27. mail külastasid 1. a ja 1. b klass Eesti Põllumajandusmuuseumi.

Õppeprogrammis „Maagiline mesi“ oli meie esimene peatus näitusel “Mesindus Eestis”, kus tutvusime erinevate tarutüüpidega, mesindusinventariga ja mesindussaadustega – õietolm, taruvaik, suir ja mesi.

Õppeklassis vaatasime filme mesilaste elust ja kuulasime „mesilasmuusikat“. Uurisime läbi luubi õietolmu ja suiraterasid. Saime maitsta nii õietolmu kui ka mitut erinevat mett.

Kui meie korjekannud said uute teadmistega täidetud, valmistasime kunstkärjest küünlaid. Kingituseks saime kaasa ka Kärje-Kärdi ja Mee-Meeli “Meeraamatu”.

Meie maagilist meepäeva viis läbi Eesti Maaelumuuseumide hariduskuraator Paula Luks.

25.mail oli õpilastel võimalus vaadata õpetlikku etendust “Nagu linnuke oksa peal”.

26. mail toimus 1. klasside veeohutuse koolitus. Koolituse viis läbi meie kooli vilistlane, päästeameti juhtivspetsialist Kristi Randla.

Koos lastega arutleti, kuidas veekogu ääres käituda, mida teada võimalikku õnnetusse sattumisest. Õpiti, kuidas päästevesti õigesti selga panna.

Lastel oli väga palju asjalikke küsimusi ja kindlasti peavad kõik koolitusel osalenud õpilased meeles, kuidas suvisel koolivaheajal ja ka edaspidi veekogu ääres toimetada. Oma teadmiste kinnistamiseks said lapsed töölehed, kus on palju vajalikke nõuandeid.

21. mail käisid 5.a klassi õpilased KIK-i projekti raames õppekäigul Jõe- ja Järvehuntide Akadeemias.

Õppekäigu teemaks oli „Eesti veekogud kaardil ja looduses“. Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia koondab enda alla Emajõe Lodjaseltsi senised keskkonnahariduslikud tegevused ja palju uut. Looduskooli põhitegevuseks on Eesti sisevete loodusväärtuste ja laevanduspärandiga seotud loodusteaduse- ja tehnoloogialase mitteformaalhariduse pakkumine ja arendamine.

Kõigepealt uurisime kaardilt Eesti tähtsamaid veekogusid, kuid rohkem tähelepanu pöörati Emajõega seonduvale. Saime teada huvitavaid fakte erinevate veekogude tekkimise kohta. Õppisime kasutama kompassi ning määrasime ära ilmakaared ja saime ühtlasi teada, kuhu voolab Emajõgi. Kui olime kindlaks määranud Emajõe voolusuuna, saime teada ka, millisel jõe kaldal me seisame.

Edasi liikusime Lodjakoja juures sadamas seisvate laevade juurde. Kõigepealt tegime tutvust viikingite laevaga ja siis läksime reisilaevaga Emajõele sõitma. Sõidu ajal saime teada, et Emajões elab üle 30 kalaliigi. Kõige huvitavam aga oli see teadmine, et Emajões elab selline kala nagu vingerjas, kes ei kasuta hingamiseks lõpuseid, vaid hingab taguotsa kaudu.

Koolituse lõpetasime Lodjakojas. Tutvusime näituse ja Lodjakojas olevate erinevate ruumidega. Vaata pilte.

24. mail külastasid 3.a klassi õpilased Räpina päästekomandot. Meid võtsid vastu päästjad vahetuseülema Volli Rõžovi juhtimisel.

Õpilased kuulasid huviga ja arutlesid päästjatega, missugused on ohtlikud tegevused ja esemed, mille tagajärjel võib tekkida tulekahju. Selle kohta jagasid teadmisi ning tõid näiteid elust Toomas Talumees ja Volli Rõžov.

Koos päästjatega uuriti, miks on vaja kodus kasutada suitsuandurit, kuidas seda tööle panna ning kontrollida selle korrasolekut. Veel vaadati ja selgitati vinguanduri vajalikkust ning tööpõhimõtet.

Põnev oli jälgida, kuidas päästja riietus suitsusukelduja kaitseriietusse. Päästjad selgitasid, kuidas nad peavad põlevas majas koostööd tegema ning kuidas saab suitsu sees leida termokaameraga majast väljapääsu või kannatanuid.

Tutvusime päästeautodega ja saime teada, millised vahendid on päästjatel abiks veepinnalt päästmiseks, autoavariides kannatanute abistamiseks, korteriuste avamiseks ja paljudeks muudeks töödeks.

Koolituse lõpus jagasid päästeametnikud õpilastele töövihikud, et koolis veel oma teadmisi kinnistada ning põnevaid ülesandeid lahendada.

Oli väga põnev ja hariv õppekäik! Vaata pilte.

Õpilasesinduse liikmed  Emma-Elise Talviste, Kaisa Mähar, Romina Diana Jürgenson, Casper Ranne, Daisy Treier ja Heleriin Salve panid huvijuhiga üles näituse parimatest meemidest ja fotodest teemal „Räpina vald- HEA KODU KOHT. Privileeg elada Räpina vallas“.

Publiku lemmikuks valiti Gerlin Reinsoni meem ja Kaisa Pilve foto.

