Eesti keele tundides koostasid 6.a klassi õpilased rühmatöödena PowerPoint esitlused interneti turvalisusest ning selle põhjal Kahhoot! online-mängu.

5. juunil käisid 6.a klassi õpilased 1.b, 2.a, 3.a, 3.v ning 4.a klassi õpilastele oma teadmisi ja kogemusi jagamas, esitledes enda tehtud töid. Algklasside õpilased kuulasid huviga, esitasid küsimusi ning tõid näiteid enda kogemustest.

Seejärel mängiti Kahhoot´is koostatud mängu interneti ohtudest.

Kuuendikud arendasid oma digipädevust ja esinemisoskust ning algklassiõpilased värskendasid teadmisi internetiohutusest.

Suur aitäh kuulajatele ja 6.a klassi õpilastele! Vaata pilte.

Aitäh teile, et võtsite osa üle-eestilisest õuesõppenädalast, mis toimus ajavahemikus 20.–24. mai 2024. Oleme väga tänulikud, et aitate tuua iga õpilase ja ka enda koolipäeva vaheldust, põnevust ja liikumisrõõmu!

Kevadperioodil kutsus Liikuma Kutsuv Kool tunde tegema õues. Õues õppimine muudab koolipäeva põnevamaks, paneb õpilased liikuma ja toetab omavahelist suhtlust ning kindlasti on õpilaste jaoks lõbus.

3.b klass võttis sellest nädalast osa ning igal päeval oli asja koolihoovi, et koos midagi põnevat teha. Koolihoovist otsiti lugemispala kohta käivaid küsimusi ning vastati neid õpetajale, informaatikatunnis tehti tahvelarvutitega õues pilte ning õpilased monteerisid need fotokollaažiks; mängiti pärlimängu, et korrata võõrsõnu; tehti loodusvaatlusi ja kanti andmeid tabelisse, õues valmisid ka kaunid võililletrükis pildid.

Nädal enne suvevaheaega külastasid 4.a ja 5.b klassi õpilased Kultuuriranitsa projekti raames Eesti Rahva Muuseumi. Enamus õpilasi polnud varem Ermis käinud ning said nüüd tutvust teha Eesti suurima ja arvatavasti kuulsaima muuseumiga.

Kuna muuseumis on mitu püsinäitust ja erinevaid vahetuvaid näitusi, oli kõigil avastamisrõõmu kuhjaga. Õpilased said tutvuda Eesti ajaloo ja kultuuriga infotahvlite ning paljude eksponaatide kõrval olevate interaktiivsete tahvlite abil. Aeg kulus kiiresti ja sama kiiresti ammutasid õpilased ka uusi teadmisi.

10. mail toimus koolis algklasside kevadkontsert. Kontserdil esinesid 1. klasside ansambel ning 1. klasside tüdrukute- ja poistekoor; 2.a klassi lauljad ja tantsijad; 1.b, 2.a, 3.a klassi rahvatantsijad ja tantsurühm „Tantsutirtsud“; 3.a, 4.a, ja 6. klassi ansambel, mudilaskoor ja poistekoor; solistid Grettel Talv, Maribel Kütmann ja Elizabeth Randma; lõõtspillil mängis Joel Varik. 2.a klass esitas näidendi „Siili keedupott“.

Kontserti juhatas Karl-Markkus Rebane. Kooli kooride ühislauluna kõlas „No kos to iphone jäi?“, mis sai publiku poolt väga sooja vastuvõtu.

Aitäh kõikidele esinejatele! Aitäh Marika Arukülale, Anu Silmale, Hele Aiale, Merle Kinglale, Margit Mathiesenile, Külliki Arjokessele ja Tiina Kadarbikule õpilaste juhendamise eest!

Täname ka kuulajaid ja vaatajaid, kes esinejatele kaasa elasid ja oma aplausiga julgustasid ning tänasid. Vaata pilte.

11. juunil külastasid 2.a klassi õpilased Cantervilla lossi ja sealset mängumaad.

Mõisahärra tutvustas meile lossi hoonetekompleksi ja rääkis, kus ja kuidas vanasti mõisarahvas elas.

Uurisime Cantervilla mõisa uhket lossi, külastasime aita, viinakoda, tõllakuuri. Igas hoones oli väljapanekuid vana aja kohta ning õpilased said testida enda erinevaid oskusi. Suurt elevust tekitas garderoob, kus lapsed said selga proovida põnevaid riideid ja kostüüme.

