Neljapäeval, 7. novembril seadsid 5.a klassi õpilased sammud Räpina vallamaja poole, et kohtuda vallavanem Enel Liiniga.

Vallavanem rääkis, milliseid ülesandeid tuleb vallavanemal täita ja kes teda selles aitavad. Õpilased said teada, kuidas vald toetab ettevõtlust ja ettevõtjaid ning kust saab vald rahalised ressursid ja millele need kuluvad. Õpilased esitasid vallavanemale küsimusi neid huvitavatel teemadel.

Täname Räpina vallavanemat Enel Liini, et ta leidis oma päevakavas aega õpilastega kohtumiseks.

Teisipäeval, 5. novembril said 7.a klassi õpilased võimaluse osaleda projektis „Peakokk kooli“, mille eesmärgiks on avardada õpilaste silmaringi ja tutvustada koka ametit.

Taaskord tuli meile külla peakokk Evelin Esajas, kes on õppinud meie koolis üheksa aastat. Evelin rääkis, kuidas temast sai kokk ja millised on selle töö juures väga olulised oskused. Samuti rääkis ta, miks on oluline külmkapis ladustada toiduained rühmiti.

Õpilased jagati kolme rühma ja iga rühm sai loosi teel valida valmistatava toidu. Kui retsept käes, siis tuli valida endale vajaminevad toiduained. See tekitas õpilastes elavust, sest nii mõnedki toiduained olid võõrad. Kui toiduained valitud, tuli tutvuda toidu valmistamise tehnoloogiaga, seejärel algas toitude valmistamine. Kõik vajaminevad toiduained rahastati antud projekti raames.

Toitude valmistamine meenutas tõeliselt suurköögi tegevust, mille juhendamisega sai Evelin edukalt hakkama. Lisaks toidu valmistamisele, pidi jooksvalt korras hoidma oma töökohta ja pesema nõusid. Kuigi toidud olid õpilaste tundmatud, siis said nad nende valmistamisega edukalt hakkama.

Enne laua katmist tutvustas Evelin restoranis käitumise reegleid ja rääkis, kuidas on õige toitu serveerida ja lauale nõusid asetada. Iga meeskond serveeris oma valmistatud toidu. Söömise ajal arutleti õpitu üle, et mida uut saadi teada ja mida võiks teisiti teha.

Menüüs oli eelroaks soe köögiviljasalat kanaga, pearoaks metsaseene ramen supp ja desserdiks kaneelisaiad. Prooviti kõiki toite. Õpilastele meeldisid eelroog ja dessert, kuid supp maitses vähestele. Evelin kinkis koolile koos pühendusega oma peakoka põlle.

Täname Evelini selle toreda kogemuse eest!

Reedel, 1. novembril toimus liiklusohutusalane koolitus 9.a klassile. Koolituse ilmestamiseks kasutati slaide ja videofilme. Filmis nähtu analüüsimiseks kasutati meeskonnatööd ja tehti ka mõned praktilised ülesanded.

Koolitaja rõhutas, et õpilased peaksid julgemalt pöörama tähelepanu kaasliiklejate ohutule käitumisele. Näiteks mitte lubama rooli minna alkoholi tarbinud inimesel. Õpetati õigesti kasutama turvavööd. Koolitus oli huvitav ja rikastas õpilaste teadmisi ohutuks liiklemiseks.

Aitäh koolitaja Kadri Kattaile!

Reedel, 04. oktoobril külastas 9.a klass KIK-i projekti raames Vapramäe loodusmaja. Lektor Inga Tennokese tutvustas õpilaste kõigepealt päevakava ja seejärel slaidiprogrammi abil inimese füsioloogiat.

Kui teooriaosa oli läbitud, siis jagati õpilased gruppidesse. Esmalt tuli leida üles oma pulss ja saada teada löögisagedus ühes minutis. Samuti mõõdeti vererõhku.

Õpilased said teada, et miks on vererõhu mõõtmisel kaks näitu ja millest need tulevad. Edasi tegid õpilased erinevaid katseid ja seejärel mõõdeti vererõhku või pulsisagedust ning võrreldi rahuloleku vererõhu või pulsisageduse näiduga. Õpilastele tuli suureks üllatuseks, et pärast naermist oli vererõhk madalam kui puhkeolekus.

8.a klass külastas 1. veebruaril KIK-i programmi raames Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeprogrammi „Igavesti vihmane suvi ehk kes jääb ellu vihmametsas. Loodusvööndid ja kohastumised 3“. Õpilased said tutvuda vihmametsas ja kuumakõrbetes valitsevate tingimustega, seal kasvavate taimedega ja nende kohastumustega. Kasvuhoonetes vaadeldi ja analüüsiti ümbritsevat keskkonda ja taimedel tekkinud kohastumusi antud loodusvööndis ellu jäämiseks. Tutvuti vihmametsadele iseloomulike liaanide (nt monstera, kannatuslill) ja epifüütidega (nt troopilised orhideed) ning kuumakõrbes kasvavate sukulentidega (nt erinevad kaktused).

