Fotokonkurss „Klõps! Kevad käes!“

Lisatud: 17. aprill 2020 | Autor: Marika Ääremaa

Fotokonkursile saadeti 92 fotot. Aitäh kõigile osalejatele meeleolukate fotode eest!

Võitjad selguvad 23. aprillil.

Cordelia Liiv 6.a klassist saatis ka valvekaamera pildid, et näidata, kes käivad öösel tema maja juures (karu, ilves, metssead).

Suur tänu ka õpetajatele, kes oma pildid saatsid.

Nutimatemaatika vabariiklik võistlus

Lisatud: 17. aprill 2020 | Autor: Ene Hainsoo

16. aprillil toimus vabariiklik nutimatemaatika võistlus.

Võistkonnas osalesid Romio Tikka ja Alisa Burdina 7.a klassist ning Harri Talvik 2.a klassist.

Romio ja Harri saavutasid 4. koha, Alisa 7. koha.

Meie kooli õpilaste võistkond kaitses edukalt Räpina ÜG midikarika 5. kohta.

Harri osales ka Tartu Ülikooli teaduskooli veebipõhisel matemaatikavõistlusel “Jänku-Juta”, mis oli 1.–3. klassi õpilastele, ning sai diplomi.

Täname tublisid nutimatemaatikuid!

Õpilasesinduse üleskutse – Tantsime koos

Lisatud: 16. aprill 2020 | Autor: Marika Ääremaa

Kindlasti meeenutate ka teie toredaid tantsuvahetunde.

Kuna algamas on koolivaheaeg, siis kutsub õpilasesindus teid reedel, 17. aprillil kell 14.00 nendega koos tantsima.

Lingi leiad kell 14.00 kooli kodulehelt ja facebookist.

Räpina ÜG õpilasesinduse presidendi mõtteid

Lisatud: 16. aprill 2020 | Autor: Raian Pung

Karantiin kui õpetaja

Viimasest koolipäevast on nüüdseks möödunud rohkem kui kuu aega. See aeg on olnud üsnagi huvitav ja alguses ka üllatavalt pingeline.

Päev, mil koolid suleti, oli meie jaoks kui taevakingitus, sest sellist asja ei juhtu just tihti, kui kool kinni pannakse. Tavaliselt oli tuletõrjeõppus see, mis lasi koolist varem tulema, aga see, mis nüüd toimuma hakkas, polnud mitte tuletõrjeõppus, vaid päris elu.

Alguses mõtlesime küll, et karantiin tähendab puhkust jne ning et õppimist ju nii kui nii ei toimu, kuna  õppimist anda ei tohi, kuid haridusministeeriumil olid teised plaanid.  Nii me siis alustasime, iga päev pandi õppimist ja meie siis õppisime. Nädala lõpuks oli pea õppimisest paks ja tuju oli koos vabadusega minema jalutanud. Julgen väita, et koduõppe esimene nädal oligi meie jaoks kõige raskem nädal.

Teisel nädalal oli juba asi lihtsam, sest õppimine tehti lihtsamaks, õppemahtu vähendati ja ka tuju oli natuke parem. Minu arvates oligi esimene nädal nn karastamiseks, teine oli juba tibake lihtsam ja arusaadavam. Edasi läks ainult lihtsamaks ja kiiremaks. Hakkasid toimuma konsultatsioonid ja saime õpetajatega rohkem ühendust. Algus oli raske ja harjumatu, kuid saime hakkama ja nüüd on õppimine nii õpetaja kui ka õpilase jaoks küllaltki mugavaks tehtud.

Arvan, et kogu see kodune õpe tuleb kõik meile tulevikus kasuks, sest ise õppides ja seoseid luues saame me edasises elus palju paremini hakkama. Julgeme küsida ja julgeme ka vastata.

