05. juunil külastasid 6.a ja 6.b klassi õpilased Haanja looduspargis asuvat Vällamäe matkarada, kus Karula rahvuspargi keskuse keskkonnateadlikkuse spetsialist Helen Kivisild viis läbi KIK-i õppeprogrammi “Vällamäe matkaraja pinnamood ja elurikkus”.

 

Kõigepealt tutvustati meile programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ning ohutu liikumise reegleid. Saime ülevaate kaitsealast, tutvusime kaardi abil raja skeemiga ning õpilased määrasid kompassiga oma asukoha.

 

Seejärel asusime 2,2 km pikkusele matkarajale. Õpilased jälgisid kaarti ning määrasid oma asukoha kaardil, vaatlesime ümbrust ning arutlesime elurikkuse tähtsuse üle meie igapäevaelus.

 

Kõige suuremat füüsilist pingutust nõudis tõus Vällamäe tippu: 60 m mööda 40-kraadilist nõlva üles. Tegemist on Eesti kõrgeima künkaga, kui arvestada suhtelist kõrgust ning ühe vanima mandrijää sulamisel moodustunud pinnavormiga. Õpilased pidid eelnevalt mõõtma oma pulssi ning seejärel uuesti tippu jõudes ja tegema järeldused.

 

Vällamäe tipus täitsid õpilased töölehe, kus samakõrgusjoonte abil kanti tabelisse vaatluspunktide kõrgused ja joonistati Vällamäe profiil.

Tagasiteel vaatlesime matkarajal veel majandus- ja loodusmetsa ning arutlesime nende erinevuste üle.

 

Vaatamata rohketele sääskedele oli tore ja päikseline matk ning õpilased pidasid vapralt vastu.

 

07. juunil toimus 6.a ja 6.b klassi ekskursioon Tallinnasse. Külastasime Zookooli programmi raames Tallinna Loomaaeda. Programmi eesmärgiks on tutvuda Eesti metsades elavate loomadega (röövlinnud, ilves, euroopa naarits, must toonekurg, arukuklased) ning vääriselupaiga ja võõrliigi mõistega.

 

 

 

Õpilased liikusid kaardi järgi erinevatesse punktidesse, samal ajal täites töölehte. Lisaks sai vaadata ka kõiki teisi loomi ning külastada ja tutvuda erinevate piirkondade elukooslusi iseloomustavate majadega, näiteks Kagu-Aasia vihmametsad, troopikamaja ja alpinaarium.

 

Pärast hariduslikku programmi külastasime T-1 Tallinn keskuses asuvat Skyparki, kus õpilased said paar tundi batuudi- ja mängualal lõbutseda.

 

Enne tagasisõitu käisime ühiselt Ülemiste keskuses.

 

10. juunil toimus aulas tublimate õpilaste, õpetajate ja kooli töötajate vastuvõtt.

Kohalolijaid tervitasid kättpidi direktori kohusetäitja Maie Oper ja õppekvaliteedi juht Irmen Nagelmaa.

 

Üllatuskülaliseks oli Koit Toome, kes suure aplausi ja kilgete saatel vastu võeti.

 

Ta rääkis humoorikalt oma elust ja tegemistest, vastas õpilaste küsimustele ning esitas oma parimaid laule, mida õpilased said ka kaasa laulda.

 

7. ja 10. juunil esinesid 10. klassi õpilased 1.-8. ja 11. klassi õpilastele näidenditega „Nukitsamees” ja „Vigased pruudid”.

 

Aitäh kõigile õpilastele!

 

3. juunil tuli 1. klasside õpilastele külla Räpina päästekomando meeskond, kes viis läbi veeohutuse koolituse.

 

Õpilastega arutati, millised ohtlikud olukorrad võivad tekkida veekogu ääres, vee peal ja vees. Koos arutleti läbi, kuidas sellistes olukordades käituda ja abi kutsuda.

 

Õpilased said selga proovida päästevesti ja visata päästerõngast.

Aitäh päästetöötajatele!

 

8. juunil toimus laulukonkursi “Koolilaul 2024” finaal, kuhu pääsemiseks pidid lauljad läbima tiheda eelvooru. Kõik solistid esindasid konkursil üldhariduslikku kooli, kus nad õpivad.

