Neljapäeval, 9. veebruaril külastasid 7.a klassi õpilased KIK-i projekti raames Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskust.

Meid võttis vastu Järvemuuseumi juhataja, kes tutvustas koolituse päevakava. Kõigepealt räägiti erinevatest kaladest ja nende elust talvel. Saime uudistada ka Võrtsjärve kalandusajalugu ning kaasaegsete ja vanemate püügivahendite väljapanekut.

Enne, kui läksime Võrtsjärvele talvist kalapüüki tegema, kinnitasime keha ja õpilastele näidati, kuidas sikuskaga kala püüda ja millele tähelepanu pöörata. Kui kõhud täis, läksime teoreetilisi teadmisi praktikas proovima. Õpilased said ise auke puurida, konksu otsa sööta panna ja kala püüda. Kahjuks ei jätkunud õpilastel kannatust kala püüdmiseks, kuid juhendaja sai siiski mõned särjed, mis pärast akvaariumis olevatele haugidele söödeti.

Järvelt tagasi tulles pakuti kosutavat teed ja arutleti kogetu üle.

Oli tore ja huvitav kogemus.

Reedel, 3. veebruaril käisime 5. klassi majandusõppe raames Räpina vallamajas, et vallavanemalt saada infot Räpina valla majandusliku olukorra kohta.

Kõigepealt tutvustas vallavanem ennast ning rääkis lühidalt oma kooliteest ja tööst vallavanemana, seejärel arutles koos õpilastega valla eelarve teemadel: kust raha saadakse ning kuidas ja milleks seda kasutatakse. Õpilased said teada, kui suur on valla eelarve ja milleks raha kasutatakse ning kuidas riik toetab vallale pandud kohustuste täitmist. Õpilased ei osanud arvata, et valla eelarvest peaaegu pool kulub haridusele. Saime teada ka seda, kuidas vald abistab ja toetab vallas rajatavaid ettevõtteid.

Õpilased esitasid vallavanemale huvitavaid ja asjakohaseid küsimusi.

Täname meeldiva vastuvõtu eest!

6., 5.a ja 5.b klassi tüdrukute õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega Süvahavva villavabrik-muuseumisse toimus 15. septembril ja 16. septembril. Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis kõigepealt villavabriku ajaloost huvitavaid fakte. Siis läksime tutvuma villavabrikus töötavate masinatega, mida kasutatakse villast lõnga valmistamisel.

Esimene masin oli villahunt, mille ülesandeks on pestud villast prahi eemaldamine ja samas muudab ka villa kohevamaks. Villahundist lastakse villa läbi kaks korda, et kõik praht saaks eemaldatud. Järgmisena liikusime puhastatud villaga villakraasi juurde, mille eesmärgiks on villa kraasimine, masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Kolmanda masina nimi on heidemasin, mille ülesandeks on teha villavaibast heie. Kõige põnevam ja mürarikkam masin on ketrusmasin. Selle masinaga töötamine nõuab jõudu ja tähelepanu, kuid selle eest saab korraga kedratud 126 pooli ühekordset lõnga. Kui soovitakse mitmekordset lõnga, siis tuleb kasutada korrutusmasinat, kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid, et neid oleks mõnus transportida.

Tüdrukud esitasid huvitavaid küsimusi ja said ise ka mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev. Kingituseks saime kaasa villavaiba rulli.

Suur tänu Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest!

9. juunil käis 6.a klass KIK-i programmi raames Karula rahvuspargis Peräjärve ääres matkamas.

Saime matkajuhiga kokku Karula rahvuspargi külastuskeskuses, kus Helen Kivisild rääkis Karula rahvuspargi kujunemisest ja looduses liikumisest. Külastasime aidahoones avatud Karula kihelkonna 20. sajandi esimese poole rahvakultuuri ja elulaadi tutvustavat näitust.