Aga alati saab ka midagi paremaks muuta, nii ka praegu. Minu arvates võiks koolitöid rohkem siduda välise keskkonnaga, kuna praegu viibime me ilmselgelt liiga palju toas. Ülesanded võiksid olla rohkem loovad, sest siin toas olles võib tõesti hallitama minna. Õnneks on meil 11. klassis veel kehaline kasvatus, mis natukene arvestab õues liikumise sooviga, sest igapäevaselt peab vähemalt 45 minutit õues viibima ja midagi aktiivset tegema, kas jooksma, kõndima vms.

Aga siiski ei tohi me karantiini ajal rõõmsat meelt kaotada, liikuge rohkem väljas, kuna värske õhk loob alati hea tuju, olge perega koos, sest praegu ongi see aeg, mil saate nendega 24/7 koos olla. RÜG õpilasesindus proovib ka omalt poolt midagi välja mõelda, et meie rõõmus meel ei hääbuks. Meie tegevusi saate jälgida RÜG kodulehelt.

Seniks aga olge terved ja peske käsi!

Karantiiniaeg õpetab meile rohkem iseseisvust

Lisatud: 16. aprill 2020 | Autor: Mariin Tikka

Ma arvan, et me kõik oleme oma peas mõelnud, et võiks juhtuda midagi sellist, et enam ei peaks koolis käima. Need päevad korra aastas, kui tehakse tuletõrjeõppus ja õpilased varem koju saavad, on suuremad pidupäevad kui sünnipäev või jõulud. Ka mina ootasin, et tuleks selline aeg, et saaks koolist eemal olla ja oma asjadega tegeleda ja no nüüd on siis see aeg käes.

Ma ei oska küll teiste eest rääkida, kuid arvan, et kõigil on tegelikult ilma koolita palju raskem. Mina küll tunnen, et tahaks väga kooli tagasi minna. Tahaks näha oma sõpru ja koolitoitu süüa. Esimesel karantiinipäeval ma isegi nalja pärast vaatasin, mida täna koolis oleks süüa pakutud. Teemasid on ka palju raskem selgeks saada ja kõik võtab tohutult aega. Aga no mõnes mõttes on hea, et aega võtab, sest muidu poleks mul midagi teha.

Ma kulutan päevas vahel 6-7 tundi arvuti taga õppides ja ausalt öeldes, on see palju väsitavam kui peale kooli paar tundi teemasid korrata. Mulle meeldib see, et saan ise oma aega planeerida ja kaua magada. See on hea, sest siis ma ei saa vinguda, et ma olen väsinud ja tahan koju. Tavaliselt alustangi lõunast õppimist ja õhtupoolikul käin jooksmas, jalutamas või rattaga sõitmas, sest hetkel on nii ilusad ilmad ja kevad on üldse tore ja soe aeg. Igavuse peletamiseks tellisin omale isegi suure pusle, mida vihmaste ilmade korral saaksin kokku panna.

Minu arvates võiks sellisel kevadisel ajal olla rohkem ülesandeid seotud värskes õhus viibimise ja liikumisega, sest see toas passimine mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist. Üldiselt arvan, et õppetöö on hästi korraldatud ja kontakt õpetajatega on võimaldatud. Mina isiklikult pöördun nädalas mitu korda Facebook’i kaudu oma matemaatika õpetaja poole ja tema aitab mind alati rõõmuga. Õpetajatega suhtlemist pole vaja karta ja häbeneda, neil on väga hea meel kui ise neile kirjutad ja initsiatiivi üles näitad.

Ülikahju on 9. ja 12. klassi õpilastest, kellel jäävad ära tutipidu ja lõpuaktus. 9. klassi lõpuaktus oli minu jaoks kõige tähtsam sündmus kogu senise elu jooksul ja jääb mulle igavesti meelde. Mul on kahju, et nad ei saa ennast tunda ilusa, tähtsa ja kergendatuna kui kõnnivad saalist välja, lõputunnistus käes.

Kõige rohkem puudust tunnen ma tõesti nendest inimestest koolis ja rahvatantsust. Meil on seal koos nii toredad inimesed, kelle seltskonnas sul lihtsalt ei saa halb tuju olla. Tahaks juba nii väga tantsida ja koos tobedaid nalju teha. Kuna me kõik koos välja minna ei saa, oleme teinud koos videokõnesid Messenger’i vahendusel, et üksteisega eriolukorra või õppimise üle arutleda. Üksteisega suhtlemine ja abistamine koolitööde juures, annab rohkem motivatsiooni ja näitab, et oleme üksteise jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks.

