3. märtsil 2021 toimus juba teist korda Tartu Ülikooli teaduskooli veebipõhine lingvistikaviktoriin „Kiil“. Oma keeleteaduse alased oskused pani proovile 112 kooli 1261 õpilast 5.–8. klassidest.

Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu islandi, hollandi, prantsuse, portugali, kreeka, põhjatai, maoori, vampari, tok pisini, krii, jaapani, hiina, liivi, aga ka eesti keele kohta. Mingeid eelteadmisi neist võõrkeeltest polnud seejuures vaja.

Tulemusi arvestati klasside kaupa, iga klassi kümme esimest said auhinna.

7. klasside arvestuses saavutas meie kooli õpilane Karoliis Rohtla 8. koha.

Alates 1994. aastast tähistab Eesti Lastekirjanduse Keskus 20. oktoobril ettelugemise päeva. Sel päeval kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus kõiki üles ette lugema.

Ettelugemise päeva eesmärk on tõsta raamatu- ja lugemishuvi ning väärtustada ettelugemist kui kuulajat arendavat lugemisvormi.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatatud ettelugemise päeval oodatakse kõiki, nii suuri kui väikeseid, ette lugema nii kodus, koolis, lasteaias, raamatukogus, raamatupoes kui mujal.

Et 20. oktoober jääb koolivaheaja sisse, siis käisid 9.a klassi õpilased Heleri Kruusamägi, Katariina Nagel, Adele Punnek, Reio Tootsman, Mats Truija ja Mikk Vosmi 1. ja 12. klassi õpilastele ette lugemas reedel, 16. oktoobril. Lood olid valitud Andrus Kivirähki lasteraamatutest. Vaata pilte.

8. oktoobril osalesid 9.a klassi õpilased Vapramäe loodusmajas toimunud uurimuslikus programmis “Inimese füsioloogia”. Õpilasi juhendas projektijuht Triinu Pertels.

Õppeprogramm tutvustas vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegevus toimus enamjaolt siseruumides, õues käidi sooritamas loodusrajal jooksmise katset (u 200 m).

Programmi jooksul tehti läbi erinevaid harjutusi lihastele, tekitati ärevust ning aeti kaasõpilasi naerma, mille järel mõõdeti katseisikute andmeid vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Koos püüti jõuda järeldusele, millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis, kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega.

Õppefilmide eesmärk oli rõhutada keskkonnasäästlikemate liikumisvahendite kasutamise vajadust, jalgsi- ja rattasõitu, tervislikku eluviisi.

Kokkuvõttena tegid õpilased oma rühma tulemustest  järeldusi, millega  kontrolliti teema omandamist.

9.a klassi õpilased külastasid 9. septembril Alam-Pedaja looduskaitseala, läbides Selli-Sillaotsa õpperaja (4,7 km). Õppepäeva viis läbi keskkonnahariduse spetsialist Piret Valge.

Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Ala põhiväärtuseks ongi märgade elupaikade mitmekesisus, erinevad sookooslused ja jõed.

Siinne ala võeti looduskaitse alla 1994. aastal. Kaitseala pindala on 34220 ha.

1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.

Õpilased kordasid vaatluse käigus mõisteid rindelisus, kooslus ja märgalad. Arutleti loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkuse üle. Õpiti tundma rabataimi. Õppepäev oli metoodiliselt hästi planeeritud. Lisaks vaatlusele ja individuaalsele tööle, toimus ka rühmatöö. Täiesti uueks teadmiseks oli õpilaste jaoks, et kukemari on söödav. Kuidas söödavad marjad maitsevad, seda sai soovi korral kohe proovida.

.

Eesti Kirjandusmuuseumil oli 2019. aastal koostöös Tartu Ülikooli ja elulugude ühendusega käimas kaks kogumisvõistlust, kus said osaleda ka lapsed ja noored.

Räpina Ühisgümnaasiumist osales 52 õpilast Eesti Kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna mälestuste kogumise võistlusel „Esemed meie rännakuil“.

