17. mail käisid 3.a klassi õpilased inimeseõpetuse tunnis Põlvamaa Keskkonnaameti jäätmeteemalises õppeklassis.

Meid võttis vastu Põlva keskkonnahariduse peaspetsialist Mari Kala. Jäätmeteemalises õppetunnis saime teada, mis on jäätmed, kuidas need tekivad ning miks on vajalik jäätmete liigiti kogumine. Õpilased said teada, kuidas jäätmete liigiti kogumisega saab toota uusi tooteid ja säästa keskkonda, hoides kokku energiat ja veekulu.

Tegime praktiliselt läbi jäätmete sorteerimise. Vaatasime filmi, kuidas saab plastpudelitest uusi asju ja isegi riideid toota. Uurisime klassis olevaid näidiseid taaskasutamise kohta. Eriti põnev oli binokulaariga uurida kompostis elavaid organisme, mida palja silmaga ei näe. Kõige lõpuks täitsid õpilased iseseisvalt teadmiste kinnistamiseks töölehe. Õppekäik oli põnev ja hariv.            Vaata pilte.

Viimaseks distantsõppepäevaks, 30.aprilliks olid 3. a klassi õpilased muundunud.

Ekraanidel oli näha muumia, mitmeid nõidu, mõni luukere, mõned kummitused ja veel hirmsaid olendeid.Tegelikult olid kõik võimsamatest võimsamad nõiad kutsutud nõiduma, et see päev oleks viimane distantsõppepäev.

Kohtume koolis! 3. a klass ja õpetaja.

15. aprillil toimusid Eesti meistrivõistlused nutimatemaatikas. Üritus toimus veebi teel.

Meie koolist osales finaalis 3.a klassi õpilane Harri Talvik.
Vabariiklikul võistlusel saavutas Harri 2. koha. Palju õnne!

Põlvamaa poiste-solistide võistulaulmine toimus sellel aastal veebi vahendusel. Kokku osales 13 laulupoissi. Iga võistlejaga tehti tema laulmisest videoklipp, mis saadeti hindamiseks žüriile.

Meie koolist osales kolm lauljat: Karl Erich Hendrikson (3.b klass), Henri Mertsina (3.a klass) ja Karl Markkus Rebane (2.b klass). Žürii tegi tulemused teatavaks 9. märtsil. Meie koolist sai edasi järgmisesse Lõuna-Eesti poolfinaali Karl Markkus Rebane.

24. veebruaril oli Räpina Ühisgümnaasiumi poistekoor kutsutud esinema Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud mälestushetkele Ausamba pargis.

Poistekoor esitas kaks laulu ning kuulda sai Karl-Markkus Rebase esituses P. Laikre laulu „Kõnnin Eestimaa külas“.

Täname kutsujaid ja kõiki kuulajaid!

11. novembril toimus 3. a klassis huvitav tund. Külla tuli Harri isa Tanel, kes on Värska päästekomandos päästetöötaja.

Harri isa rääkis oma tööst, mis ülesanded ja kohustused on päästjatel. Lisaks tulekahju kustutamisele peavad päästjad veel abistama hätta sattunud inimesi Peipsi järvelt, metsast, autodest või korteritest. Päästjad on abiks politseile, kiirabile ja ka piirivalvele.

Väga tähtis on oskus teha koostööd, sest seda teevad päästjad kogu aeg. Vahel on päästja töö väga raske ja ohtlik ning päästma peab ka öösel. Päästja peab olema väga heas füüsilises vormis ning seda kontrollitakse kehaliste katsetega.

Saime teda, et ühe tulekahju kustutamiseks kulub mitu tuletõrjeauto paagitäit vett ning põlema läinud rasva ei tohi veega kustutada.
Tulega tuleb olla ettevaatlik ja peab õppima ohtu ette nägema.
Isa Tanel hoiatas lapsi, et tulekahju korral ei tohi kunagi peitu pugeda, vaid peab kiiresti abi kutsuma ja majast väljuma.

Veel saime kuulda, et päästjatel on väga palju erinevaid abivahendeid ja isa Tanel lubas edaspidi kutsuda lapsi komandosse autode ning päästevahenditega tutvuma.

Harri isal oli kaasas oma tööriietus. Ta näitas, kui kiiresti peab päästja endale päästeülikonna selga panema, et kiirustada väljakutse korral abi andma. Isa Tanel sai sellega suurepäraselt hakkama, isegi alla 40 sekundi!