Selline olukord tuleb mõnes mõttes meile kasuks. See õpetab meile rohkem iseseisvust, mis on elus väga oluline. Koolis on ju õpetajad kõik eeltöö ära teinud ja meie kirjutame tahvlilt maha või kuulame nende juttu. Nüüd on võimalus rohkem süveneda ja endale ise asju selgeks teha.

Soovitan kõigil mõelda positiivselt ja leida endale mingi muu tegevus pärast õppimist: tee sporti, käsitööd, toimeta aias, pane puslet kokku vms. Võimalusi on palju ja kasutage seda aega iseenda jaoks, sest sellist võimalust ei pruugi enam tulla. Pingutagem veel natuke, järgime reegleid ja suvi on ka juba käega puudutuse kaugusel. Olge terved!

Räpina Üg õpilasesinduse arvamusi distantsõppest ja nende üldisest tegevusest

Lisatud: 15. aprill 2020 | Autor: Marika Ääremaa

Olenevalt sellest, et ei ole võimalik koolis õpilastega suhelda, on kontakt õpilastega tihe ning omavaheline suhtlus käib edasi teisi kanaleid pidi.

Õpilasesinduse liikmetele läbi viidud küsitluses selgus, et koduõpe on kulgenud enamuste jaoks siiamaani hästi, kuigi vahel tundub, et õppimist on palju, saavad nad siiski hakkama.

Distantsõppe ajal peavad nad väga oluliseks, et oskaksid oma aega planeerida, teemadest õigesti aru saada, suhtlemist õpilaste ja õpetajate vahel ning õpetajate mõistvat suhtumist, interneti olemasolu, kindlasti liikumist õues ja kaaslaste tuge.

Analüüsides õpilasesinduse selle õppeaasta tegevust jäi neile kõige rohkem meelde maakondlik sõbrapäev, kohvikud, ministaarid, lustakad tantsuvahetunnid ning osalemine erinevatel konverentsidel ja aruteludel.

Nad leidsid, et traditsioonilistest üritustest peaksid kindlasti jätkuma järgmised üritused: ministaaride pidu, maakondlik sõbrapäev, tantsuvahetunnid, moeshow, projektipäevad, jõululaat ja erinevad kontserdid. Kindlasti tahavad nad järgmisel aastal teha ka midagi uut ja huvitavat, olgu selleks siis sügis- või kevadball, filmiõhtud või talendishow. Ettepanekuid oli palju ning koos tuleb need läbi arutada.

Kuna märtsis kohtuti ka teiste Põlvamaa gümnaasiumiõpilastega, siis leiavad õpilasesinduse liikmed, et see koostöö peaks muutuma veel tihedamaks, et olla kursis, mida teised noored mõtlevad ja oluliseks peavad.

Lisaks sellele, et muuta koolielu taas põnevaks kõigi koolikaaslaste jaoks, peavad nad oluliseks ka enda seas arendada meeskonnatööd, teha ühised õppepäevi ja viia läbi toredaid arutelusid koos ühiste väljasõitudega.

3.klassi õpilaste tagasiside

Lisatud: 14. aprill 2020 | Autor: Hele Aia

Vastas 12 õpilast (1 õpilane vastas 2 korda)

Küsimus nr.1
1. Õppimist on liiga palju, olen hädas (1)
2. Õppimist on parasjagu (12)
3. Koolitööd on vähe, mul on igav (0)

Küsimus nr.2
1. Keegi peab mind kogu aeg aitama (1)
2. Mõnikord palun abi (11)
3. Saan ise hakkama(2)
4. Soovin, et õpetaja mind video vahendusel õpetaks (0)
5. Soovin, et õpetaja helistaks ja küsiks, kuidas mul läheb (0)

