Tuntud lastekirjaniku Venda Sõelsepa luuletus “Rõõmus supp” inspireeris I kooliastme õpetajaid köögiviljanädalat korraldama. Nagu üks värviline köögiviljasupp sai erinevate tegevuste poolest kirju novembrikuu kolmas nädal, mil toimuski algklasside teemanädal “Köögiviljad”.

Nädal algas tegevuskeskustega, kuhu õpetajad olid ette valmistanud temaatilised õpiülesanded: mõistatused ja ristsõna, praktilised ülesanded meeltele, lauamängud ja pusled, Kuldvillak, muusikaline tegevus ja tants, karaoke, funktsionaalne lugemine.

Köögiviljateema oli põimitud kogu nädala õpitegevustesse: valmisid joonistused ja meisterdused, inglise keele tunnis vaadati keeleõppe videoid, mille abil õpiti uusi sõnu. 4. klassi õpilased kirjutasid köögiviljast ingliskeelse teabelehe, muusikatundides lauldi köögiviljadest ning mängiti mänge. Koostöös raamatukoguga toimus raamatukogutund, kus õpilased tutvusid nädalateemaliste luuletuste ja juttudega ning said neid üksteisele ette lugeda. Parajat elevust tekitas koolisöökla menüüs oleva köögiviljasupi koostise tuvastamine: tuli välja, et kümneköögivilja supi sees oli köögivilju kõvasti rohkem. Kiitus 2.a ja 3.a klassile ning 4.a tüdrukutele, kes supikoostist eriti hoolega uurisid. Aitäh õpetajad Irmen, Maie, Kristi T., Egne, Külliki ning Annika ja Tiiu, et üleskutses osalesite!

Nädal lõppes mitmes klassis üsna pidulikult, kus koduste abiga sai kaetud rikkalik suupistelaud. Kaasa toodi erinevaid hoidiseid, tooreid köögivilju krõmpsutamiseks ning erinevaid küpsetisi, milles koostises võis vaid õrnalt köögivilju aimata. Väga maitsvad olid porgandimuffinid, porgandikeeks, kõrvitsaküpsised ja punapeedi-sokolaadi kook. Vaata pilte.

27. septembril külastas 3.a klass Tartu Ülikooli loodusmuuseumi. Osalesime KIK-i õppeprogrammis “Põnev loomariik – vaatleme ja uurime”.

Õppetöö toimus muuseumi klassiruumis. Õpilased lahendasid erinevatel teemadel uurimis- ja vaatlusülesandeid: liikide määramine piltide, nahkade, sarvede, teokarpide ja tegevusjälgede (näritud käbid, pähklid, puukoored) järgi; mikroskoobiga uuriti liblikat ja vapsikut; skeemide ja mudelite abil õpiti konna, lepatriinu ja liblika arengut. Ülesanneteks olid erinevate objektide nimesiltide ja kirjelduste vastuseks rühmitamine ja järjestamine. Tegevus toimus paarides ja kokku tuli läbida 12 tegevuskeskust.

Pärast tegusat õppetööd said õpilased lähemalt tuttavaks klassi elavnurga asukatega. Silitati küülikut, suuri prussakaid ja julgemad said isegi maole pai teha.

Õppepäev lõppes loodusmuuseumi näitusesaalide külastusega. Enne kojusõitu osteti muuseumi müügiletist kaasa suveniire, harivaid õppemänge ning uurimis- ja meisterdamiskomplekte.
Vaata pilte.

Septembri kolmas nädal oli algklassides marjanädal. Kogu nädala õppetundidesse lõimisid õpetajad marjateema. Õpilased koostasid ise ja lahendasid marjateemalisi matemaatilisi jutukesi ja ülesandeid, lugesid ja kirjutasid temaatilisi tekste, kunsti- ja tööõpetuse tundides valmisid loovtööd, lauldi sellest, kuidas mardikas kord marjul käis.

Tegevused olid ea- ja jõukohased: kui 1. klass vaatas marju tutvustavaid esitlusi, siis 3. ja 4. klassi õpilased koostasid informaatikatunnis ise esitlusi. Ka viktoriin toimus eraldi: 1.–2. klassile oli koostatud küsimused söödavate ja mürgiste marjade kohta, 3.–4. klassil oli teemaks “Marjade tervendavad omadused” ning viktoriiniküsimused olid esitatud QR-koodidena.

Teemanädalate üks eesmärk on olnud õpilastele kohalike ettevõtjate ja asutuste tutvustamine. Marjanädalal võttis huvilisi lahkelt vastu Figuraata OÜ. Õpilastele tutvustati ettevõtte ajalugu ja tänapäeva tegemisi.

3.a ja 3.b klass tegid ringkäigu ka aianduskooli õppemajandi aias. Nägime, kuidas kasvavad sõstrad, vaarikad, mustikad, astelpajud ja viinamarjad.

Üleskutsele tuua näitusele marjadekooriga kodutarbeid reageerisid lisaks õpilastele ka õpetajad. Näitusele jõudsid marjapildiga kaunistatud nõud, kodutekstiil, kirjatarbed, maiustused, karbid ja korvid.

Nädala kokkuvõttena korraldasid klassid marjahoidiste ja -küpsetiste degusteerimisi ja maiustamisi.

Aitäh kodustele, kes nädala tegemistes kaasa lõid ning meie tegevusi toetasid. Vaata pilte.

Lasteraamatukogu kutsus õpilasi 15. septembril liiklusviktoriini lahendama. Transpordiameti koostatud küsimustik sisaldas küsimusi, mis olid seotud vajaliku jalgratta varustuse, helkuri kandmise ning tänaval ja ühissõidukis käitumisega. Õpilased said vastata valikutest õigeid väiteid valides, pilte täiendades ning avatud küsimustele ise vastuseid leides.

Liiklusviktoriini lahendasid 2.a ja 3.a klass ja mõned 4.a klassi õpilased. Keerulisemaks osutusid küsimused tõukerattaga sõitmise reeglite kohta, lihtsamad olid küsimused jalgratta varustuse ja helkuri kohta.

Kõik osalejad said lahendamise eest tänukirja ja kingituse.

8. september on UNESCO rahvusvaheline kirjaoskuse päev. Selle tähistamiseks algatati Soomes 2019. aastal ReadHour, mille eesmärgiks on propageerida lugemist laste ja noorte hulgas. Lugemistind toimus Eestis sellel aastal kolmandat korda.

3.a klass käis lugemistunnis lasteraamatukogus. Eelnevalt olid huvipakkuvad raamatud laudadele välja pandud, aga mitmed õpilased võtsid kodust poolelioleva või alles lugemist ootava teose kaasa.

Õpilastele meeldis võimalus leida lugemiseks mugav koht ja asend. Tunnike vaikset tegevust kulges kiirelt. Pärast tegime loetust kokkuvõtte. Lugejad tutvustasid oma raamatuid, tekitasid huvi kaaslastes ning enne kojuminekut toimuski aktiivne laenutamine. Kes lahkus oma juba alustatud raamatuga, kellel tärkas huvi klassikaaslase valitud ja soovitatud teose vastu.

3.b klass luges raamatukogus Ilmar Tomuski raamatut “Tere, Volli!”. Lugemishuvi äratamiseks käis lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäe esimestele klassidele raamatut ette lugemas.

Lugemistunnist võtsid osa ka 8.a, 8.b ja 9.a klassi õpilased.

Aitäh koostöö eest lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäele.

20. mail toimus Kubija lauluväljakul Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus külalisena osales ka meie kooli pererühm.

Juba kolmapäeva õhtust algasid peo proovid-kokkutantsimised. Proovipäeval tuli tantsida kerges vihmasabinas, aga peopäev üllatas pidulisi lõõskava päikesega.

Pererühma tantsulastest said enamus esimese suure peo kogemuse: kuidas olla õigel ajal õiges kohas, kuidas käituda tantsuväljakul ja peoplatsil, miks on vaja olla tähelepanelik ja kokkulepitud kellaajast kinni pidada, mida teha esinemisest vabal ajal.

Pererühm tantsis laitmatult, tantsijad olid kenasti rahvarõivais – kõik said vastutusrikka ülesandega väga hästi hakkama. Kiitus taustajõududele abi eest! Aitäh kodustele, kes pidu vaatama tulid!

Kuu aja pärast tantsime juba Tallinnas tantsupeol. Vaata pilte.

Fotode autor: Tõnis Tartes

Suure rõõmuga võtsime vastu ettepaneku külastada lasteaias neid rühmi, kus tänased 2. klassi õpilased omal ajal käisid. Kohtumine oli mõlemale osapoolele armas ja südamlik. Viisime külakostiks väikese kontserdi, kus laulu, tantsu ja pillimängu. Ühe laulumängu tegime väikeste põnnidega koos ka.

Lasteaia poolt esinesid Naksitrallide rühma lapsed.

Külaskäik lõppes ringkäiguga lasteaias ning mängutoas lustides. Enne kooli tagasi tulekut jõudsid koolilapsed oma õdesid-vendi ja väikeseid sugulasi kallistada ning endistele kasvatajatele-õpetajatele lubada, et kokkusaamist kordame.

Aitäh abi eest muusikaõpetaja Anule!

11. mail osalesid 2.a õpilased Elistvere loomapargis KIK-i õppeprogrammis „Loomalapsed“.

Paljudele juba tuttavas paigas oli taas tore kohtuda vanade lemmikutega, aga võimalus oli näha ka midagi hoopis uut ja põnevat. Giid tutvustas loomapargi elanikke ja rääkis lugusid sellest, kuidas üks või teine loom nende juurde on sattunud. Tavalisel külaskäigul selliseid lugusid ei kuule.

Ilm oli kevadiselt päikeseline ning loomapark oli täis rõõmsat elevust ja askeldamist.

Pärast õueprogrammi toimus keskuse õppeklassis käeline tegevus, õpilased said veel uudistada erinevaid topiseid jm eksponaate ning mälestuseks osta loomapargi külmkapimagneti või kruusi.

Alates 1982. aastast tähistatakse 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva.

Tantsupäeva tähistamine aitab märku anda suuremale hulgale inimestele, et tantsukogemus on omaette väärtus ja selle kunstialaga alustada ei ole mitte kunagi hilja. Rahvusvaheline tantsupäev aitab tuua tantsukunsti lähemale igale inimesele ning anda võimaluse kõigile huvilistele tantsimisest või tantsusündmusest osa saada.

Eestis tähistatakse tantsupäeva traditsiooniliselt ühistantsides.

Räpina vallas toimus pidu sel aastal külade tammikus. Ühistantsu „Kiigadi-kaagadi“ tantsisid teiste valla tantsijatega koos ka meie kooli tantsurühmad Tantsutirtsud, Rosinake, Patsikud, Räpsukad ja Pererühm, õpetajad Külliki Arjokesse ja Hele Aia.

Emakeelenädala lõpuüritustena toimusid lasteraamatukogus vahvad kohtumised kirjanikega.

22. märtsil oli külas Grethe Rõõm. Võrumaal elav kirjanik kohtus 2.a, 6., 8.a ja 8.b klasside õpilastega. Grethe leidis kohe õpilastega ühise keele: ta jutustas ilmekalt oma kujunemisteest kirjanikuks, rääkis oma perest ja praegusest elust Rõuge kandis.

Noorematele luges ta ette katkendi raamatust „Lohe Lembitu lood“, vanematele „Kaarnapuust“ ja veel ilmumata raamatust „Vana haigla saladused“.

24. märtsil kohtusid 2.a ja 4.b klassi õpilased seto kultuurikandja Maria Rahasepaga.

72-aastane Maria rääkis oma lapsepõlvest ning tutvustas enda ja oma poja Raineri kirjutatud lasteraamatuid ning seto keele aabitsat. Üllatavalt hästi mõistsid lapsed murdekeelt ning said suurepäraselt aru etteloetud juttude sisust. Mariat rõõmustasid laste asjalikud küsimused ja kommentaarid. Väga vahva oli 2. klassi laste poolt üles võetud murdekeelne laul ning kohtumine lõppes „Miterjonilinnu“ tantsumänguga.

Aitäh lasteraamatukogule ja Evi Tiigimäele koostöö eest!