Mõiskompleksi juurde kuulub ka mängumaa. Õpilased lustisid labürindis, batuudil, seiklusrajal, harjutasid täpsust, mängisid „Tuletõrjumisemängu“ ning sõitsid parvega. Mitmed lustimiskohad jäid veel katsetamata ja mõned lapsed lubasid koos perega mängumaale tagasi tulla.

Ekskursioon oli hariv, põnev ja seiklusrikas.

Suur tänu Cantervilla pererahvale! Aitäh Mia emale ja Valeria õele kaasa tulemast! Vaata pilte.

04. juunil külastasid väikeklasside õpilased, õpetajad ja tugispetsialistid Cantervilla mängumaad. Meid võttis vastu ajastukohastes rõivastes mõisahärra. Külastus algas Cantervilla lossiga tutvumisest. Mõisahärra rääkis, kuidas vanasti mõisas elati, näitas erinevaid ruume ja esemeid. Oli, mida imetleda: kaunid ruumid, imeilus vanaaegne mööbel ja eriti huvitav oli salakäik, mida mõisaelanikud kasutasid vaenlase eest põgenemiseks. Ka meie väljusime selle käigu kaudu ja andis alles imestada, kuhu olime välja jõudnud.

Edasi liikusime mängumaale, kus oli erinevaid väljapanekuid mõisas toimunud tegevustega tutvumiseks. Paljude lemmikuks kujunes pime labürint, kus kollitasid erinevad tegelased ja kõikuvad astmed. Kiljumist oli piisavalt.

Ait-kuivati muuseumis olid põnevad mängud ja tegevused nii lastele kui ka täiskasvanutele. Hoone teisel korrusel on jahisimulaator. Jahil käimine oli vanasti mõisnike privileeg, talupojad seda teha ei tohtinud. Jahimängus sihitakse laserkiirega ekraanile ilmuvaid loomi. Laste hulgas oli hästi populaarne ka „Hobuste võiduajamine“. Siin sai hobuste võiduajamist mängida ilma loomadeta. Mängus on kolm rada, kelle „hobune“ esimesena lõppu jõuab , see on võitnud. Sellel korrusel oli võimalus ehitada klotsidest uhkeid torne ning losse. Mängus „Pallisõda“ sai proovile panna oma osavuse ja võistelda ühe minuti jooksul pallimängus.

Seejärel oli aeg keha kinnitada. Grillmeistritena olid õpetajad Airene ja Egne küpsetanud suure kausitäie vorste ning katnud laua muu hea ja paremaga. Kõhud täidetud, liikusime edasi uute huvitavate atraktsioonide juurde.

Põnevust pakkusid tegevused tiigi ääres. Kiikuv „Wrangeli laev“ võtab igas vanuses külastajal kõhust õõnsaks. Kui tugevasti lükata, võtab see laev korraliku hoo sisse. Laevale pääses üle uhke silla. Mõisa ajal, kui teed ja sõiduvahendid olid viletsad, oli veetee kõige parem kauba transportimise võimalus. Tore oli parvetada ühelt tiigikaldalt teisele ja vaadata, kui palju on jaksu ja kui kiiresti suudetakse parvetada teisele kaldale.

Tiigi kaldal oli vahva “Tuletõrjemäng”. Vanasti läks palju mõisaid erinevatel põhjustel põlema. Tuletõrjemängus said lapsed mõõtu võtta, kes on parim kustutaja. Masin luges kustutamisele kulunud aega ja punkte. Mängu kõrval oli vana hobuvanker ja veekustutuspump, millega mõisaajal tulekahjusid kustutati.

Need, kes julgesid ennast proovile panna, said ronimisväljakul ületada 5 m kõrgusel asuva rippsilla. Jõudes suurele vaateplatvormile, võis imetleda suurepärast vaadet järvele ja mängumaale.

Autodega tahtsid kõik lapsed ise sõita. Nii tekkis autodroomi värava taha järjekord.

Vaatamist, kaasalöömist ja enda proovile panekut täis päev Cantervillas möödus kiiresti ning oli aeg asuda koduteele. Nii mõnelgi lapsel tekkis soov siia koos perega veelkord tagasi tulla.