Õpetaja Ene Hainsoo juhendamisel oli võimalik mängida Meribel Lille loovtööna valminud meelelahutuslikku mängu „Räpina vald”.

17. mail käisid 3.a klassi õpilased inimeseõpetuse tunnis Põlvamaa Keskkonnaameti jäätmeteemalises õppeklassis.

Meid võttis vastu Põlva keskkonnahariduse peaspetsialist Mari Kala. Jäätmeteemalises õppetunnis saime teada, mis on jäätmed, kuidas need tekivad ning miks on vajalik jäätmete liigiti kogumine. Õpilased said teada, kuidas jäätmete liigiti kogumisega saab toota uusi tooteid ja säästa keskkonda, hoides kokku energiat ja veekulu.

Tegime praktiliselt läbi jäätmete sorteerimise. Vaatasime filmi, kuidas saab plastpudelitest uusi asju ja isegi riideid toota. Uurisime klassis olevaid näidiseid taaskasutamise kohta. Eriti põnev oli binokulaariga uurida kompostis elavaid organisme, mida palja silmaga ei näe. Kõige lõpuks täitsid õpilased iseseisvalt teadmiste kinnistamiseks töölehe. Õppekäik oli põnev ja hariv.            Vaata pilte.

Õpilastööde näitus

2021. aastal tähistame Räpina valla 30. ja Räpina kihelkonna 385. sünnipäeva.

Räpina Ühisgümnaasium kutsus valla koolide õpilasi pidustusetel kaasa lööma omaloominguliste töödega teemal:

„Räpina vald- HEA KODU KOHT. Privileeg elada Räpina vallas“.

Osaleda sai kolmes kategoorias- fotode, meemide ja sünnipäevatortide valmistamises.

Räpina Ühisgümnaasiumis käsitleti valla ajalugu ja tänapäeva lõimituna mitmetes ainetes: matemaatikas, spordis, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Meemide valmistamiseks tutvusid õpilased kunstitunnis online fototöötlusprogrammiga Photopea, õppisid fotole lisama teksti ning seda enda soovi järgi muutma. Fotode tegijad harjutasid silma ja kätt kena kaadri jäädvustamisega oma kodukohast.

Fotode ja meemide kategoorias osales 110 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast. Sünnipäevatorte valmistasid algklasside õpilased rühmadena. Kokku tehti 21 küpsisetorti, mis koos ära söödi.

Osalesid Räpina Ühisgümnaasiumi, Mehikoorma Põhikooli ja Ruusa Põhikooli õpilased.

Zürii (Meemid: Anu-Cristine Tokko, Aira Meitus, Reet Ladva, Reno Palmik, Reijo Sõukand  Fotod: Krista Sildoja, Margit Mathiesen, Kertu Anni, Angelika Apuhtin, Gerlin Reinson) valis välja parimad.

Fotod: Ander Konsap 7.b (2 tööd), Artur Aruste 5.a; Janika Rõbakova 11. kl; Kaisa Pilv 11. kl; Keili Maran 5.a; Markus Kriiskütt 11. kl; Miriam Metsanurm 6.a; Nele Reinson 7.b; Nikita Põkka 5.a; Raimond Pedosk 6.a; Sofia Žarova 6.a; Martin Sepping 5. kl

Meemid: Uku Johannes Kiik 11.kl; Gerlin Reinson 11.kl; Rauno Purdeots 8.a; Agathe Erik 8.b; Andri Toomasaar 7.b; Kermo Küttmann 8.a; Kevin Salve 7.b; Maia Mähar 8.a; Meribel Lill 8.a; Rainer Preeden 9.b.

Õpilaste töid näeb Räpina hea kodu päeval, 22.mail Räpina Aianduskooli juures oleval noortealal kell 10.00-15.00 ja Räpina keskväljaku suurel ekraanil igal täistunnil kell 10.00- 15.00.

Irmen Nagelmaa,

Räpina Ühisgümnaasiumi

õppekvaliteedi juht

Kolmapäeval, 19. mail käis 3.b klass õppekäigul Räpina päästekomandos, kus ootas meid ees põnev koolitusprogramm. Meid võtsid vastu vahtkonnavanem Marko Põder, Rein Kokmann ja Sten Nestra.

Õpilased jaotati kahte gruppi.

Üks grupp läks magnettahvli juurde, kus püüti panna paika mõned olukorrad, kuidas turvaliselt pääseda tulekahjust. Tutvuti ka suitsuanduri tööga ja uuriti, kuidas töötab tulekustutustekk.

Teine rühm õpilasi tegi tööd piltidega: leida oli vaja ohtlikud olukorrad ning hiljem õiged olukorrad ning mõlemal juhul tuli ka oma valikut põhjendada.

Kui töö rühmades oli lõppenud, tutvustati tuletõrjeautosid ning neis olevat varustust. Meile tehti ka näidisväljakutse. Nägime, millises riietuses peab tuletõrjuja olema, kui läheb tuld kustutama ja kuidas saab ta aimu, et suitsuses ruumis on inimene ning siis tuli kõige põnevam osa: kõik lapsed said proovida kustutamist vahuga. Oi seda lõbu!

Koolitusprogramm lõppes kiidusõnadega päästjate poolt ning meile anti ka koolituse meenutamiseks töövihikud. Vaata pilte.