8. septembril osalesid 9.b klassi õpilased KIK-i õppeprogrammis „Taimetargale külla“. Õppekäik toimus Alam-Pedja looduskaitsealal Laeva soos Selli-Sillaotsa õpperajal.

Õpilased said põhjaliku ülevaate soo- ja metsataimestikust, nagu näiteks murakas, kanarbik, kukemari, pohl, küüvits, hanevits, sookail, jõhvikas, mustikas, sinikas, ubaleht, tupp-villpea.

Lisaks lahendati paaristööna ristsõna, vastati temaatilistele küsimustele, mängiti taimede äratundmise mänge.

Õppekäik õpetas loodust vaatama ja uurima. Aitäh õppeprogrammi läbiviijale Piret Valgele!

Kokkuvõte õppekäigust. Õpilaste ühistöö:

Täitsime töölehti.

Arutlesime gruppides.

Imetlesime loodust.

Maitsesime marju.

Elutarkust omandasime.

Tegime ühispildi.

Avastasime loodust.

Rääkisime giidiga.

Grupeerusime vajadusel.

Arendasime silmaringi.

Laiendasime teadmisi.

Esitasime julgelt küsimusi.

Kõndisime rabas.

Ületasime takistusi.

Laristasime kaloreid.

Lirts- lirts! lonkisime mööda laudteed.

Allusime õpetajale.

Fotod: Pilleriin Sillakivi

8. ja 10. septembril käisid 7. ja 8. klasside õpilased Eesti-Vene rahvusvahelise projekti raames Kolkjas õuesõppetunnis. Õpilased pidid täitma õpetaja Karin Tuule poolt koostatud töölehe, kuhu olid lõimitud Peipsi-teemalised ülesanded bioloogiast, geograafiast ja ajaloost.

Peipsimaa Külastuskeskuses said õpilased otsetrükitehnikas kujundada ja trükkida endale trükipakke kasutades kandekoti.

Toredat põnevust pakkus tõukeratastega sõit Kolkja külas, kus tutvuti erinevate vaatamisväärsustega ning vanausuliste eluolu ja traditsioonidega. Vaata pilte.

Reedel, 12. septembril käisid 5.a klassi õpilased KIK-i projekti raames Võrumaal Voki külas.

Õpilased said teada, et igasugune muutus looduses mõjutab seal elavate loomade ja lindude elu. Nad said uusi teadmisi ja oskuseid looduses liikumiseks ning ohtude vältimiseks. Õpilastele meeldis koos klassikaaslastega looduses liikumine ja seal tehtud tegevused. Ka õpetaja sai juurde uusi teadmisi ja oskuseid lastega tegutsemiseks.

Teisipäeval, 15. septembril käisid 2. klasside õpilased KIK-i projekti raames Pokumaal.

Pokumajas räägiti Edgar Valterist ning sai näha tema kirjutatud ja illustreeritud raamatuid, maalinäitust ja tutvuda tema toaga. Lapsed said teada, kes on pokud ja soovijad said ise pokudeks kehastuda. Saadi tuttavaks lindudega, kuulati nende huvitavaid häälitsusi. Kratimetsa matkarajal kohtuti erinevate krattidega, õpiti tundma erinevaid taimi, seeni, saadi teada, mis on kuusepahk. Leiti puudelt tähekujusid. Lapsed tegid tutvust vanade taluhoonetega, nuusutasid suitsusauna lõhna, harjutasid pritsimehe tööd. Elevust tekitasid kitsed, kalkunipere ja kirju kukk.

Tagasiteel käisime Eesti jämedama puu Tamme-Lauri tamme tüveümbermõõtu mõõtmas. Ka uhke põder näitas end metsaserval. Oli väga huvitav ja põnev päev. Vaata pilte.