Lauljaid hindas 7-liikmeline žürii koosseisus: Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Kaarel Orumägi, Toomas Voll, Rasmus Kull, Irena Bormann-Eskor, Kristin Põder. Meie kooli esindasid 1.–5. klassi arvestuses:

Karl-Markkus Rebane – I koht, konkursi laureaadi tiitel, 1.–5. klassi publikulemmik, eripreemia (esineb 12. augustil Euroopa kultuuripealinn Tartu noorteprogrammi raames toimuval kontserdil);

Arhanna Sandra Arbma – I koht, konkursi laureaadi tiitel, eripreemia (esineb 12. augustil Euroopa kultuuripealinn Tartu noorteprogrammi raames toimuval kontserdil);

Elizabeth Randma – II koht.

 

Suur tänu lauljate juhendajale Margot Suurele ja kontsertmeister Jürgen Järvpõllule. Täname üheskoos ka kõiki konkursi korraldajaid!

V Kagu-Eesti tantsupeo idee autor ning selle peo lavastaja Andre Laine kirjutas oma pai tegemise pöördumises kõikide osalejate poole:

 

„Armas juhendaja ja tantsija!

V Kagu-Eesti tantsupidu “Minu südames” on lõppenud ja hinges on tõeliselt hingematvalt mõnus tunne. 2012. aastal sai pidu loodud eesmärgiga, et kõik nelja maakonna tantsijad tunneksid üheskoos peost rõõmu, kus kõik soovijad pääseksid väljakule olenemata paaride arvust, kus kõik tantsijad kannaksid meie piirkonna rahvariideid, kus peol on repertuaar innovatiivne ning publikule ja tantsijale meelepärane, kus oluline on emotsioon ja tantsijal silm säraks. Nüüd võin käsi südamel öelda, et oleme selle saavutanud ja tänan kõiki inimesi, kes on sellele kaasa aidanud. /…/

Ja muidugi kõige suurem tänu läheb meie tantsijatele, kes suudavad päikselises kuumuses ja tolmus jätkuvalt maksimumi anda.

See kõik on imetlusväärne ja ma olen nii uhke oma rahva üle. Me kõik üheskoos moodustame selle peo ja loodan, et Teie südamed on täidetud armastusega tantsimise vastu. /…/ V Kagu-Eesti tantsupidu “Minu südames” video.

Meie koolist osales tantsupeo protsessis juhendaja Heleri Kruusamägi eestvedamisel neiduderühm Patsikud. Proovid, kaks etendust, tubli annus päikesekuuma – kokku rohkesti imelisi hetki koostantsimisest, üheshingamisest.

 

Aitäh teile, Reio ja Remi, et neidude esinemist armsasti ilmestasite!

Aitäh kõikide patsikute tegemiste toetajatele kodudes!

Armsad lõpetajad patsikud, tants kestma jääb, sest teid kord nõnda ju loodi. Foto: Arved Breidaks, Andres Treial, Videovanad OÜ

 

 

Ajavahemikus 20.–24. mai toimus kevadine üle-eestiline õuesõppenädal, mis osutus Eesti koolide seas väga populaarseks. On suur rõõm, et seekordsele õuesõppenädalale registreeruti 253 korral, sh 167 erinevast õppeasutusest üle Eesti.

 

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilased õppisid õues avastades uut. Kõige aktiivsemad õuetunnid olid 3.b klassil. Matemaatikatunnis oli vaja õues peast arvutada. Staadioniringil veeretati täringut, arv pandi kirja ning seejärel liideti summa kokku.

 

 

Veel mängiti õues pärlimängu ja korrati võõrsõnu, hiljem tehti sama teema kohta ristsõna ning lõpuks said kõik koos sõnu lugeda. Õuetunnis kasutati tahvelarvuteid, millega tehti pilte ja koostati kollaaž. Kollaaži tegemiseks kasutati programmi Fotor. Eesti keele tunnis oli kooli hoovi peidetud keskused, mis tuli üles leida ja täita seal erinevaid harjutusi. Tunni teemaks oli  „H sõna alguses“.

 

 

 

 

5.v, 7.c, 8.c ja 7. klassi kunstitunnis vaadeldi linna keskväljakul olevat ja toimuvat, püüdes leida tähenduslikku või domineerivat ja pilku püüdvat.

 

 

 

 

 

 

 

6. klassi loodusõpetus toimus Võhandu jõe ääres, kus toimus vee selgrootute püüdmine, kirjeldamine ja määramine keskkonnahariduse programmi raames. Olid põnevust ja õhinat täis tunnid.

