12. novembril toimus 10. ja 11. klassi õpilastele loeng “Teravmäed ja Arktika – värav kliimamuutuste uurimiseks”.

Loengu viis läbi väga põnevalt ja kaasahaaravalt Tartu Ülikooli lektor Martin Liira, kes rääkis enda kogemuste põhjal ning näitas, milline on elu Arktikas ja Teravmägedes.

Lisaks tutvustas ta, kuidas kliimamuutusi uuritakse ja millised kliimamuutused maailmas toimuvad ning millist mõju see avaldab loodusele.

Selgus, et Arktika soojeneb palju kiiremini kui ülejäänud planeet ning see muudab juba lähiajal tugevalt nii Euroopat kui ka Eestit.

Võib juhtuda, et umbes 20 aasta pärast Põhja-Jäämeri enam ei jäätugi ning seetõttu käivad juba hetkel olulised läbirääkimised transpordiäris.

Tartu ülikooli teaduskool tähistab käesoleval aastal oma 55. aastapäeva, loeng oli kingituseks koolile.

17. novembril toimus 11. klassi õpilastele riskivältimise koolitus „Selge pilt?“.

Koolitusel käsitleti erinevaid teemasid: liikluses esinevad riskid, alkoholi mõju inimesele, liiklusõnnetused ja nende mõju ning neist põhjustatud raskused pärast õnnetust.

Koolituse viis läbi liikluspsühholoog Gunnar Meinhard, noortel oli võimalik kohtuda ka liiklusõnnetuse tagajärjel liikumisvõime kaotanud isikuga, kes rääkis oma elust ratastoolis.

Ajavahemikul 9. – 13. nov toimus nutiviktoriin “Nutt tuleb peale.” Meie koolist osalesid  7. a ja 7. b klasside õpilased.

11. novembril toimus 3. a klassis huvitav tund. Külla tuli Harri isa Tanel, kes on Värska päästekomandos päästetöötaja.

Harri isa rääkis oma tööst, mis ülesanded ja kohustused on päästjatel. Lisaks tulekahju kustutamisele peavad päästjad veel abistama hätta sattunud inimesi Peipsi järvelt, metsast, autodest või korteritest. Päästjad on abiks politseile, kiirabile ja ka piirivalvele.

Väga tähtis on oskus teha koostööd, sest seda teevad päästjad kogu aeg. Vahel on päästja töö väga raske ja ohtlik ning päästma peab ka öösel. Päästja peab olema väga heas füüsilises vormis ning seda kontrollitakse kehaliste katsetega.

Saime teda, et ühe tulekahju kustutamiseks kulub mitu tuletõrjeauto paagitäit vett ning põlema läinud rasva ei tohi veega kustutada.
Tulega tuleb olla ettevaatlik ja peab õppima ohtu ette nägema.
Isa Tanel hoiatas lapsi, et tulekahju korral ei tohi kunagi peitu pugeda, vaid peab kiiresti abi kutsuma ja majast väljuma.

Veel saime kuulda, et päästjatel on väga palju erinevaid abivahendeid ja isa Tanel lubas edaspidi kutsuda lapsi komandosse autode ning päästevahenditega tutvuma.

Harri isal oli kaasas oma tööriietus. Ta näitas, kui kiiresti peab päästja endale päästeülikonna selga panema, et kiirustada väljakutse korral abi andma. Isa Tanel sai sellega suurepäraselt hakkama, isegi alla 40 sekundi!

Õpilased kuulasid huviga ja tund möödus märkamatult. Tunni lõpus esitasid lapsed küsimusi. Lapsed arvasid, et päästjate töö on väga huvitav ja tähtis ning päästjad lausa supermehed.

Suur aitäh Harri isale põneva tunni eest!

9.–10. novembril osalesid 12. klassi sisekaitsesuuna õpilased päästelaagris Väike-Maarjas.

Esimesel päeval tehti postreid “Miks on vahva olla päästja”, seejärel toimusid tegevustöötoad (erakorraline meditsiin, häirekeskus, praktiline elustamine). Päev lõppes meeskondliku teatevõistlusega.

Teisel päeval viidi läbi suitsusukeldumise võistkondlik imitatsioon päästehoones.

Sellele järgnes harjutusväljaku tutvustamine ja põlengu kustutamise demonstratsioon. Seejärel said õpilased ise kustutustöid teha ja avariilist autot lõigata.