Õpilased said teada, millisest puidust erinevaid tööriistu tehti ja miks. Soovijad said proovida käsikiviga jahu jahvatamist, mis nõudis päris palju jõudu. Peahoones sai vaadata erinevate metsloomade nahku, väljaheiteid ja topiseid ning tutvuda rahvuspargi territooriumil asuvate järvede looduskooslusega.

Siis oligi aeg asuda matkarajale teele. Rada algab Karula rahvuspargi suurima järve, 176 ha suuruse veepeegliga Ähijärve äärest ning kulgeb mööda Ähijärve kallasrada ja vanu taluteid ning tutvustab piirkonna loodust ja ajalugu, muuhulgas ka kohalikku rahvapärimust. Rajal on 15 infotahvlit, 2 laudteelõiku, sild ning puidust suunaviidad ja värvimärgid puudel. Vaadeldi erinevaid puurindeid ja taimeliike ning prooviti nende järgi ära määrata metsade tüüpe. Toimus arutelu metsa olemusest, inimese mõjust ja metsade kaitsmise vajadusest.

Oli väga tore ja tegus õppekäik. Vaata pilte.

1. juunil külastasid mõlemad klassid ühiselt Otepääl seiklusparki, kus õpilased said oma võimeid ja oskuseid proovile panna. Julgemad läbisid kõik rajad.

Pärast seiklusraja läbimist pidasime lõunapausi ja tähistasime Roberti sünnipäeva. Ja et ka teadmisi juurde saada, siis seadsime sammud Talispordimuuseumisse.

Giid rääkis muuseumi saamisloost ja tutvustas muuseumi väljapanekuid. Pärast said õpilased muuseumis vabalt ringi liikuda, uudistada ja erinevatel atraktsioonidel tegutseda. Vaata pilte.

7. klassi ja 8. klassi käsitöötunnis taaskasutusmaterjalist käsitsi õmmeldud ja arhailise tikandiga kaunistatud mänguasjad. Vaata pilte.

5. klassi meisterdatud päkapikke saab vaadata siit.

6.a ja 6.b klassi tüdrukete õppereis Eesti vanimate ketrusmasinatega Süvahavva villavabrik-muuseumisse toimus teisipäeval, 14.09.

Eesmärgiks oli tutvuda villavabriku tööga ja saada teadmisi villase lõnga valmistamisest.

Meid võttis vastu villavabriku lahke perenaine Reet Pettai, kes rääkis kõigepealt villavabriku ajaloost huvitavaid fakte. Siis läksime tutvuma villavabrikus töötavate masinatega, mida kasutatakse villast lõnga valmistamisel.

Esimene masin oli villahunt, mille ülesandeks on pestud villast prahi eemaldamine ja samas muudab ka villa kohevamaks. Villahundist lastakse villa läbi kaks korda, et kõik praht saaks eemaldatud. Järgmisena liikusime puhastatud villaga villakraasi juurde, mille eesmärgiks on villa kraasimine ja masinast tuleb välja kohev ja õhuke villavaip. Kolmas masin on heidemasin, mille ülesandeks on teha villavaibast heie.

Kõige põnevam ja mürarikkam masin on ketrusmasin. Selle masinaga töötamine nõuab palju jõudu ja tähelepanu, kuid selle eest saab korraga kedratud 129 pooli ühekordset lõnga. Kui soovtakse mitmekordset lõnga, siis tuleb kasutada korrutusmasinat. Kui soovitud jämedusega lõng on valmis, siis toimub haspeldaamine ehk poolilt lõnga kerimine vihti. Kõige lõpuks keerutatakse vihid, et neid oleks mõnus transportida.

Muuseumis oli võimalus tutvuda ka Eestis kasvatatavate erinevate lammaste villa näidistega. Tüdrukud esitasid huvitavaid küsimusi ja said ise ka mõnda tööd proovida. Õppereis oli igati hariv ja põnev. Kingituseks saime kaasa villavaiba rulli.

Suured tänud Reet Pettaile huvitava ja hariva tunni eest! Vaata pilte.

Käsitöönäitus

Vaata pilte.