Küsimus nr.3
Kodus õppimine on tore, sest..
1. saan ise oma aega planeerida (6)
2. saan tegeleda meeldivate lisategevustega (5)
3. mulle meeldivad teistsugused koolitööd ja ülesanded (3)

Laste kommentaarid küsimusele Miks on kodus õppimine halb?
Kokku vastas 9 last (nimega), 1 ilma nimeta
Ei saa sõpru näha (2)
Mõned asjad on vahel rasked (2)
Tüütu on erinevatesse keskkondadesse sisselogimine
Sõpradega ei saa piisavalt otse rääkida
Ei saa teha paaris-ja rühmatöid
Liiga palju peab arvutis olema/ paljud ülesanded on vaja arvutis teha
Ma justkui ei õpikski midagi
Koolis saab rohkem juhiseid ja saab sõpradega ülesandeid arutada
Kodus on igav

Auhinnaline koht nutiviktoriinil

Lisatud: 7. aprill 2020 | Autor: Marika Ääremaa

Meie kooli 5.b klassi õpilane Merili Kirjuškin saavutas nutiviktoriinil “Nutt tuleb peale” auhinnalise koha.

Edulugude konkurss “Õppimine on põnev!”

Lisatud: 6. aprill 2020 | Autor: Irmen Nagelmaa

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool edulugude konkurss 2020 „Õppimine on põnev!“ on avatud!

Selleks, et lood kõige ettevõtlikkumatest tundidest, projektidest, sündmustest, koolitustest, õppepäevadest või muudest tegevustest saaksid jutustatud suuremale hulgale huvilistele, oleme kuulutanud välja edulugude konkursi, millega soovime tunnustada inimesi, organisatsioone kui ka algatusi, mis väärtustavad ettevõtlikku hoiakut või on heaks näiteks ettevõtliku õppe metoodika rakendamisest.

Edulugude konkursi kategooriad:

* Parim koostöötegu – tunnustame partnerite vahelist koostööd, olgu selleks kogukonnad, õppeasutused, asutused, ettevõtted, lapsevanemad jne. Koostööst sündinud tegevus väärtustab ettevõtlikku hoiakut või on eeskujuks ettevõtliku õppe metoodika rakendamisel.

* 2P (Parim Praktika) – tunnustame õpetajat, kes on välja töötanud ettevõtliku õppe rakendamiseks hea õppematerjali, -meetodi, -tegevuse, mis väärib laiemat tähelepanu.

* Noorte algatus – tunnustatakse noort või noori, kes on algatanud ja ellu viinud koolis, kogukonnas vm silmapaistva teo.

* Ettevõtlik haridustegu – tunnustatakse isikut, meeskonda või organisatsiooni, kes on algatanud tegevuse koolis, lasteaias, mis on panustanud noorte ettevõtliku eluhoiaku arendamisesse.

Lisaks annavad maakondlike arenduskeskuste koordinaatorid välja ka “Ettevõtliku kooli” „Aasta üllataja“ auhinna, millega tunnustatakse piirkondlikke eestvedajaid, kes on õppeaasta jooksul rakendanud ettevõtliku õppe metoodikat, panustanud või olnud uuenduslikul moel eeskujuks ettevõtliku eluhoiaku kujundamisel.

Edulugusid saavad esitada kõikidele kategooriatele Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuuluvad koolid ja lasteaiad.

Edulugusid ootame kuni 22. juunini, loe lähemalt esitamise kohta siit: https://evkool.ee/edulood/haridusprogrammi-ettevotlik-kool-edulugude-konkurss-2020/

Palume teavitada kooli juhtkonda esitatud edulugudest.

Algab kevadine pokurahva loendus

Lisatud: 6. aprill 2020 | Autor: Marika Ääremaa

Tänasest kuni 17. maini toimub suur üle-eestiline pokurahva loendus. Teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles looduses liikuvaid inimesi pilku teritama, pokusid otsima ning sellest teistelegi teada andma. Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna veebilehele www.pokumaa.ee/pokuloendus ja järgida sealseid juhiseid.