

Lisainfo: kristi.talvik@rapina.ee, katlin.neimann@rapina.ee

12. novembril toimus 10. ja 11. klassi õpilastele loeng “Teravmäed ja Arktika – värav kliimamuutuste uurimiseks”.

Loengu viis läbi väga põnevalt ja kaasahaaravalt Tartu Ülikooli lektor Martin Liira, kes rääkis enda kogemuste põhjal ning näitas, milline on elu Arktikas ja Teravmägedes.

Lisaks tutvustas ta, kuidas kliimamuutusi uuritakse ja millised kliimamuutused maailmas toimuvad ning millist mõju see avaldab loodusele.

Selgus, et Arktika soojeneb palju kiiremini kui ülejäänud planeet ning see muudab juba lähiajal tugevalt nii Euroopat kui ka Eestit.

Võib juhtuda, et umbes 20 aasta pärast Põhja-Jäämeri enam ei jäätugi ning seetõttu käivad juba hetkel olulised läbirääkimised transpordiäris.

Tartu ülikooli teaduskool tähistab käesoleval aastal oma 55. aastapäeva, loeng oli kingituseks koolile.