Väljasõidu lõpetasime Kultuuriranitsa toetusel kinos Apollo filmiga „Wonka“.

Kohtumine toimus 5. klassidele majandusõpetuse tunni raames reedel, 15. detsembril. Kohtumise teemaks oli ettevõtja kohustused töötajate, klientide ja kohaliku kogukonna ees. Ettevõtja esmane kohustus on tagada töötajatele töö ja vastavalt kokkuleppele selle töö eest tasu ning vajaduse korral ka kaitsevahendid ja spetsiaalsed tööriided. Oluline on ka tagada hea töökeskkond ja töötajate koolitamine. Klient ootab ettevõtjalt kokkulepetest kinnipidamist, kvaliteetset toodangut ja avatud suhtlemist. Kohalikku kogukonda toetab ettevõte maksude näol.

Eraisikuna organiseerib ja sponsoreerib Toomas Heering mitmeid kogukonna sündmusi ning on aktiivne volikogu liige.

Täname Toomas Heeringut sisuka kohtumise eest!

Villatoode OÜ juhatuse liige Sander Veskimeister külastas reedel, 8. detsembril 5. klasside majandusõpetuse tunde. Teemaks oli ettevõtte rajamine ja tootearendus.

Õpilastel oli võimalus kaasa rääkida ja arutleda, kuidas rajada ettevõtet siis, kui kõiki vajalikke ressursse ei ole.

Sander Veskimeister rääkis ka kaubamärki MÄÄ kandvatest innovaatilistest ja ökoloogilistest lambavillast tehtud toodetest. Tema juttu ilmestasid slaidid ja tootenäidised.

Täname Sander Veskimeistrit huvitava ja sisuka vestluse eest.

19. oktoobril külastas Räpina ÜG-d Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projekti „Meister kooli“ raames seto kunstnik ja ehtemeister Evar Riitsaar. Kunstnikuna on Evar Riitsaar maalinud tahvelmaale, kujundanud raamatuid ja restaureerinud hooneid. Ta peab Obinitsas galeriid Hal’as Kunn. Riitsaar kuulub ansamblisse Lõkõriq ja on esinenud koos seto meeskooriga Liinatśuraq. Seto kuningriigipäeval on ta valitud kolmel korral Setomaa ülemsootskaks.

Meistriklassis räägiti Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eesmärkidest ja tegemistest ning tutvustati tunnustatud Eesti Käsitöö märki. Õpilased said vaadata filmi hõbedast sõle valmistamisest ja seto kultuurist.

Meistriga kohtumise huvitamaks osaks oli praktiline tegevus, kus õpilased said oma T-särke pakutrükiga omanäoliseks kujundada. Meistriklass lõpetati ühise seto lauluga.

Täname Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu ning Evar Riitsaart hariva ja huvitava kohtumise eest.

Reedel, 13. oktoobril said 8.a klassi õpilased teaduskeskuses AHHAA vaadata ja proovida erinevaid eksponaate, katsetada oma võimete ja julguse piire. Elevust pakkus sisenemine AHHAA meeltelabürinti, kus ainulaadses hämardatud keskkonnas võimendati tajusid, iga kogemus oli õpilaste jaoks eraldi elamus.

5.a ja 5.b klassi tüdrukute õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega (umbes 130-aaastased) Süvahavva villavabrik-muuseumisse, mis asub vanas Viia veskikohas Võhandu jõe kaldal, toimus 25. septembril.

Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis villavabriku ajaloost. Et villast saaks kliendi jaoks tokkides lõng, tuleb läbida 7 tööprotsessi.

Esimene protsess on pestud villast prahi eemaldamine, milleks kasutatakse masinat, mida kutsutakse villahundiks. Edasi toimub villa kraasimine, milleks kasutatakse villakraasi. Sellest masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Järgmine protsess on villavaibast heide tegemine, milleks kasutatakse heidemasinat. Järgmine protsess on heidest ühekordse lõnga valmistamine, milleks kasutatakse ketrusmasinat, mis oli kõige põnevam ja tekitas väga tugevat müra. Kuna ketrusmasin asub teisel korrusel, siis kasutatakse heidepoolide transportimiseks spetsiaalset lifti. Ketrusmasinaga töötamine nõuab jõudu ja tähelepanu. Sellel saab korraga kedrata 126 pooli ühekordset lõnga. Mitmekordse lõnga saamiseks kasutatakse korrutusmasinat. Kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid tokkideks.

Tüdrukud said ka ise mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev.

Suured tänud Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest.