Osalesin 26. veebruarist 4. märtsini õpirändel Hispaanias. Kursuse teema oli “Innovative teaching method´s” (uuenduslikud õppemeetodid) ning seda korraldas Plus Project European Academy. Koolitus toimus Malaga linnas.

Malaga on üle poole miljoni elanikuga Andaluusia autonoomse piirkonna suuruselt teine linn. Linn asub populaarse päikeseranniku Costa del Soli südames. Linn tervitas õpirändele saabujaid päikesepaiste ja ligi 20-kraadise soojaga.

Koolitusgrupis olid õpetajad Itaaliast, Poolast, Horvaatiast, Bulgaariast ja mina ainsana Eestist.

Õppepäevad olid tegevusterohked: tutvustasime üksteisele esitluste kaudu oma maad ja kooli, tegime koos palju praktilisi mänge ja rühmatöid, tutvusime videote vahendusel eri maade koolide projektide ja teemaüritustega. Üks koolituspäev toimus eukalüptimetsas, kus põhirõhk oli õuesõppe tegemistel.

Õppetööst vabal ajal oli võimalus omal käel kuurortlinnas ringi vaadata: külastada huviväärsusi ning nautida päikest.

Koolitus oli pingeline ja sisutihe. Sain õpetajatööks kaasa mitmeid väärt mõtteid ja ideid ning teadmise, et tänapäeva mõistes uuenduslik võib olla juba äraununenud tegevuste taaselustamine. Õpiränne avardas silmaringi ning andis väärt kogemuse. Vaata pilte.

Fotod erakogust

Räpina valla Keskraamatukogu lasteosakond kutsus taas algklasside õpilasi temaatilisse meisterdamistundi. Esmalt kuulasime ajakirjast Täheke vahvat vastlapäevateemalist lugu.

Seejärel meisterdasime lasteraamatukogu töötaja E. Tiigimäe juhendamisel sõbrapäevateemalisi paberkaunistusi.

Töö kulges ladusalt ning valmis kaunistused rõõmustasid loojaid. Südamekujulised pärjad jäid silmailuks klassi või viidi koju. Heade soovide ja tervitustega lepatriinukaardid leidsid tee sõbrapäeva postkasti.

8. veebruari koolipäeva veetsid 3.a ja 3.b klassi õpilased tänu Kultuuriranitsa projekti toetusele Tartu Teaduskeskuses AHHAA. Tutvuti püsiekspositsiooni, dinosauruste näituse ja teadusteatriga “Särisev elekter”.

Kuna loodusõpetuses oli lõppenud elektriteema, siis teadusteatris nähtud katsed kinnistasid õpitut.

Õpilasi, kes külastasid AHHAA-d esimest korda, oli vähe, aga ka neil oli palju uudistamist, sest pidevalt uuenev ning täienev püsiväljapanek ja külalisnäitused pakuvad avastamisrõõmu ja rahuldavad uudishimu.

Õpilased pälvisid kiitust aktiivse osalemise eest teadustunnis. Vaata pilte.

3.a klass korraldas detsembrikuu teise nädala lõpus jõuluhõngulise raamatukohviku.

I trimestri klassivälise lugemise raamatud said õpilased oma huvist ja soovist lähtudes ise valida. Nüüd kippusid tublid lugejad oma lugemiselamust kaaslastega jagama ning et asi mõnusam oleks, tegime seda raamatukohviku stiilis.

Õpilased tõid kaasa piparkooke ja õpetaja keetis teed. Klass täitus mõnusa jõululõhnaga. Raamatute tutvustamiseks oli tehtud põhjalik ettevalmistus ja kaaslased kuulasid huviga. Õpilased lugesid ette meeldejäävamaid katkendeid raamatust, jutustasid lühidalt sisu, kuulajad esitasid küsimusi ning avaldasid arvamust. Oli asjalik olemine.

„Pähklipureja“ on üks tuntumaid jõululugusid maailmas. Kõigepealt ilmus see saksa kirjaniku E. T. A. Hoffmanni sulest raamatuna, kuid paljude maade kirjanikud on seda lugu omamoodi ümber jutustanud. Sama jutu ainetel on tehtud teatrilavastusi ja filme. Kuulsaim neist on P. Tsaikovski muusikale loodud ballett “Pähklipureja”.

Teatris Vanemuine etendub “Pähklipureja” juba viiendat korda. 3. klassi eesti keele õpikus on lugemiseks katkend raamatust “Pähklipureja ja hiirekuningas” ning Estonias lavastunud balleti sisu kokkuvõtte, 3. klassi muusikaõpetuse programmis on ballett kui üks tantsukunsti vorm õpilastele tutvustamiseks. Et teemat elulisemalt käsitleda, otsustasime balletietendust külastada ning Kultuuriranitsa projekt toetas meie ettevõtmist.

3.a ja 3.b klassi õpilased käisid “Pähklipurejat” vaatamas teise advendi pühapäeval. Et eelnevalt oli ühiselt tutvutud sisukirjeldusega, kuulatud muusikapalu ning vaadatud videoklippe erinevatest etendust, oli lihtsam kogu (tantsu)lugu mõista. Veel peale etendustki pühendasime terve eesti keele tunni nähtu ja kogetu kommenteerimisele.

Tuntud lastekirjaniku Venda Sõelsepa luuletus “Rõõmus supp” inspireeris I kooliastme õpetajaid köögiviljanädalat korraldama. Nagu üks värviline köögiviljasupp sai erinevate tegevuste poolest kirju novembrikuu kolmas nädal, mil toimuski algklasside teemanädal “Köögiviljad”.

Nädal algas tegevuskeskustega, kuhu õpetajad olid ette valmistanud temaatilised õpiülesanded: mõistatused ja ristsõna, praktilised ülesanded meeltele, lauamängud ja pusled, Kuldvillak, muusikaline tegevus ja tants, karaoke, funktsionaalne lugemine.

Köögiviljateema oli põimitud kogu nädala õpitegevustesse: valmisid joonistused ja meisterdused, inglise keele tunnis vaadati keeleõppe videoid, mille abil õpiti uusi sõnu. 4. klassi õpilased kirjutasid köögiviljast ingliskeelse teabelehe, muusikatundides lauldi köögiviljadest ning mängiti mänge. Koostöös raamatukoguga toimus raamatukogutund, kus õpilased tutvusid nädalateemaliste luuletuste ja juttudega ning said neid üksteisele ette lugeda. Parajat elevust tekitas koolisöökla menüüs oleva köögiviljasupi koostise tuvastamine: tuli välja, et kümneköögivilja supi sees oli köögivilju kõvasti rohkem. Kiitus 2.a ja 3.a klassile ning 4.a tüdrukutele, kes supikoostist eriti hoolega uurisid. Aitäh õpetajad Irmen, Maie, Kristi T., Egne, Külliki ning Annika ja Tiiu, et üleskutses osalesite!

Nädal lõppes mitmes klassis üsna pidulikult, kus koduste abiga sai kaetud rikkalik suupistelaud. Kaasa toodi erinevaid hoidiseid, tooreid köögivilju krõmpsutamiseks ning erinevaid küpsetisi, milles koostises võis vaid õrnalt köögivilju aimata. Väga maitsvad olid porgandimuffinid, porgandikeeks, kõrvitsaküpsised ja punapeedi-sokolaadi kook. Vaata pilte.

27. septembril külastas 3.a klass Tartu Ülikooli loodusmuuseumi. Osalesime KIK-i õppeprogrammis “Põnev loomariik – vaatleme ja uurime”.

Õppetöö toimus muuseumi klassiruumis. Õpilased lahendasid erinevatel teemadel uurimis- ja vaatlusülesandeid: liikide määramine piltide, nahkade, sarvede, teokarpide ja tegevusjälgede (näritud käbid, pähklid, puukoored) järgi; mikroskoobiga uuriti liblikat ja vapsikut; skeemide ja mudelite abil õpiti konna, lepatriinu ja liblika arengut. Ülesanneteks olid erinevate objektide nimesiltide ja kirjelduste vastuseks rühmitamine ja järjestamine. Tegevus toimus paarides ja kokku tuli läbida 12 tegevuskeskust.

Pärast tegusat õppetööd said õpilased lähemalt tuttavaks klassi elavnurga asukatega. Silitati küülikut, suuri prussakaid ja julgemad said isegi maole pai teha.

Õppepäev lõppes loodusmuuseumi näitusesaalide külastusega. Enne kojusõitu osteti muuseumi müügiletist kaasa suveniire, harivaid õppemänge ning uurimis- ja meisterdamiskomplekte.
Vaata pilte.

Septembri kolmas nädal oli algklassides marjanädal. Kogu nädala õppetundidesse lõimisid õpetajad marjateema. Õpilased koostasid ise ja lahendasid marjateemalisi matemaatilisi jutukesi ja ülesandeid, lugesid ja kirjutasid temaatilisi tekste, kunsti- ja tööõpetuse tundides valmisid loovtööd, lauldi sellest, kuidas mardikas kord marjul käis.

Tegevused olid ea- ja jõukohased: kui 1. klass vaatas marju tutvustavaid esitlusi, siis 3. ja 4. klassi õpilased koostasid informaatikatunnis ise esitlusi. Ka viktoriin toimus eraldi: 1.–2. klassile oli koostatud küsimused söödavate ja mürgiste marjade kohta, 3.–4. klassil oli teemaks “Marjade tervendavad omadused” ning viktoriiniküsimused olid esitatud QR-koodidena.

Teemanädalate üks eesmärk on olnud õpilastele kohalike ettevõtjate ja asutuste tutvustamine. Marjanädalal võttis huvilisi lahkelt vastu Figuraata OÜ. Õpilastele tutvustati ettevõtte ajalugu ja tänapäeva tegemisi.

3.a ja 3.b klass tegid ringkäigu ka aianduskooli õppemajandi aias. Nägime, kuidas kasvavad sõstrad, vaarikad, mustikad, astelpajud ja viinamarjad.

Üleskutsele tuua näitusele marjadekooriga kodutarbeid reageerisid lisaks õpilastele ka õpetajad. Näitusele jõudsid marjapildiga kaunistatud nõud, kodutekstiil, kirjatarbed, maiustused, karbid ja korvid.

Nädala kokkuvõttena korraldasid klassid marjahoidiste ja -küpsetiste degusteerimisi ja maiustamisi.

Aitäh kodustele, kes nädala tegemistes kaasa lõid ning meie tegevusi toetasid. Vaata pilte.

Lasteraamatukogu kutsus õpilasi 15. septembril liiklusviktoriini lahendama. Transpordiameti koostatud küsimustik sisaldas küsimusi, mis olid seotud vajaliku jalgratta varustuse, helkuri kandmise ning tänaval ja ühissõidukis käitumisega. Õpilased said vastata valikutest õigeid väiteid valides, pilte täiendades ning avatud küsimustele ise vastuseid leides.

Liiklusviktoriini lahendasid 2.a ja 3.a klass ja mõned 4.a klassi õpilased. Keerulisemaks osutusid küsimused tõukerattaga sõitmise reeglite kohta, lihtsamad olid küsimused jalgratta varustuse ja helkuri kohta.

Kõik osalejad said lahendamise eest tänukirja ja kingituse.

8. september on UNESCO rahvusvaheline kirjaoskuse päev. Selle tähistamiseks algatati Soomes 2019. aastal ReadHour, mille eesmärgiks on propageerida lugemist laste ja noorte hulgas. Lugemistind toimus Eestis sellel aastal kolmandat korda.

3.a klass käis lugemistunnis lasteraamatukogus. Eelnevalt olid huvipakkuvad raamatud laudadele välja pandud, aga mitmed õpilased võtsid kodust poolelioleva või alles lugemist ootava teose kaasa.

Õpilastele meeldis võimalus leida lugemiseks mugav koht ja asend. Tunnike vaikset tegevust kulges kiirelt. Pärast tegime loetust kokkuvõtte. Lugejad tutvustasid oma raamatuid, tekitasid huvi kaaslastes ning enne kojuminekut toimuski aktiivne laenutamine. Kes lahkus oma juba alustatud raamatuga, kellel tärkas huvi klassikaaslase valitud ja soovitatud teose vastu.

3.b klass luges raamatukogus Ilmar Tomuski raamatut “Tere, Volli!”. Lugemishuvi äratamiseks käis lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäe esimestele klassidele raamatut ette lugemas.

Lugemistunnist võtsid osa ka 8.a, 8.b ja 9.a klassi õpilased.

Aitäh koostöö eest lasteraamatukogu töötaja Evi Tiigimäele.