Õpilased kuulasid huviga ja tund möödus märkamatult. Tunni lõpus esitasid lapsed küsimusi. Lapsed arvasid, et päästjate töö on väga huvitav ja tähtis ning päästjad lausa supermehed.

Suur aitäh Harri isale põneva tunni eest!

Neljapäeval, 24. septembril, külastasid 3.a ja 3.b klass Uhtjärve nõiariiki.

Meid võtsid vastu kunksmoor ja kaptenTrumm.

Meie hommik algas üllatusega – kunksmoor ja kapten Trumm kutsusid meid maiustama maitsvate pannkookide ja piparmünditeega.

Seejärel suundusime nõiariiki avastama. Retkel tuli lahendada erinevaid ülesandeid ja mõistatusi. Põnevust pakkus rahapaja leidmine ning kübaravise. Kõige rohkem meeldis aga lastele Luuamägi, mille kõrgel tipus asus kapten Trummi maja ning sealt sai binokliga ümbrust uurida. Meie päev oli väga lustlik. Vaata pilte.

Autorid: Marika Aruküla ja Anneli Huuse

Kevadine tervitus, mille esitab Karl Markkus Rebane.

Muusika ja sõnad Allan Kasuk “Kevademees”

Esitaja Karl Markkus Rebane

Video Reti- Karlota ja Sille Rebane

Räpina Ühisgümnaasiumi poistekoor sai kutse esineda 2. veebruaril Räpina valla kultuurikeskuses Tartu rahu 100. aastapäeva kontsert-aktusel. Võtsime asja tõsiselt ja hakkasime kohe õppima laule, mida esitada.

26. detsembril toimus koolimajas laululaager. Harjutasime hoolega mitu tundi. Pärast proovi oli meil võimalus minna Tartusse Lõunakeskusesse uisutama ning ühiselt kinos filmi vaadata. Uisutamine oli kõigile põnev. Paljud poisid olid esimest korda uiskudel. Kinos said kõik jalgu puhata ja nautida jõulufilmi. Traditsiooniliselt tegime einestamiseks peatuse McDonalds`is.

30. jaanuaril esinesime koolis Põlvamaa Nuputa võistluse lõpuüritusel, kus oli kuulajaid paljudest maakonna koolidest.

2. veebruaril esines poistekoor Räpina valla kontsert-aktusel, mis oli pühendatud Tartu rahu 100. aastapäevale. Poisid esitasid Ü. Vinteri „Laulu Põhjamaast“ ja R. Rannapi „Maateadus“. Meie järel esines Tartu Akadeemiline Meeskoor pikema kontsertkavaga Eesti autorite loomingust. Koori dirigeeris Kuno Kerge. Seejärel tegi ajaloolane Art Johanson kokkuvõtte Tartu rahu ajaloost. Kontsert oli pidulik ja meeleolukas.

Suur aitäh vanematele toetuse ja abi eest!

E-külalistund on 45-minutine koolitund, mis toimub Youtube’i otseülekandena. 45-minutisest tunnist esimesed 15–20 minutit avab teemat külalisõpetaja ja 25–30 minutit toimub tund oma õpetaja juhendamisel.

Sellel aastal tutvustasid interneti vahendusel laulu- ja tantsupeo juubeliaasta puhul rahvatantsuõpetaja, dirigendid ja peoajaloolased peoga seonduvaid teemasid.

10. detsembril osales 2.a klass e-külalistunnis „Kuidas tantsida „Oiget ja vasembat?“. Külalistunni õpetajaks oli rahvatantsuõpetaja Agne Kurrikoff-Herman Gustav Adolfi Gümnaasiumist koos 3. klassi õpilastega.

Alguses kuulasime, mis on rahvatants ja miks on see eestlastele oluline. Veel rääkis õpetaja rahvarõivastest, mida tantsijad kannavad ning tantsupeost.

Seejärel hakkasime koos tantsu õppima. Eelnevalt tegime klassis ruumi ja moodustasime ringi. Õppisime rahvatantsuõpetaja juhendamise järgi otsevideo vahendusel. Sammud ei olnud rasked – pidi ainult sammuma. Kuid tähtis oli teada paremat-vasakut poolt ning mis on päri- ja mis vastupäeva. Saime selgeks peaaegu terve tantsu. Kodus jäi õppida kätlemise osa.

Pärast rääkisime oma klassis veel rahvatantsust, tantsu- ja laulupeost ning rahvariietest. Oli huvitav ja kõigile meeldis.