Koolilastel ja -noortel oli võimalik meenutada ja joonistada või saata foto neile olulistest või hoopis tavalistest esemetest. Oli võimalik küsitleda ka oma vanemaid ja vanavanemaid, et uurida, millised olid nende koolitarbed, lemmikriided või milline oli nende jalgratas või telefon. Võis ka enda ja oma vanemate ja vanavanemate esemete maailma võrrelda ning kirjutada, millised ajast ja arust tööriistad, liiklusvahendid, raadiod-televiisorid  pakkusid noortele üllatusmomente ja milliste asjadega üllatasid  noored oma vanemaid.

Kogumisvõistluse käigus laekunud kaastööd talletatakse Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis.

Parimatele kirjutajatele olid auhinnad, õpilastöid hinnati ja autasustati eraldi. Meie kooli õpilastest said võistluse žürii tunnustuse 26. veebruaril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval Caroli Kriisa, Mihkel-Toomas Heering, Daisy Treier, Erle-Mai Pabusk ja Jakob Täht. Räpina Ühisgümnaasium pälvis Eesti Rahva Muuseumi eripreemia.

Tänan kõiki lapsevanemaid, kes leidsid aega teha oma lastega koostööd.

6.–7. juunil külastasid 7.a ja 7.b klass Saaremaad. Õpilased tutvusid ka Eesti suuruselt kolmanda saare Muhuga ja külastasid Laasu  jaanalinnufarmi. Talu peremees tutvustas oma farmi asukaid ja vastas arvukatele küsimustele. Elevust tekitas nii jaanalindude kui ka sebrade, alpakade ja ponide toitmine.

Giid jagas huvitavat infot Kaali geoloogilisel kaitsealal, Angla tuulikumäel ja Lääne-Eesti ning saarte kõrgeimal aluspõhjapaljandil Panga (Mustjala) pangal.

Teine päev algas aktiivse tegevusega Hallikivi seikluspargis. Peale seiklemist sõitsime Kuressaarde, kus koos giidiga tutvusime 17. sajandi lõpuks välja kujunenud vanalinnaga. Nägime kindluse valle ja bastione, 1961. aastal rajatud linnaparki ning külastasime Saaremaa muuseumi keskaegses piiskopilinnuses.

2. mail külastasid 7.a ja 7.b klass EMÜ Võrtsjärve õppekeskust. Koos juhendajaga tutvusid õpilased Eesti kalade mitmekesisusega akvaariumides elavate kalade näitel. Otsiti erinevusi kalade välimuses, käitumises, kirjeldati kalade liikumist, hingamist ja kalade meeli.

Läbi iseseisvate tegevuste kinnistasid õpilased kalade määramise oskusi. Tutvuti Eesti kaitsealuste liikide ja tulnukliikidega ning kalastamisega seotud seadusandlusega.

11.–15. märtsil toimunud eesti keele nädalal kirjutasid 5.–6. klassi õpilased loomamuinasjutu, 7. klassi õpilased dialoogi ja 8. klassi õpilased ühe tähe jutu. 5.–9. klassi võistkonnad osalesid emakeelepäeva viktoriinil.

9.–12. klass käis 12. märtsil vaatamas filmi „Tõde ja õigus“, ainetundides toimus filmi analüüs.

14. märtsil toimus aulas Põlva Kaitseliidu poolt korraldatud isamaalise omaloomingukonkursi võitjate autasustamine. 10.–12. klass kirjutas Vikerraadio e-etteütlust.

Emakeelepäeva viktoriini tulemused 5.–6. klass :

I koht 5.a klass (Cordelia Liiv, Georg Neimann, Oliver Hans Kaljuvee)

II koht 6.a klass (Merili Tiigimäe, Romio Tikka, Alisa Burdina)

III koht 6.b klass (Agathe Erik, Robin Kolli, Regnar Preeden)

7.–9. klass:

I–II kohta jagasid 9.b (Kaarel Volk, Rasmus Freirich, Angelo Raoul Lombardo) ja 8.b klass (Jakob Täht, Eva-Lotta Oimar, Aleksandra Kukk)

III koht 7.a klass (Krettel Kivisaar, Reio Tootsman, Lenna Haamer)