Võru keele nädalat tähistatakse novembri esimesel täisnädalal. Sellel aastal 1.–7. novembrini toimunud üle-eestiline võru keelt tutvustav nädal oli juba kuueteistkümnes. Eelmise aasta võru keele nädalal said hoo sisse mõned ettevõtmised, mis jätkusid ka tänavu.

Sel aastal asusid tööle võru keele agendid nr 002, kelle ülesanne oli oma igapäevasuhtluses võimalikult palju võru keelt kasutada ja ka teisi selleks julgustada. Sama tegid eelmisel aastal agendid nr 001. Sel aastal oli agentide sõnum „Kiildke vai är – ma iks kõnõlõ!“ (Keelake või ära – ma räägin ikka).

Meie koolis toimus võru keele nädal 1.–5. novembrini. Triin Nagel Võru Instituudist viis läbi võru keele ja kultuuri tutvustustunde. Loeti, mängiti ja lauldi võru keeles. Õpilased osalesid ka veebiviktoriinides ja vaatasid võrukeelseid saateid (ERR Jupiter). Tutvuti „Võro-eesti-võro sõnaraamatu“ veebivariandi https://synaq.org/ kasutusvõimalustega, mille abil tõlgiti erinevaid tekste.

• TEGEMISE VÕRO KEELE NÄDÄLIL  (võru keele nädala tegemised eesti keele ja kirjanduse tundides)

  Võro keele nätäl „Kiildke vai är – ma iks kõnõlõ!“ 1.–5. märdikuul 2021 (võru keele nädal „Keelake või ära – mina ikka räägin“ 1.–5. november 2021)

   

  Keelejuttu võro keelen

  Sulev Iva (Tartu Ülikool)

   

  Võru keele ja kultuuri tutvustustund

  Triin Nagel (Võru Instituut)

   

  Mäng „Võrokõsõ välläkutsõ“

  Veebiviktoriin

  Võru keel teleris ja raadios (ERR Jupiter)

  Võrukeelsed lood, laulud ja mängud

29. septembril külastasid 10. klassi õpilased Põlva Kultuurikeskust, kus vaadati Ugala Teatri etendust „Suveöö unenägu“. Osatäitjateks olid EMTA Lavakunstikooli 30. lennu tudengid, kelle kursuse juhendaja on Lembit Peterson.

„Suveöö unenägu” on Shakespeare´i üks fantaasiarikkamaid ja salapärasemaid näidendeid, mis kaunis poeetilises ja sümbolite keeles pakub rohkeid mänguvõimalusi ning avab inimese vaimu ja hinge sügavusi.

Shakespeare kõneleb unenäo ja ärkvelolu saladusest, armastuse paljudest palgejoontest, tema lättest ja pühadusest, selle ohtudest. Näilisest ja tõelisest inimsuhetes. Aga ka vabadusest kui armastuse eeltingimusest ja ohverdusest kui neid toitvast leegist.

Lisaks esmakordsele klassikateose lavastuse vaatamisele, mille tekst on luulevormis, nägid õpilased laval tulevasi andekaid näitlejaid, kes pakkusid saalisolijatele meeldiva teatrielamuse.

Etendus andis võimaluse teha lähtuvalt ainekavast praktilisi töid. Kirjanduse tundides tehti põhjalik analüüs Shakespeare´i teosele, Petersoni lavastusele ja näitlejate tööle. Praktilise eesti keele tunnis kirjutasid õpilased arvustuse ja analüüsisid rühmatööna kaaslaste kirjutatud hinnanguid. Kirjanduse tunnis esitleti arvustusi ning analüüsiti ja tagasisidestati kaasõpilaste presentatsioone.

Alates 1994. aastast tähistab Eesti Lastekirjanduse Keskus 20. oktoobril ettelugemise päeva. Ettelugemine on lapse arengus hindamatu tähtsusega. Just siit saab alguse lapse kõne areng, kirjanduslik kasvamine ja laiem kultuurihuvi.

Lisaks on ettelugemine tore ajaviide ja annab koolis võimaluse teha koostööd erinevate kooliastmete vahel. Meil on vanema kooliastme õpilased tutvustanud ettelugemise päeval algklassiõpilastele eesti kirjanike kaasaegseid teoseid.

Sellel aastal lugesid 10. klassi õpilased Lenna Haamer, Heleri Kruusamägi, Katariina Nagel, Elise-Cristine Paabo, Erle-Mai Pabusk, Berit Pärna, Matfei Razik, Reio Tootsman ja Mikk Vosmi 1.–4. klassi õpilastele katkendeid Ilmar Tomuski raamatust „Tere, Volli!“.

10. klassi on meisterlikud ettelugejad pakkusid väiksematele kuulajatele suurt rõõmu ja oli näha, et heade kavatsustega väike Volli ärkas ka neis endis.

5. aprillil toimus Eesti Metsaseltsi poolt korraldatud veebiviktoriin „Noored Euroopa metsades”, mis oli suunatud 15.–19.-aastastele õpilastele, kellel tuli moodustada kolmeliikmelised võistkonnad. Võistluse käigus omandati teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta.