 

 

 

 

 

 

 

3.a klassi loodusõpetuse tund toimus aianduskooli pargis, lilleaias ja kasvuhoonetes. Äppide Google Lens ja FLORA Incognita abil tuvastati taimi. Saadi palju uusi teadmisi ning rohkelt silmailu.

 

 

 

 

 

 

 

2. a klass harjutas kooliõues etteütlust jooksuga.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5. klassid lõid oma joonistustega positiivset meeleolu tänavaruumi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õuesõppenädal lisas koolipäevadesse õpi- ja liikumisrõõmu.

Aitäh õpetajatele ja õpilastele!

Maikuu jooksul toimus õues kaks erinevat keskkonnaharidusega seotud tundi.

 

7. ja 8. mail külastasime 6.a ja 6.b klassi õpilastega Räpina jäätmejaama, kus õpilased tutvusid õpetaja poolt koostatud töölehe abil erinevate konteinerite ja kogumispunktidega. Tänu Karin Rämsonile, kes meid lahkesti seal vastu võttis, saime teada, milliste jäätmete eest peavad inimesed tasuma ning mis tingimustel ja milliseid jäätmeid saavad Räpina valla elanikud tasuta ära anda. Lisaks oli õpilaste ülesandeks paigutada õpetaja poolt kaasa võetud erinevat liiki jäätmetega kotisisu õigetesse konteineritesse.

 

13. ja 28. mail kohtusime 6.a ja 6.b klassi õpilastega Võhandu jõe ääres meile juba tuttava keskkonnahariduse spetsialisti Mari Kalaga, kes viis läbi keskkonnahariduse programmi „Vee selgrootud“. Õpilased said ülevaate ja kordasid erinevate selgrootute rühmasid ning nende tunnuseid läbi bingomängu. Kõige põnevamaks osaks osutus ise Võhandu jõest kahvade abil erinevate selgrootute püüdmine. Püütud selgrootute määramine erinevate määrajate abil ei osutunudki alati kõige lihtsamaks ülesandeks. Sellest hoolimata olid õpilased töökad ning rõõmsad ja selliste õppetegevustega rahul. Vaata pilte.

17.05–19.05 toimus Vanaõue puhkekeskuses Viljandimaal vabariiklik bioloogiaolümpiaad. Meie koolist oli kutsutud lõppvooru varasema piirkondliku vooru väga heade tulemuste põhjal 6.a klassi õpilane Marie Jürgen.

 

Bioloogiaolümpiaad kestab mitu päeva. See algab Tartu Ahhaa keskusest, kus kõik üle vabariigi kutsutud õpilased kogenevad ning seejärel viiakse õpilased bussidega olümpiaadi toimumise sihtkohta.

 

Õpilased peavad lahendama klassidepõhiselt teooriavooru ülesanded ning kaks kabinetivooru: botaanika ja zooloogia praktilised ülesanded.

 

Botaanika kabinetivoorus oli vaja osata vahet teha sammaldel ja samblikel, tunda ära taimi okste või varte järgi, teada erinevaid elukooslusi, osata kasutada määrajat jne.

 

Zooloogia kabinetivoorus pidi määrajaga määrama kahte karpi, väljaheidete ja jälgede järgi kolme looma, tundma putukaid ja kalu ning teadma nende elupaiku. Lisaks oskama ära määrata linde linnulaulu järgi.

 

Kolme päeva sisse mahub lisaks võistlusülesannetele mitmeid õppekäike ja põnevaid loenguid ning tegevusi. Näiteks botaanikaga seotud õppekäigul uuriti erinevaid pajusid, õpiti vahet tegema hall- ja sanglepal ning jalakal ja sarapuul. Zooloogiaga seotud õppekäigul uuriti selgrootuid nii maalt kui ka veest. Lähemalt uuriti kuklaste pesa ja räägiti palju huvitavat nende kohta. Väga põnev oli ka polümeersavi töötuba, matk Hüpassaares ning loeng bioenergeetikast.

 

Marie saavutas kokkuvõttes 6. klasside seas tubli 8. koha, kuid eriline kiitus ja tunnustus botaanika kabinetivooru III koha eest.

 

Mariel on väga head teadmised ning huvi looduse vastu, arvestades, et bioloogiaõpingutega alustab Marie alles järgmisel aastal.