Teisipäeval, 11. juunil seadsid 1.a, 1.v, 3.t, 5.c, 5.t ja 6.t klassi õpilased sammud Juhani Puukooli suunas. Pooletunnine teekond viis läbi kauni Räpina.

Puukoolis võttis meid lahkesti vastu Julia, kes tutvustas lastele, kuidas taimi kasvatatakse.

Kõigepealt vaatasime laboris klaaspurkides želeerivas aines aretatavaid imeväikseid taimi. Seejärel suundusime kasvuhoonesse, mis oli täis õitsvaid lilli. Julia näitas, kuidas pannakse mulda pistikuid. Saime jälgida ka tööd potistamismasina juures. Lapsed said vastuse oma küsimustele puukoolis kasvatatavate taimede kohta ja õpetajad soovitusi koduse taimekasvatuse vallas.

Tagasiteel vaatasime Räpina Aianduskooli lillepeenrail kasvavaid suvelilli. Huvitavad olid erinevatelt kontinentidelt pärit taimede peenrad. Aianduskooli pargis pidasime pikniku ning tegime jalutuskäigu „musitempli“ ja „energiapuu“ juurde.

05. juunil külastasid 6.a ja 6.b klassi õpilased Haanja looduspargis asuvat Vällamäe matkarada, kus Karula rahvuspargi keskuse keskkonnateadlikkuse spetsialist Helen Kivisild viis läbi KIK-i õppeprogrammi “Vällamäe matkaraja pinnamood ja elurikkus”.

Kõigepealt tutvustati meile programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid ning ohutu liikumise reegleid. Saime ülevaate kaitsealast, tutvusime kaardi abil raja skeemiga ning õpilased määrasid kompassiga oma asukoha.

Seejärel asusime 2,2 km pikkusele matkarajale. Õpilased jälgisid kaarti ning määrasid oma asukoha kaardil, vaatlesime ümbrust ning arutlesime elurikkuse tähtsuse üle meie igapäevaelus.

Kõige suuremat füüsilist pingutust nõudis tõus Vällamäe tippu: 60 m mööda 40-kraadilist nõlva üles. Tegemist on Eesti kõrgeima künkaga, kui arvestada suhtelist kõrgust ning ühe vanima mandrijää sulamisel moodustunud pinnavormiga. Õpilased pidid eelnevalt mõõtma oma pulssi ning seejärel uuesti tippu jõudes ja tegema järeldused.

Vällamäe tipus täitsid õpilased töölehe, kus samakõrgusjoonte abil kanti tabelisse vaatluspunktide kõrgused ja joonistati Vällamäe profiil.

Tagasiteel vaatlesime matkarajal veel majandus- ja loodusmetsa ning arutlesime nende erinevuste üle.

Vaatamata rohketele sääskedele oli tore ja päikseline matk ning õpilased pidasid vapralt vastu.

07. juunil toimus 6.a ja 6.b klassi ekskursioon Tallinnasse. Külastasime Zookooli programmi raames Tallinna Loomaaeda. Programmi eesmärgiks on tutvuda Eesti metsades elavate loomadega (röövlinnud, ilves, euroopa naarits, must toonekurg, arukuklased) ning vääriselupaiga ja võõrliigi mõistega.

Õpilased liikusid kaardi järgi erinevatesse punktidesse, samal ajal täites töölehte. Lisaks sai vaadata ka kõiki teisi loomi ning külastada ja tutvuda erinevate piirkondade elukooslusi iseloomustavate majadega, näiteks Kagu-Aasia vihmametsad, troopikamaja ja alpinaarium.

Pärast hariduslikku programmi külastasime T-1 Tallinn keskuses asuvat Skyparki, kus õpilased said paar tundi batuudi- ja mängualal lõbutseda.

Enne tagasisõitu käisime ühiselt Ülemiste keskuses.

10. juunil toimus aulas tublimate õpilaste, õpetajate ja kooli töötajate vastuvõtt.

Kohalolijaid tervitasid kättpidi direktori kohusetäitja Maie Oper ja õppekvaliteedi juht Irmen Nagelmaa.

Üllatuskülaliseks oli Koit Toome, kes suure aplausi ja kilgete saatel vastu võeti.

Ta rääkis humoorikalt oma elust ja tegemistest, vastas õpilaste küsimustele ning esitas oma parimaid laule, mida õpilased said ka kaasa laulda.