10. ja 11. kl saksa keele tunni eesmärk 15. septembril oli harjutada enese tutvustamist ja kaaslasega tutvumist. Seda aitas teha Tobias Koch, kes on küll pärit Saksamaalt, kuid elab Eestis. Tobias vestles kõigi õpilastega individuaalselt. See arendas õpilaste suhtlemisjulgust võõrkeeles, treenis küsimustest arusaamist, neile vastamist ja oma küsimuste esitamist.

Tunni lõpus selgus üllatusena, et Tobias valdab vabalt ka eesti keelt. 😊
Õpilaste tagasisides tunni lõpus arvas Jürgen Hansen (11. kl), et tunne oli nagu välismaal. 😊

Reedel, 11. septembril, vahetult enne vanavanematepäeva, käis meil külas Lenna vanaema. Ta meenutas kooliaega, tööaastaid agronoomina ning rääkis oma hobidest. Saime teada vanaema lapsepõlve tegemiste kohta, lõbusaid seiklusi koolipõlvest ning juhtumistest kolhoosis töötamise ajal. Tunni virgutuspauski oli mäng tema kooliajast. Vanaema Sirje laulis noorena kooris, armastab lugeda ning tema suureks hobiks praegu on näitlemine Karisilla külateatris. Mõned toredad juhtumised esinemistelt olid vahvad kuulata.

Palju elevust pakkus suur kott, mis külalisel kaasas oli. Selgus, et seal olid näitlemiseks vajalikud abivahendid: parukad, mütsid ja muud lisad. Kõik said end parukatega totaalselt teiseks tegelaseks muuta ning kohe avanes õpilaste loovus ja fantaasia. Nalja ja naeru oli küllaga! Koos vanaema Sirjega tegime ka eesti keele harjutuse, kus pealkirjade õppimise juures palusime tema abi lemmikute (raamat, film, telesaade, mäng) nimetamisel. Õpilaste ülesandeks jäi need õigesti vihikusse kirjutada. Suur aitäh Lenna vanema Sirje Palmikule meie kooliellu vaheldust ja lastele rõõmu toomast!

3.b klass sõitis reedel, 11. septembril Zerna ökotallu külla Joanna vanaema Tiiale. Meie tulekust andsid häälekalt teada talu kolm suurt koera. Koos vanaema Tiia ja talu noorperemehe Madisega suundusime jahuveskisse. Seal oli uudistamist palju, sest reas seisis palju huvitavaid masinaid. Meile tehti test teraviljade tundmises ja saime neid ka maitsta. Kõige tublim teraviljatundja oli Miikael. Nägime ka, kuidas puhastatud kaerast saab kaerahelbeid ja kui kähku see käis! Vanaema tõi kõigile lastele kaitsemütsid ja kilesussid ning siis suundusime pakkimisruumi. Iga laps sai endale pakkida täisterakaerahelbeid ning pakile sildi panna. Oh, oli vast lõbus tegevus! Kellel töö tehtud, sai maiustada vanaema küpsetatud õunakoogiga.

Soovisime koos vanaema Tiiale ilusat vanavanemate päeva, kinkisime kaardi koos šokolaadiga ning tegime ühispildi. Vaatasime talus olevaid loomi ning kodulinde ja tegime tutvust talu masinapargiga. Aitäh vanaema Tiiale, kes meid lahkelt vastu võttis! Vaata pilte. 

7. septembril autasustati Peipsi projekti õpilasvõistluse parimaid. Kevadel kooli lõpetanud õpilased said oma aukirjad ja kingitused kätte juba juunis-juulis.

Jälgides Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi juhiseid ja soovitusi, korraldab RÜG oma õppetööd tavapärases rütmis.

* Koolipäev algab õpilasel 15–20 minutit enne tundide algust. Koolimajja saab siseneda ainult peaukse kaudu.

* Garderoobis tohib olla ainult vajadusel (kooli tulles, kehalise kasvatuse tundi minnes, õue ja koju minnes).

* Vahetundide ajal on õpilastel võimalus viibida õues. Kogu koolipere kasutab vahetusjalatseid.