Palju põnevust ja elevust pakkus pinnaltpääste praktiline harjutus polügoonil. Vaata pilte.

Emaspäeval, 9. novembril oli algklasside korrus saginat, kilkeid ja tumedates riietes ning maske kandvaid õpilasi täis, sest toimusid õpilastele mardipäeva tutvustavad õpitoad.

Õpitubades tehti ettevalmistusi mardisanti minekuks, räägiti kommetest, ennustustest, mida mardipäeval tähele pandi, ning mõistatati mõistatusi.

Veel sai õppida tantse ning ringmänge, mida viia läbi koos pererahvaga. Kõik õpilased meisterdasid endale maski ja õppisid selgeks mardilaulud.

Õpitubasid viisid läbi algklasside õpetajad. Vaata pilte.

7. novembril Viljandis toimunud Eesti Vibuliidu Eesti meistrivõistlustel saavutas Keneth Jõks 2. koha.

Kagu Vibuklubi

Seitsmendate klasside õpilased külastasid KIK-i projekti raames Tartu Loodusmuuseumi 3. ja 6. novembril. Õppepäeva teema oli “Eksootilised lemmikloomad”.

Õppeklassi tegevust juhendas Tartu linna ja maakonna 2020. a parim huvialaõpetaja Aivo Tamm. Saime teada, millised haruldased loomad elavad loodusmuuseumi elavnurkades ja kus on nende levikualad looduses üle kogu maailma.

Õpilastel oli võimalus loomi lähemalt uurida ja käes hoida. Õppepäeva lõpetas ringkäik loodusmuuseumis. Vaata pilte.

Koolivaheaja viimasel laupäeval kogunesid Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses meie maakonna täiskasvanute rahvatantsukollektiivid. Kutsutud olid sel aastal ka noorte tantsurühmad Räpinast: C-segarühmad Kolm Punkti ja Üksik Sokk ning neiduderühm Patsikud.
Päev algas lavaproovidega, millele järgnes pidulikus õhkkonnas esinemine.

Tantsurühm Kolm Punkti säras vastvalminud rahvariietega Põlvamaa rahvatantsurühmade kontsert-etendusel „Sügisene sõlesära“, mis  toimus Põlvas 24. oktoobril. Noored esitasid avatantsu „Tulitilgad“.

Noorterühm Üksik Sokk astus üles lustaka Maido Saare tantsuga “Polka burlesk” ning neiduderühm Patsikud peibutas publikut Kertu Alvre tantsuga “Kaera-Jaani tantsima!”.

Kontsertesinemise tagasisides rõhutas etenduse lavastaja Aveli Asber suurel laval esinemise erilisust, Põlvamaa rahvatantsijate kauneid rahvarõivaid ning erilise soojusega mainis ta ära just Räpina noorte toredust. Tõeliselt nauditavale tantsuetendusele järgnes simman kultuurikeskuse tantsusaalis. Tore oli näha meie kooli noori vanu seltskonnatantse tantsides lustimas!

5. nov käisid Räpina ÜG 8.–10. klasside õpilased Järvseljal. Päev algas Rõka kuppeltorni uudistamisega. Tegemist on vaatetorniga, kust avaneb kaunis vaade Järvselja võimsatele ja liigirikastele metsadele.

Järgmisena tutvustas giid Külli meile Järvselja katsemetskonna ajalugu ja olulisemaid tegevusi tänapäeval. Külastasime rahvusvahelisel tasemel teadustööd tegevat SMEAR jaama, kus uuritakse atmosfääri ja metsa omavahelist mõju.

Õpilasi võtsid vastu noored teadlased Alina ja Dimitri ning tegid jaamas ringkäigu. Oli võimalus ka ise ühe väiksema mõõtetorni tippu ronida ja erinevaid seadmeid uurida. Kõndisime läbi Järvselja ürgmetsa õpperaja, kus giid tutvustas erinevaid metsatüüpe.

Õppepäev lõppes Peramaa puhkekeskuses maitsva lõunasöögiga. Toreda õppepäeva korraldas Peipsi Koostöö Keskus keskkonnamängu “Eesti 2121” osalejatele. Õpilastega oli kaasas õpetaja Karin Tuul. Vaata pilte.