Käsitleti näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm. 50-le küsimusele vastuse leidmiseks oli antud aega 1,5 tundi.

Kokku osales veebiviktoriinis 120 võistkonda. Meie kooli 9.a klassi võistkond, kuhu kuulusid Lenna Haamer, Erle-Mai Pabusk ja Adele Punnek, saavutas punktiarvestuses üheksanda tulemuse.

Seoses Ungari rahvuspühaga 15. märtsil, millega meenutatakse 1848. aastal sel päeval alanud ülestõusu ja vabadusvõitlust, näitas Ungari Kultuuri Instituut veebivahendusel Oscariga pärjatud Zoltán Fábri filmi “Pál tänava poisid” (1968). Sellele järgnes viktoriin.

Filmi juhatas sisse Eestis elav Ungari režissöör, soome-ugri festivali FUFF korraldaja Edina Csüllög. Film ja ka küsimustik osutusid väga populaarseks: vaatajaid oli üle 7000, vastajaid pea 3000. Meie koolist osalesid filmiseansil ja täitsid küsimustiku 7.a ja 7.b klassi õpilased.

Kõiki vastanuid peab Ungari Kultuuri Instituut kevade jooksul meeles väikese üllatusega.

3. märtsil 2021 toimus juba teist korda Tartu Ülikooli teaduskooli veebipõhine lingvistikaviktoriin „Kiil“. Oma keeleteaduse alased oskused pani proovile 112 kooli 1261 õpilast 5.–8. klassidest.

Pooletunnise võistluse käigus lahendasid 5.–8. klassi õpilased 17 ülesannet erinevate keelenähtuste ning keelte kohta. Õpilased said küsimustele vastuseid nuputades aimu islandi, hollandi, prantsuse, portugali, kreeka, põhjatai, maoori, vampari, tok pisini, krii, jaapani, hiina, liivi, aga ka eesti keele kohta. Mingeid eelteadmisi neist võõrkeeltest polnud seejuures vaja.

Tulemusi arvestati klasside kaupa, iga klassi kümme esimest said auhinna.

7. klasside arvestuses saavutas meie kooli õpilane Karoliis Rohtla 8. koha.

Alates 1994. aastast tähistab Eesti Lastekirjanduse Keskus 20. oktoobril ettelugemise päeva. Sel päeval kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus kõiki üles ette lugema.

Ettelugemise päeva eesmärk on tõsta raamatu- ja lugemishuvi ning väärtustada ettelugemist kui kuulajat arendavat lugemisvormi.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatatud ettelugemise päeval oodatakse kõiki, nii suuri kui väikeseid, ette lugema nii kodus, koolis, lasteaias, raamatukogus, raamatupoes kui mujal.

Et 20. oktoober jääb koolivaheaja sisse, siis käisid 9.a klassi õpilased Heleri Kruusamägi, Katariina Nagel, Adele Punnek, Reio Tootsman, Mats Truija ja Mikk Vosmi 1. ja 12. klassi õpilastele ette lugemas reedel, 16. oktoobril. Lood olid valitud Andrus Kivirähki lasteraamatutest. Vaata pilte.

8. oktoobril osalesid 9.a klassi õpilased Vapramäe loodusmajas toimunud uurimuslikus programmis “Inimese füsioloogia”. Õpilasi juhendas projektijuht Triinu Pertels.

Õppeprogramm tutvustas vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegevus toimus enamjaolt siseruumides, õues käidi sooritamas loodusrajal jooksmise katset (u 200 m).

Programmi jooksul tehti läbi erinevaid harjutusi lihastele, tekitati ärevust ning aeti kaasõpilasi naerma, mille järel mõõdeti katseisikute andmeid vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega.

Koos püüti jõuda järeldusele, millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis, kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega.

Õppefilmide eesmärk oli rõhutada keskkonnasäästlikemate liikumisvahendite kasutamise vajadust, jalgsi- ja rattasõitu, tervislikku eluviisi.

Kokkuvõttena tegid õpilased oma rühma tulemustest  järeldusi, millega  kontrolliti teema omandamist.

9.a klassi õpilased külastasid 9. septembril Alam-Pedaja looduskaitseala, läbides Selli-Sillaotsa õpperaja (4,7 km). Õppepäeva viis läbi keskkonnahariduse spetsialist Piret Valge.

Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Ala põhiväärtuseks ongi märgade elupaikade mitmekesisus, erinevad sookooslused ja jõed.

Siinne ala võeti looduskaitse alla 1994. aastal. Kaitseala pindala on 34220 ha.

1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.

Õpilased kordasid vaatluse käigus mõisteid rindelisus, kooslus ja märgalad. Arutleti loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkuse üle. Õpiti tundma rabataimi. Õppepäev oli metoodiliselt hästi planeeritud. Lisaks vaatlusele ja individuaalsele tööle, toimus ka rühmatöö. Täiesti uueks teadmiseks oli õpilaste jaoks, et kukemari on söödav. Kuidas söödavad marjad maitsevad, seda sai soovi korral kohe proovida.

.