* Kui olete viibinud välismaal reisil, siis jälgige nimekirja maadest, mille puhul tuleb viibida 14-päevases karantiinis. Karantiiniajal kooli mitte tulla. Karantiinis olekust teavitada klassijuhatajat.

* Haigena kooli mitte tulla!Kõik haigusele viitavate tunnustega lapsed (nohu, köha, kerge palavik jms) peavad jääma kodusele ravile. Edasise osas konsulteerida perearstiga, kaaluda COVID-19 testi tegemist.

* Kui peres on avastatud COVID-19 haigestunu, siis jääb õpilane koju ja tuleb kooli pärast seda, kui arst on selleks loa andnud. See tähendab, et kooli saab tulla pärast isolatsioonis olemist ja negatiivse testi tulemuse saamist. Lapsevanem informeerib sellest klassijuhatajat.

* Kui õpilase COVID-19 diagnoos leidis kinnitust, teavitab lapsevanem sellest kohe klassijuhatajat. Haigusjuhust informeerib klassijuhataja antud klassi õpilasi ja vanemaid, õppejuhti ja direktorit. Klass jääb kaheks nädalaks kodusesse karantiini. Haigestunu peab perioodi lõpus tegema uue testi ja kooli tohib tulla alles peale negatiivse tulemuse saamist.

* Kui õpilane tunneb koolipäeva jooksul, et ta on haigestunud või tunneb ennast halvasti, siis peab ta pöörduma kohe kooliõe poole, kes järgib kehtestatud isoleerimise nõudeid ning teavitab seejärel õppejuhti ning lapsevanemat. Kui õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistatakse 112.

* Õpilane peab kooli sisenedes desinfitseerima käed, hoidma koolimajas puhtust, pesema vee ja seebiga õppepäeva jooksul korduvalt käsi (ka enne söömist ja peale WC kasutamist). Soovitatav on võtta kaasa isiklik pudel desinfitseeriva kätegeeliga, mida saab vajadusel kasutada.

* Õpilastel tuleb hoida nii palju kui võimalik distantsi, eriti teiste klasside õpilastega, vähendada kontaktset suhtlemist nii koolimajas kui väljaspool kooli. Saabuda koolimajja määratud ajaks ja lahkuda koolimajast koheselt tundide ja huvitegevuse lõppemisel.

* Koolimajas jälgitakse, et klassiruum, kus klassiga viibitakse, oleks alati tuulutatud, võimalusel hoitakse aknad avatud ka tunni ajal.

* Lapsevanematel (lubatud 1.kl lapsevanematel kuni 11.09) ei ole lubatud koolimajja siseneda, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud õpetaja või kooli juhtkonna liikmega. Kokkuleppe korral võetakse külaline vastu kooli välisukse juures. Lapsevanemal on soovitatav kasutada kaitsemaski.

* Õpilastel, kes kuuluvad riskigruppi, kelle peres on riskigruppi kuuluvaid pereliikmeid või kes leiavad, et turvalist vahemaad on koolis raske hoida, on soovitatav kasutada siseruumides kaitsemaski. Lapsevanemal on õigus taotleda lapsele koduõpet.

* Õppeaasta jooksul ei ole soovitatav reisida väljapoole Eestit, eriti riikidesse, kus on kõrge nakkuskordaja ja mille kohta on kehtestatud karantiinikohustus.

Põlvamaa õpetajate Augustifoorumil kuulutati neljapäeval, 27. augustil välja käesoleva aasta parimad haridustöötajad Põlvamaal.

Põlvamaa aasta klassiõpetajaks valiti Anneli Huuse Räpina Ühisgümnaasiumist.  Aasta klassijuhataja nominendina pälvisid tunnustust Kätlin Neimann ning Aasta õppeasutuse juhi nominendina õppejuht Maie Oper.

Oleme uhked ja tänulikud oma õpetajate üle!